Ana səhifə

Pärimisõiguste iseärasused Baltimaades, Austrias ja Saksamaal


Yüklə 61 Kb.
tarix24.06.2016
ölçüsü61 Kb.
Ilze Metuzāle

Notar Riias (Lätis)
Pärimisõiguste iseärasused Baltimaades, Austrias ja Saksamaal


  1. Pärimisasjade menetlemise pädev institutsioon


Austrias on pärimismenetluseks kohtuprotsess, mis automaatselt algatatakse surnud isiku elukohajärgse piirkonna kohtu poolt, kui teatise saamisel isiku surma kohta. Menetluse läbiviijaks on notar kohtu esindajana, kes tegutseb kohtu nimel. Kohtuprotsess lõppeb kohtu korraldusega.

Ka Saksamaal on pärimismenetlus kohtu alluvuses vastavalt pärandijätja viimasele püsivale elukohale.

Leedus on pärismiasjade menetlemine noterite pädevuses. Pärandaja peab esitama pärimistaotluse pärandi vastuvõtmise kohta notarile, kellel on praksis pärandi avamise piirkonnas. Alates 1. novembrist 2011. aastast peab pärija kõigil juhtudel pöörduma notari poole ja viitama, kas ta soovib pärandit vastu võtta inventuuri õigusega või ilma selleta. Seni tuli pärandatava omandi inventuuri koostamiseks pöörduda kohtusse.

Ka Lätis ja Eestis ajab pärimisasju just notar. Pärimisasja algatamiseks esitab pärija, pärandijätja võlausaldaja ja annakusaaja avalduse notarile.

Seega erinevad kõigis riikides asutused, millele on pädevus ajada pärimisasju. Mõnedes riikides teeb seda notar iseseisvalt, omakorda teistes jagatakse pädevus kohtuga.


  1. Pärimisele kohaldatav õigus


Austrias sõltub pärimisele kohaldatav õigus surnu kodakondsusest. Pärimisele kohaldatav õigus on selle riigi seadus, mille kodanikuks surnu oli surma hetkel. Austria seadus ei näe ette mingeid erandeid, seega isikud ei saa valida pärimisasjale kohaldatavat õigust.

Ka Saksamaal määrab kohaldatavat seadust põhimõtteliselt pärandijätja kodakondsus. Kui pärandijätja on välismaalane, tuleb veenduda, millist seadust tuleks kohaldada tema päritoluriigis ning seejärel tuleks see seadus kohaldada Saksamaal. Seejuures saab iga välismaalane valida Saksa seadust kohaldamiseks Saksamaale asuvale kinnisvarale. Samas tuleneb sellest „pärandi jagamine”, kui muu pärandi kogum (kinnisvara välismaal, vallasvara) allub teisele õigussüsteemile.

Seevastu Leedus sõltub see pärandi jätja alalisest elukohast. Pärandiõigusele tuleb kohaldada selle riigi seadust, milles on olnud pärandijätja alaline elukoht tema surma hetkel. Erandiks on kinnisvara, millele kohaldatakse selle riigi seadust, milles kinnisvara asub. Leedu seadused ei luba valida teisi kohaldatavaid õigusi.

Lätis määratakse pärimisele kohaldatavat õigust kinnis- ja vallasvara asukoha järgi. Pärimisõigusele kohaldatakse selle riigi seadust, milles kinnis- ja vallasvara asub pärandijätja surma hetkel. Läti seadus ei luba erandeid selle põhimõtte osas, mis tähendab, et isik ei saa valida pärimisele kohaldatavat õigust.

Eestis sõltub see surnu alalisest elukohast. Pärimisele kohaldatav õigus on selle riigi seadus, milles on olnud surnud isiku alaline elukoht tema surma hetkel (pärimiõiguse ühtsuse põhimõte). Eesti seadus näeb ette ka võimalust valida pärimisasjale kohaldatavat õigust. Õiguse valik on siiski piiratud; on võimalik valida üksnes selle riigi seadusi, mille kodanikuks vastav isik on. Seejuures ei puuduta see valikuvõimalus kinnisvara.

Seega erineb igas riigis põhimõte, mille alusel määratakse pärimisele kohaldatavat õigust. Pärimisele kohaldatav õigus sõltub riigiti surnu (1) kodakondsusest, (2) alalisest elukohast või (3) vara asukohast. Vaid osades riikides pole erandid võimalikud. Mõned riigid lubavad isikul valida pärimisele kohaldatavat õigust. Seejuures võib selline valik olla kodakondsuse ja omandi liigiga piiratud.

