Aeg annab kõik

HURJALA JAANIÖÖ

Nõnda kõrgeid kuuski kui on Hurjalas

pole näinud ükski mets ja laas.

Ja ka neiud seal on kõige kaunimad -

seda ütlema veel pean.
Refr. Hei-jah ja radiridi-ralla,

laulud rõõmsalt pääsnud rinnust valla,

ei nüüd enam mahti, tarvis kähku vahti,

keda kutsun endaga tantsima.

tule ümber rahvas tantsu lööb.

Tule paistel rõõmsalt särab neiu palg,

metsas õitseb sõnajalg.

Hõissa, neiu

Mustlased kui mängivad,

šampanjaklaasid kõlavad,

siis terve ilm unub mul.

Mind kaks silma võlunud,

ma nendest olen joobunud,

mul raha täna näib null!
Hõissa, neiu, joo tokaierit,

täna pead sa minu vastu lahke olema!

Hõissa, neiu, kingi suudlus mul,

täna pead sa kuuluma vaid minule!

Mängi, mustlane, ma palun sind,

mängi tšaardašt, mis teeks rõõmsaks mind,

hõissa, neiu, joo tokaierit,

täna õnnelik küll tahan olla ma!

siis ma olen kui ekstaasis,

joo nüüd minuga sa!

Kaovad argipäeva mured,

ununeb, mis homme tuleb,

täna lõbutsen ma –

HÜVASTI, MARIA

Vaata, Maria, jääb seltsiks sulle päikene

ja selgem taevas, kui see, mis ootab mind.

Siiski, Maria, ka siin võib tulla äikest veel

ja sellepärast, ma palun, hoia end.
Kui ootad kirja, siis homseks jäta pisarad.

Kiri, Maria, võib kaua olla teel.

Kui ootad kirja, võib tulla see ka mulla alt,

kuid ära usu, et saatmata jäi see.

meid lahku viia võib igavene öö.

Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria,

all sinu südant me poja süda lööb.

näib, et on pisar tulus väljamüük.

Sa tead, Maria, kui armastust on petetud,

siis meie hinged ei kanna seda süüd.

Imeline laas

Sel künkal algas imeline laas,

näis vastu taevasina sünk ja paljas,

kuid hiirekõrvus rohi oli maas

nii imevärske ja nii imehaljas.

Sel künkal algas imeline laas.

ja kuulsime, kuis mullast võrsus rohi.

Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või!

ja haljas rohi sosistas: ei tohi.

Me tundsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost,

et sellest laanest tagasi ei tulda?

Me läksime ja oksad läksid koost.

Ja värkes õhus lõhnas sooja mulda.

Kas tõesti nüüd saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,

me kõnnime, kui kõnniks me legendis:

nüüd õites on me imeline laas,

kuid kõik ta õied õitsevad meis endis,

ehk küll me ümber kivist linn on taas.

Inimesed sõdurisinelis

Need on kauged hallid rajad

musta mure taeva all,

rasked katsumuste ajad

käia karmil võitlejal.
Refr. Nii pikk, nii pikk on võitlejal

tee kaugele kodu poole minna,

kuid musta muretaeva all

kui raske ka ei oleks tal,

ta jõuab, ta jõuab sinna.
Veel ei leidu kuskilt varju,

ümberringi tuulte ulg,

pikki orge, künkaharju

paiskub vastu surmatuld.

musta mulda sellel teel.

Siiski mitte kõik ei lange,

paljud koju saavad veel.

ISA ÕPETUS

Minu isa see suri ära, seitse sõna järgi jäi,

õlut-viina käskis juua ja kaua elada.
Ref. Kui õlut ega viina ma ei saa,

selle pärast suren ma.

Kaks sõpra - viin ja õlu - mind maha matavad.

jalad pange minul seina peale, pea õllekorvisse.

vaid klaasid kõlagu ja hüüdkem elagu!

Istsõ mI maailma veerõkõsõ pääle

:,: Istsõ mi maailma veerõkõsõ pääle,

:,: Kaie mi maailma kavaluisi jne. :,:

Istun Piusa jõe kaldal

Istun Piusa jõe kaldal, kuulan voogude viit

:, mõtlen kallima peale, kes on kaugel siit :,:
Kallas ehib ennast toomeõitega,

:,: äratab mu rinnas valu südames :,:

:,: murran toomeõisi, viskan laintesse :,:

:,: õnne sulle soovin toomeõitega! :,:

Jaanimardikas

Oo kui armas mulle Sa, särad kauge tähena.

:,: Sinu helk öövaikuses põletab mind leegina :,:
Pikk ja pime on mu tee, Sinult valgust ma ei näe.

:,: Teiste juurde lendad Sa, kuigi anun: siia jää :,:

:,: armsam, minu juurde jää, Sulle ikka olen hää :,:

JAANIPÄEV

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi,

rinnust saadik kiigub kastehein.

:,: Ütle, kust ma rada teha tohin,

igal pool on noor ja õitsev hein :,:
Jaaniõhtul süüdatakse tuled,

tantsuplatsil tallatakse hein.

:,: Aastas kord see õhtu ette tuleb,

igal pool saab muserdatud hein :,:

metsa all, kus kõrge, kõrge hein.

:,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite –

niikuinii seal niitmata jääb hein :,:

sügis jõuab, jääb vaid kuluhein.

:,: Ütle kust küll rada teha tohin,

igal pool on noor ja õitsev hein :,: