Aeg annab kõik

KULLAST SÜDA

Sinule kullast südant

osta kord tahtsin ma.

Sest et sa olid minule kallis,

sest et sa olid hea.
Suvel kui tahtsin sind näha,

kuulda veel korraks su häält,

ostsin siis südame puhtamast kullast,

hõbedast raamitud äär.

Minule lõppenud tee.

Küsiti minult, keda ma vajan -

mida küll tähendab see.

võileivahinna eest.

Kaevasin kraave kodumaa mullas

tüdruku südame eest.

iial ei osta ma,

sest et sa läksid mu juurest ära-

armastust petsid sa !

Kunagi teenisin kuuskümmend rubla

Kunagi teenisin kuuskümmend rubla,

maksudeks maha läks neli ja pool.

Natuke maksis mu säärvandi tuba,

natuke maksis ka leib ja sool.
Kinos ma käisin ja tantsimas vahel,

viinereid sõin, aga viina ei joond.

Seepärast kooneriks sõimas mind Rahel,

teisi ma üldsegi tuppa ei toond.

alguses arg, aga üldiselt nõus.

Lapsik ja lahe ja pealt polnud viga,

olevat Noarootsi rootslaste tõust.

vaene ei olnud, kuid varastas.

Tööd tegi natuke vähem kui lästi,

paha ei olnud kuid parastas.

salaja seisis mul raamatu peal.

Kuus aastat olin ma korjanud juba,

kuus aastat silm seisis autode peal.

kiusatus kiusas ja raputas kriis.

Head autod maksavad kuus tuhat kulli,

aastaga säästsin ma viiskümmend viis.

pisarais naeris ja siis oli läind.

Vaat see siis on, kui sa enesest pihid –

muidu ta veel oleks minuga käind.

Kungla rahvas

Kui Kungla rahvas kuldsel aal

kord istus maha sööma,

siis Vanemuine murumaal

läks kandlelugu lööma.
:,:Läks aga metsa mängima,

läks aga laande lauluga.:,:

ja loomad laululugu,

et laulis mets ja meresuu

ja eesti rahva sugu.

ja pärjad pandi pähe.

Ka murueide tütreid siis

sai eesti rahvas näha.

ja õhtul hilja õues,

ja Vanemuise kandle hääl,

see põksub minu põues.

Kuninganna

Käes öö ja koos o jälle kõik teile tuntud näod,

kuid kaasa tundma neile nüüd vist peab.

On muinasjutumaal veel teadmata need teod –

üks daam siin käib ja ümber kõike seab.

Nüüd Küürselg-Sälg veel üsna vaevu jalgu järel veab,

sest tsaar Saltaan siit kauget maad ei näe.

Ja võlur-taat võib lõua hoopis paljaks noppida,

kuid kaost see muuta väiksemaks ei saa.
Laula, kui aidata veel saad,

kõik laulud ümber pööras siin üks peeglit uuriv daam.

Laula ja teada saab see daam,

et keegi teine kauneim ilma peal.

nii lootus kaob, sest daam ei tõota head.

Kolm röövlit koormat veavad, pea saabub kange hiid,

mis ees neid ootab, siin ei keegi tea.

Seal pöialpoisid seitse talle talveks majja tõid,

peol kinga kaotas kaunis nõiamoor.

Ja võlur-taat võib lõua hoopis paljaks noppida,

kuid kaost see muuta väiksemaks ei saa.

kõik laulud ümber pööras siin üks peeglit uuriv daam.

Laula ja teada saab see daam,

et keegi teine kauneim ilma peal.

Kurzeme

Piiskavais laintepritsmeis Kurzeme suul

tundide kaupa seikleb Kurzeme tuul,

sukeldub vette, jättes muigama maa,

neelab soolast vett ja pöördub taas.
Paadunult mere põhja põrnitseb kuu,

ikka ja jälle tühja tuuseldab tuul –

luitunud luite rinda mässavast veest

jääb vaid lainte kanda kuldne kee.

laule loob Kurzeme merest ja meri loob Kurzemest.

Kurzeme kuulub merele.

laulavad luited ja laulavad laiuvad veed.

tundide kaupa seikleb Kurzeme tuul,

nägusad männid tuule tuiskude eest

peitsid pikki ripsmeid merevees.

Öösel, kui möödund tuulte hullamishoog,

sügavalt hingab sisse sinine voog,

edevail kingiks annab öö taevalae,

merevaiku kannab kauneim kael.

Kuu

:,: Vihmana ma sajan, vihmana ma sajan aeda,

tuulena ma lendan, tuulena ma lendan ringi :,:

sinu öös – olen kuu.

kastena ma emban, kastena ma emban jalgu :,:

sinu öös – olen kuu.
:,: Järvena ma vaatan, järvena ma vaatan üles,

taevana kuulan, taevana kuulan alla :,:

sinu öös – olen kuu.
:,: Mäena ma vaikin, mäena ma vaikin paljust,

merena ma randun, merena ma randun õues :,:

sinu öös – olen kuu.

KÕIK MAAILMA UHKED ROOSID

Täna öösel naudin elu vallatledes sinuga.

Täna imetlen su ilu, homme võitlen surmaga.
Refr. Kõik maailma uhked roosid

kingin homme sinule.

:,: Täna hüüan veel kord proosit

kaunimale neiule :,:

Enne ahastust ja valu viimsed hetked olgu head.

Mulle jääd sa ikka kalliks, kuni surmatunnini.

Elu pole muud kui valu, armastus on unistus.

KÕIK ON TÄPSELT NII KUI PEAB

On hiline õhtu, sa peegli ees valmis end sead.

Su hoolikas make-up ja peidetud viimsedki vead.

Ja siis sa küsid: kas ma näen välja hea?

Ma vastan: kallis, kõik on täpselt nii kui peab.

Me läheme külla, pea tantsule saadan ma sind.

Ja siis sa küsid: kas ma näen välja hea?

Ma vastan: kallis, kõik on täpselt nii kui peab.
Miks küll varjama ma pean

neid tundeid tõelisi su eest?

Mida tunnen, mida tean,

ma ei julge öelda tõtt – kardan kaotada sind.

On aeg minna koju, sest sul ringi käib pea.

Kui kustub valgus, tasa sosistan sul:

Oo mu kallis, kõik on täpselt nii kui peab.