Arvestada tuleb ka riikide poolt sõlmitud õigusabilepinguid, mis reguleerivad eraldi küsimusi just piiriüleste pärimisasjade ajamise osas. Näiteks Läti on sõlminud lepinguid Vene Föderatsiooni, Valgevene, Kõrgõzstani, Ukraina, Moldova, Uzbekistani, Poola, Leedu ja Eestiga. Lepingud näevad ette, et vallasvara pärimisõigustele kohaldatakse pärandijätja viimase alalise elukoha lepinguriigi seadust, omakorda kinnisvara pärimisõigusi määrab kinnisvara asukohale vastava lepinguriigi seadus.


  1. Seadusjärgne pärimine


Austrias, kui testament puudub, vastavad erinevatele stsenaariumitele järgnevad põhimõtted:

  • Surnuais oli vallaline ja lasteta: surnu vanemad pärivad võrdsetes osades; kui vanemad on surnud, pärivad surnu vennad ja õed.

  • Surnu oli vallaline ja tal on lapsed: lapsed pärivad võrdsetes osades.

  • Surnul on elus abikaasa: elus abikaasa saab ainsaks pärijaks, minnes mööda surnu järeletulijatest, emast, isast, vendadest ja õdedest ja vanavanematest.

  • Surnul on elus abikaasa ja lapsed: kolmandik antakse abikaasale, muu jagatakse võrdsetes osades laste vahel.

Saksamaal on esimeste pärijatena lahkunu esimese astme sugulased (lapsed jm). Kui neid pole – vanemad ja nende lapsed, kui neid pole – teised sugulased. Seepärast:

  • kui pärandi jätjal ei ole elus abikaasat ega alanejad järeletulijaid, jagatakse omand võrdsetes osades tema vanemate vahel;

  • kui pärandijätja on vallaline ja tal on lapsed, jagatakse omand võrdsetes osades nende vahel.

Järelejäänud abikaasa saab ainult üheks pärijatest, koos laste ja teistega ning tema pärandi osa sõltub abikaasade varalistest suhetest. Kui pärandijätja on elanud koos abikaasaga ja abikaasadele on kuulunud ühisvara võrdsetes osades ja neil jäävad lapsed saab järelejäänud abikaasa poole omandist (pärimine vastavalt seadusele on ¼ ja ¼ makstakse välja ühekordse hüvitussummana). Järelejäänud omandi osa jagatakse võrdsetes osades laste vahel.

Leedus seadusjärgse pärimise korral on pärijateks võrdsetes osades:

  • esimeses astmes ― pärandijätja lapsed (sealhulgas adopteeritud) ja pärandijätja lapsed,kes on sündinud tema surma järel;

  • teises astmes ― pärandijätja vanemad (kasuvanemad), lapselapsed;

  • kolmandas astmes ― pärandijätja vanavanemad nii isa, kui ka ema poolt, pärandijätja lapselapsed;

  • neljandas astmes ― pärandijätja vennad ja õed, vanavanaisad ja vanavanaemad nii isa, kui ka ema poolt;

  • viiendas astmes ― pärandijätja venna ja õe lapsed, samuti pärandijätja isa ja ema vennad ja õed (onud ja tädid);

  • kuuendas astmes ― pärandijätja isa ja ema vendade ja õdede lapsed.

Järelejäänud abikaasa pärib seaduse kohaselt või koos esimese ja teise astme pärijatega (kui selliseid on). Ka esimese astme pärijatega pärib abikaasa ¼ pärandist, kui pärijaid lisaks abikaasale ei ole rohkem kui 3. Kui pärijaid on rohkem kui kolm, pärib abikaasa võrdsetes osades koos teiste pärijatega. Kui abikaasa pärib koos teise astme pärijatega, kuulub temale pool pärandist. Kui esimese ja teise astme pärijaid pole, abikaasa pärib kogu pärandi.

Ka Lätis, kui isik, kui ta veel oli elus, pole sõlminud pärandilepingu või pole koostanud testamendi, peale tema urma toimub pärimine vastavalt seadusele. Seadusejärgne pärimine on kõige levinum pärimisliik Lätis. Pärandijätja sugulased pärivad teatud järjestuse alusel, mis tugineb osalt suguluse liigile ning osalt astmete lähedusele. Seadusjärgsed pärijad on abikaasa, veresugulased ja adopteeritud lapsed.
Abikaasa pärib lapse osa, kui laste arv on alla nelja. Kui lapsi on neli või enam – neljandiku kogu pärandist. Sugulusastmed ja pärijate liigid. Sugulusastmeid saab loomulikult olla ka rohkem, kuid seadusjärgsete pärijate astmeid on vaid neli.
Esimene aste – pärandijätja suhtes astmelt lähedasemad alanejad sugulased (lapsed, kui lapsed on surnud – lapselapsed. Kui ka lapselapsed surnud – lapselapselapsed). Kui pärandijätjal on mõni alaneja sugulane, välistab see pärandamist madalamate astmete pärijate poolt. Teine aste – lähimad ülesminevad (vanemad või, kui nad on surnud – vanavanemad), samuti vennad ja õed ning surnud vendade ja õdede lapsed. Kolmas aste – poolvennad ja poolõed, samuti surnud poolvendade ja poolõdede lapsed.



Neljas aste – kõik teised astmelt lähimad kõrvalised sugulased. Kui lähemaid sugulasi pole, neljanda astme pärijateks võivad olla ka viienda, kuuenda ja kaugemate sugulusastmete pärijad. Madalama astme pärijad ei päri, kui elus on mõni kõrgema astme pärija. Kui pärijaid pole või pole nad seaduses sätestatud tähtaja jooksul teada andnud, jääb vara riigile.


Samuti nagu teistes riikides ka Eestis, kui pärija pole jätnud kehtiva testamendi või pärimislepingu, toimub pärimine vastavalt seadusele, kus sugulased pärivad kolmes astmes ja pärandijätja abikaasa pärib vahendeid üheskoos sugulastega.

Esimeses astmes pärivad kõik pärandijätja alanejad sugulased võrdsetes osades, so pärandijätja lapsed ja lapselapsed, adopteeritud lapsed jt. Abikaasa pärib koos esimese astme pärijatega võrdselt päriva lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Teises astmes pärivad pärandijätja sugulased (vanemad, vennas ja õed), kui esimese astme pärijaid ei ole. Kui mõlemad pärandijätja vanemad on pärandi avamise ajal elus, pärivad vanemad kogu pärandi võrdsetes osades. Kui pärandi avamise ajal ei ole pärandijätja isa või ema elus, astuvad surnu vanema asemel tema lapsed, adopteeritud lapsed, lapselapsed jne. Ühes pärandijätja teise astme pärijatega pärib abikaasa poole pärandvarast.

Abikaasa pärib kogu pärandijätja vara, kui esimese või teise astme pärijad puuduvad. Kui teise astme pärijaid ja abikaasat ei ole, pärivad kolmanda astme pärijad – pärandijätja vanavanemad ja nende alanejad sugulased. Kui pärandi avamise ajal on elus kõik vanavanemad, pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Kui pärandi avamise ajal on vanavanem surnud, pärivad tema osa tema lapsed, adopteeritud lapsed, lapselapsed jne. Kui tal selliseid ei ole, pärib tema osa sama poole teine vanavanem. Kui ka teine vanavanem on surnud, pärandi pärivad tema lapsed, adopteeritud lapsed, lapselapsed jne. Kui pärandi avamise hetkeks on surnud mõlemad vanavanemad isa või ema poolt ning neil pole alanejaid sugulasi, pärandi pärivad teise poole vanavanemad või nende lapsed, adopteeritud lapsed, lapselapsed jne. Kui seadusjärgseid pärijaid ei ole, pärijaks saab pärandi avamiskoha omavalitsus.

Seega toimub kõikides riikides juhul, kui pärandijätja pole jätnud kehtiva testamenti või pärimislepingu, pärimine vastavalt seadusele, mis näeb ette mitu pärijate liiki või astet. Riigiti erineb pärimisasja algatamise kord ja eeldatav pärijate tegevus.


  1. Testamendijärgne pärimine


Juhul, kui on jäetud testament või pärimisleping, toimub pärimine vastavalt selles sätestatud korraldustele. Austria seadus näeb ette erinevaid testamendi tüüpe:

autentne testament, mille koostajaks on notar või kohus;

• omakäeline testament, mis peab olema täielikult käsitsi kirjutatud ja testaatori poolt allkirajstatud;

• kirjalik testament (kirjutatud teise isiku käega või trükitud testament), mis on koostatud kolme tunnistaja juuresolekul.

