Meil merevood on vabad ja võimsalt mühavad
ja kodupinnal metsad meil vastu kajavad.
:,:Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind -
siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind.:,:
Meil kalur merel noota võib vabalt vedada
ja musta mulla põuest võib vili võrsuda.
Meil vaba vete voodel võib päike särada
ja rõõmulaulu hõiskest mets vastu kajada.
Kadunud poiss
Üks poiss kadus linna kord õhtu eel
ja tagasi enam ei tulnud.
Vist neelas tema linna rahutu neel,
selles midagi erilist polnud.
Poisist maale jäi maha ragulka ja kaev
ja tilluke sammeldund maja
ja seiklusejutud, kes enam neid loeb,
ja vibu ja metsloomarajad.
Jäi maha ka väsinud vinnaga kaev,
poolvarisend sepikoda
ja vettima tiiki jäi puukoorest laev,
selles oligi kogu see häda.
Kes huikab veel õhtuti metsateel,
kes rüüstab veel varesepesi?
Ja lohesid uljalt kes lennutab veel,
keda rõõmustab allikavesi?
Võib-olla, et linnas kesk tormide merd
see poiss oma õnne kord leiab?
Sealt naisegi võtab ta mustaverd,
keskküttega korteris elab.
Üks poiss kadus linna kord õhtu eel
ja tagasi enam ei tulnud.
Vist neelas tema linna rahutu neel,
selles midagi erilist polnud.
Kaitseta
Keegi pole siia ilma sündind surema,
liivakella ajavoolu peatada ei saa.
Ütle miks nii teed, kelle eest põgened,
mulle mõistmatuks jääb see.
Keegi pole siia ilma sündind ootama,
armastust ei vaja ma, et selles pettuda.
Keda uskusin, kellest unistasin,
sellest ära pöördusin.
Sinu pilvede riik, tõotatud maa,
unede linn, kuhu peitusid sa,
sind enam ei suuda varjata.
Pilvede riik, tõotatud maa,
unede linn kuhu peitusid, peitusid sa,
sind jätab üksinda ja nii kaitseta.
Keegi pole siia ilma sündind kaotama,
väidad küll, et haiget enam kukkudes ei saa.
Valu unusta, kirjad põleta,
mälestused kustuta.
Kaks armastajat
Kaks armastajat kohtusid kord kokku metsateel
Päev otsa nemad kõndisid, ei julgend rääkida
Viimaks Endrik ütles Elsale: sa polegi veel kurb,
sest hommen meie sõidame püha laulatusele.
Hommik jõudse kuldse säraga, Elsa kammis oma pääd,
viimaks aknast nägi tulevat Endrikut ja pulmarong.
Elsa viskas ruttu kammi käest, läks välja vaatama.
Elusalt tema toast välja läks, surnult kanti tagasi.
Endrik ütles oma pruudile, ma nägin Elsast halba und,
Elsa voot oli veripunane, ise ujus vere sees.
Endrik ütles pulmarahvale: ma lähen Elsat vaatama.
Elsa seitsmest vennast noorem vend tegi ukse lahti tal.
Suud tahtis anda surnule aga vennad keelasid:
mine koju, anna naisel suud, lase surnul magada!
Kui Elsa suri mure sees, suren mina valu sees!
Endrik võttis põuest pistoli, lasi endal südame.
Kaks armastajat mateti ühte hauda mõlemad.
Kaks kuukiirt
Sinuta tuisaku lumi, murdugu tormides puud,
mingu või maailm hukka, minul on mõelda muust.
Mina pean mõtlema sinust, kannatus pureb ja sööb.
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas, kaks kildu minu peos,
seal naeravad mu poole nad ja meid miski seob.
Kaks kuurkiirt mu toas, soe valgus hõbejoas.
Sa tee, mis teed, su silmad need – kaks kuukiirt mu toas.
Sinuta kevad on tühi, kõik on kas möödas või eel.
Unetust piinab vaikus, koidik on kaugel veel.
Kellal on ükskõikne süda, kiretult tunde ta lööb. '
Istun ja elan ja olen orvuna võlutud öös.
On ainult kaks kuukiirt mu toas...
Kaks laulijat
Kaks laulijat, üks noor ja teine vana
kord kõndisid seal uhke lossi pool.
Noorem laulja võttis kandle oma kätte
ja imeviisid kostsid kaugele.
Kuninganna vaatas lossiaknast välja,
kaks pisarat tal veersid laugele.
Kuningas see tõmbas mõõga tupest välja,
lõi haava noore laulja südame.
Vanem laulja tõstis kandle needes üles,
lõi puruks vastu lossimüürisid:
"Sinu maa, sinu rahvas pööraku sust ära
ja loss see muutugu ahervaremeiks!"
KAKS LÕBUSAMAT SELLI
Meie oleme kaks lõbusamat selli -
mu sõber Villi ja mina ka,
me õppisime ühte neidu tundma -
mu sõber Villi ja mina ka.
See asi ammu unustatud oli
nii sõbral Villil kui mul ka,
kui äkki Villil kiri koju tuli
ja teise kirja sain ka ma.
Neid kirjutas, et asjalugu paha
nii sõbral Villil kui mul ka
ja armastuse eest peab maksma raha
nii sõber Villi kui ka ma.
Kaks poissi aavad kohtusaalis pilli
ja oma otsust ootavad -
neist üks näeb välja täpselt nagu Villi
ja teine oleks justkui ma.
Meil kohus asja otsustanud oli -
nii sõbral Villil kui mul ka -
et lapsed jäävad Villi kasvatada
aga naist pean toitma ma.
Kalamehe mõrsja
Minu peig on kalamees,
kõige hoolsam küla sees:
tal on vene uhiuus,
uued noodad jõesuus.
:,: Ridi-raa, ridi-raa, ridi-ral-la-lal-lal-lal-laa. :,:
Minu peig on lahke mees,
sest ta on ka laulumees.
Ikka kõlab mere pääl
tema ilus lauluhääl.
Ridi-raa...
Minu peig on ilus mees,
kalamehe habemes,
ehk küll habemeta ka
nõndasama ilus ta.
Ridi-raa...
Minu peig on kalamees,
keegi terve küla sees
veel ei tea sest midagi -
pole teada vajagi.
Ridi-raa...
Kallim neid
Kallim neid, miks on su mõtteviis nii maine,
ihkab ahelaid su õrnalt õõtsuv rind?
Olla alati truu abielunaine –
kas see koledus ei kohutagi sind?
Olen vaene mees ja mul ei ole raha,
pintsak narmendab ja särgikrae on must.
Anun, kallim, sind – sa jäta teised maha,
pakun sulle oma võimast armastust.
Tule kallim, lähme Emajõele sõudma,
paadipõhja teen sul pehme aseme
ja kui paadivana tuleb tasu nõudma,
siis me kahekesi jalga laseme.
Minu ärklitoas on olemas raudvoodi,
hunnik raamatuid ja õlle jaoks üks kann.
Igal öösel armastan sind isemoodi
nagu Romeo või kirglik don Juan.
Potid, pannid, priimused ja pudrupajad,
diivan, tugitool ja nurgas kummipuu –
ütle, kallim, on see kõik, mis õnneks vaja,
või veel peale selle olema peab truu?
Küllap kord see juhtubki siin ilmas
ma ei tahagi sul olla tee peal ees.
Ainult alandlikku peatäit sinu pulmas
palub härdalt murtud südamega mees.
| 
Yüklə 0.88 Mb.