Ana səhifə

Aeg annab kõik


Yüklə 0.88 Mb.
səhifə16/55
tarix27.06.2016
ölçüsü0.88 Mb.
1   ...   12   13   14   15   16   17   18   19   ...   55

Kõik roosid ma kingiksin sulle

Kõik roosid ma kingiksin sulle


ja õitega pärjaks su pea,
ei ole sust kallimat mulle
ja paremat ilmas ei tea.

Kui sina, kes armastad elu,


kes tantsiskled lillede teel,
kui sa, kes ei tea, mis on valu,
ei tea, mis on murelik meel.
Kuid ometi pole mul anda
sull' midagi, mis on su soov,
ei suuda sind õnnele kanda,
ei sinule päikest ma too.

Mu elutee okkane rada,


kust lillesid võtta ma saan?
Ma okkaid sul pakkuda tahan,
ei võta neid vastu mult sa...
Ma tean, sa varsti must lähed
ja naeratad teisele siis,
ma tean, mind armastad vähe,
on sulle ükskõik minu piin.

Ei suuda sind keelata minna,


hääd õnne sull' eluteel!
Ei kunagi jõua ma sinna –
õnn võõras on minule!

Kõrts tühi on

Kõrts tühi on, kõik kuhugi on läinud,

mulati viiul tantsus saadab mind,

mu partner vaevu-vaevu jalul tuigub,

ma teda suudlen, ise mõtlen – sind.
Ei mäleta, kes saatis mind siis koju,

kas blond, brünett või hoopis pruun pajats,

meid auto lennul teadmata viis kuhu,

vaid seda tean, meid tookord oli kaks.


Ah tühja kah, mul polegi sust kahju,

maailmas leidu teisi miljoneid.

Kõik mälestusest sinust viskan ahju

ja parem veel, kui üldse poleks neid.


Ja rubla eest ma ostan valge roosi

ja teise poisi rinda kinnitan

ja teise eest ma ostan klaasi viina

ja sinna sisse oma mured uputan.


Külasimman

Pill see hüüab kiiksat kääksat,

põrand vajub niiksat nääksat,

jalad löövad pliksat plaksat,

tõmba tantsu, nii mis jaksad.
Poisil jõena voolab higi,

siiski litsub plikal ligi,

kämbla seadnud üle piha,

silmis põleb tantsuiha.


Kui ju kuumaks köetud kere,

korraga jääb tühjaks tare,

kes läeb metsa, kes läeb lakka,

kes jääb toa nurka vakka.


Laudas tasa lammas määgib,

lauda taga keegi räägib.

Kuulda ainult poisi sosin:

ära karda, küll sind kosin.


Õunaaias sama lugu –

Mann, ää ole õlekubu.

Las ma annan ühe musu,

rohkem ma ei taha, usu.


Metsa liigub iga põõsas,

kuni taevas läinud rõõsaks.

Igaüks siis koju tõttab,

mälestused kasa võtab.


Laadasõit

Laadad on need rahvaturud,

kuhu jooksvad teed ja orud

:,: kui sood ja rabad kandvad peal :,:

siis lust on sõita nende peal.
Oi kribudi krabudi kaupmees seal

tema istus kasti nurga peal

:,: ta pakkus ühte pakkus teist :,:

ja aisakell tegi til-till-till.


Sain teele, hakkas sadama,

mul lust oli heita magama,

:,: hobu loopis lund aga loogani :,:

ja rahet rangiroomani.


Vaat kus lust kui tuppa sain,

mul vasta tuli ämmaeit,

:,: ma mitu matsu musu sain :,:

ja sada saamata veel jäi.


Siis sisse tuli laadamees,

kes kriiskas mitme mehe eest,

:,: ta mitu matsi maha lõi :,:

ja korvi õlut laual tõi.


Mis kurvastad sina naabri-Ants,

kui küla peal on käimas tants,

:,: kas sinu käsi hästi pole käind :,:

või viljasalv pole täide läind?


Kui jutud kokku räägitud

ja kosjakaubad sõlmitud,

:,: siis pruut sai rekke tõstetud :,:

ja hobune lahti seotud.


Hobu oli hull ja hullas palju,

pruut oli narr ja naeris palju

:,: ta istus jalad nii kui nukk :,:

ja süda tegi tukk-tukk-tukk.


Lady in Black

On inimesed leinarüüs ja kellad löönud kirikus –

kus on nüüd see jumal, kes meid kõiki karistab?

See leedi oma eluteel ei jõudnud kuigi kaugele –

lõi surm oma vikatiga põrmuks noore puu.
Ei suuda veelgi uskuda, et lahkund minust oled sa.

See kõik ju lõi nii ootamatult meie vahele.

On süsimustad mõtted peas, ei suuda ennast koguda

ja süda sinu juurest iial lahkuda ei saa.


Mu leedi tuleb tänaval, on mustad lipud üleval,

ta mustas kambris jäädavalt peab ülksi olema.

Miks jätsid minu piinlema? Ei ole enam hinges mul

õhku, mis nii puhas oli pea kohal meil.


Nüüd sinu kalmul pisaraid ma raevus valan miljoneid,

ei päike enam soojenda, ei lilled õitse eal.

Kõik mured on nüüd minuga, ma tahan olla sinuga,

siis lilled jälle õitsevad ja päike paistab taas.


Lady Madonna

Lady Madonna, lapsed jalge ees,


terve lasteaed on su palge ees.
Nädal on möödas, üüri maksma peab.
Taas on selleks raha ja see on hea.

Reede õhtul lapsed peast kõik heidad,


otsid puhkust, hõljud taevalael.
Esmaspäeval väsimust veel peidad -
nii lendab aeg.

Lady Madonna, lapsed jalge ees -


elu suurim õnn on su palge ees.
Lady Madonna, jälle õhtu kaob,
üksi olles nukraks teeb sind rõõmus laul

Teisipäev on pikk ja kestab kaua,


kolmapäeval penne kokku loed.
Neljapäeval pesu vaja pesta -
nii lendab aeg.

Lady Madonna, siiski iga päev


iga laps su pilgus vaid rõõmu näeb.

LAEV TÕSTIS PURJED

Laev tõstis purjed üles öises fjordis

ja särasid veel tuled mustas vees.

Üks väike tüdruk kaljul õie murdis,

kui ratta juurde astus roolimees.
Õis langes alla ranna vahupiiri

ja tuulelaulu kustus vaikne nutt.

Laev uljalt ulgumere poole tüüris

ja ookeani jõudis hommikul.


Jäid maha rand ja kaljul väike maja

ja sillale viiv alla kitsas tee.

Veel hõljuks nagu üle fjordi vee

siis meremehe nukker laulukaja.


Mees roolis rinna vastu ratast surub,

on iga laine vaenlane ta ees.

Silm otsib aga õrna naisekuju

ja silmapiiri valge vahu sees.


Laia taevaliua sinal

Laia taevaliua sinal

mesikuldne pilvevoos,

teised magavad kuid mina

mõtisklen veel ööga koos.
Oksad, pilved ristamisi,

männilaane harras lõhn.

Taevaõõnde tasapisi

sõrmed tõstab künkamõhn.


Kurekruuksed, soode umbsus,

ripub pilve nurga pealt

üksik täht ja mulle tundub,

et ta varsti kukub sealt.


Tahaks saada selleks täheks,

läita mets kui tuliriit.

Leekidega ise läheks

sädemena kaasa siit.


1   ...   12   13   14   15   16   17   18   19   ...   55


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət