Aeg annab kõik
|
|  Yüklə 0.88 Mb.
|
jAMAIKA HÄLLILAULSa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri vaid ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb.
ja valge puri selle peal, kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha ja üksi neist jagu ei saa... Sa magad, chiquito, mu poeg, võib-olla unes õnne näed ning kuigi muret toob hommik, siis ometi kõikjal ei koida ju päikseta päev. Seal lainete taga on saar, ka seal on kõrged palmipuud. Ja üle nende on samuti helendav taevas ja kollase sõõrina kuu. Jamaikal ja Kuubal on ühised tähed, on sarnaselt sinised veed. Kuid ometi kõrvuti elus ei lähe neil kaluri rajad ja teed. Sa magad, chiquito, mu poeg, sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed. Seda kord sa, chiquito, näed.
Jimmy BrownJimmy Brown on madrus laeval, madrus armunud ja noor. Vaid kitarr ja meri saatmas teda nüüd on igal pool.
kord võib-olla kustub arm. Kuid kaks sõpra talle jäävad - need on meri ja kitarr. Juanita on see neiu, kellest kauneid laule loob. Juanitaks ka kitarri kutsub merel madrus noor. Kas ta teel on Casablanca, Port Said või Lissabon – Jimmy mõtleb Juanitast, temast palju mõelda on. Juanita on see neiu, kellest kauneid laule loob. Juanitaks ka kitarri kutsub merel madrus noor. Jimmy pead ei lase norgu, kõik võib võtta elu karm, kuid kaks sõpra talle jäävad - need on meri ja kitarr. JOOGILAULElus pole alati kõik nali, elu toob meile rõõme, kurvastust. Vahel, siis kui saatus nõnda vali, ma kuskilt pean ju leidma lohutust.
ma võtan viina, sest pettis mind mu arm. On keegi teine, keda armastab ta, on keegi teine, ja ma nõnda üksinda. Ma tõstan klaasi su terviseks mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jäädvalt sinust lahkuma nüüd pean, ma tõstan klaasi, soovides sul head. JU LAIAS LAANESJu laias laanes laul vaikinud ja hõiskamas ei kuule ööbikut. :,: Oh kaunis võlur, miks jätsid mind? nüüd kurba valu on täis mu rind.:,:
On kustund kõik, mis äsja hurmas mind. :,: Nii ruttu möödus arm üürike, on sulgend saatus mu õnnetee. :,: Nüüd kurval meelel läen teele ma, mind piirab öö ja siin ma üksinda. :,: Kuid süda rahul, täis lootust rind, sest hele tähena sa juhid mind. :,: Ju laias laanes… Julgesti, vennad, nüüd tööleJulgesti, vennad, nüüd tööle, võitlema hüütakse meid. Endale priiusemaale rinnaga murrame teed.
võimetu valguse püüd, vabadus, vennalik side, olgu me võitluse hüüd. Kaua meid ahelais peeti, kurja me nägime und. Kasua meid tapale veeti, jõudnud on priiuse tund. Väärame võimuka käega ikke, mis lasub me pääl, kostab siis võitmatu väega vabanend rahvaste hääl. Juulikuu lumiKõik ei ole kõrb, mis paneb kurgu kuivama. Neetud külmus veel ei pruugi olla Antarktika. Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab, ei ole ju veel kuld. Ma ei hüüa Sinu nime, sest ma kardan tuld.
Kõik ei ole ajuvähk, mis mõistuse sult sööb. Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab, ei ole ju veel kuld. Ma ei hüüa sinu nime, sest ma kardan tuld. Juulikuus lumi on maas, lumi on maas, minu jaoks see pole ime. Seisad paljajalu rannas, sa oled kaunis, oled kummaline. Tean, et aasta veel, ja sinust ilma jään ma niikuinii, pimedusest kuulen häält, mis sosistab: hüvasti. Ainus pole joodud vein, mis hommikul sul valutama paneb pea. Iga naise puudutus ei saagi olla ühtemoodi hea. Iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale. Ainus, mida ma tean, sind kunagi ei saanud päris endale... Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole ime. Seisad paljajalu rannas, sa oled kaunis, oled kummaline. Tean, et aasta veel, ja sinust ilma jään ma niikuinii, pimedusest kuulen häält, mis sosistab: hüvasti. JÄLJED
|