Piiriüleses olukorras kehtib testament üksnes juhul, kui see vastab selle riigi seadustele, kus testament on koostatud. Testamente, mida hoitakse kohtus, notari või advokaadi juures, on võimalik registreerida testamentide keskregistris, mida peab Austria Notarite koda. Austrias sundosa moodustab poole järeletulijate seadusejärgsest pärandi osast ja järeletulijate puudumise korral kolmandiku seadusejärgsest pärandi osast, mis antakse ülenejatele pärijatele. Järelejääv abikaasa saab poole seadusejärgsest pärandi osast. On olemas võimalus vähendada sundosa perekondliku kontakti puudumise korral. Sundosa saajad võivad keelduda sundosast enne pärandi avamist lepingu (notariaalse akti) sõlmimise teel pärandi jätja ja sunosa saava pärija vahel.

Saksamaal saab korraldusena surma juhtumiks koostada testamendi või ühistestamendi (reserveeritud abikaasadele või samasoolistele partneritele regitstreeritud partnersuhete korral). Testamendid võivad olla omakäelised või kooostatud notariaalselt notari juures. Saksamaa seadus tagab, et notariaalsel kujul koostatud testamente, mis on antud kohtu hoiule, avatakse surma korral, kui see on Saksamaa kohtu pädevuses. Omakäeliselt kirjutatud testamendi saab anda kohtu hoiule üksnes juhul, kui pärandijätja on sellist palvet väljendanud.

Saksamaal on õigus sundosale üksnes järeletulijatel (nende puudumisel – vanematel) ja järelejäänud abikaasal. Sundosa moodustab poole seadusejärgsest pärandist. Sundosa puudutav ajavahemik on kolm aastat alates hetkest, mil otsene pärija saab teada pärandijätja surmast ning seda, et ta on pärandist ilma jäetud.

Pärijad saavad notariaalselt tõendatud lepinguga oma elu jooksul keelduda pärandi sundosast (ka testamendi puudumise korral) ning mis tahes hüvitisest.

Leedu seadused näevad ette järgnevaid testamentide vorme:

autentne testament – koostatud kirjalikult kahes eksemplaris ja tõestatud notari poolt;

• omakäeline testament – käsitsi kirjutatud testament, milles on näidatud testaatori nimi ja perekonnanimi, testamendi koostamise kuupäev (aasta, kuu, päev) ja koht, väljendatud testaatori tõene tahe ja omakäeliselt allkirjastatud.
Testaatori lapsed (adopteeritud lapsed), abikaasa, vanemad (adopteerijad), kellel on olnud õigus ülalpidamisele pärandijätja surma päeval, pärivad poole sellest pärandi osa väärtusest, mida nad pärandanuksid seaduse järgi (sundosa) sõltumata testamendi sisust, kui testamendiga pole neile jätud rohkem. Sundosa pärija ei saa keelduda sundosast enne pärandijätja surma.

Läti seadus näeb ette järgnevaid testamentide vorme:

autentne (avalik) testament, mille tõendab notar või hoolekandeamet (elanikel, kes elavad hoolekandeameti alal, kus ei ole notarit);

• omakäeline (privaatne) testament, mis peab olema testaatori täielikult omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud;

• testaatori koostatud ja notarile või hoolekandeametile hoiule antud testament;

• käsitsi kirjutatud või trükitud testament, mis on koostatud kahe tunnistaja juuresolekul – see testamendi liik arvatakse Läti Tsiviilseadusest välja alates käesoleva aasta 1. juulist.

Kui pärimisasi puudutab enam kui ühe riigi õigusruumi, testamendikohane tunnistatakse kehtivaks üksnes selle vormi suhtes, kui vaid see ei ole vastuolus rahvusvahelise õiguse ja Läti seadustega. Käesoleva aasta 1. mail juurutatakse Lätis Avalike testamentide register.

Kui surnud isik on koostanud testamendi ja pole jätnud pärandi osa lähimatele sugulastele, tagab Läti seadus õigust sundosale pärandijätja abikaasa, alanejate sugulaste (tema laste või – kui lapsed on juba surnud – lastelaste) kasuks; alanejate sugulaste puudumise korral pärandijätja vanemate kasuks. Pärandijätja vendadele ja õdedele pole sundosa ette nähtud. Sundosa pärijad võivad keelduda sellest enne pärandi avamist, kui selle kohta on sõlmitud leping sundosa pärija ja pärandijätja vahel veel enne pärandijätja surma. Leping peab olema koostatud kirjalikult.

Eesti seaduses on sätestatud mitu testamendi liiki:

  • autentne testament, mille tõendab notar;

  • testaatori koostatud testament, mis on antud notari hoiule,

  • tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament (kodus koostatud testament) ja

  • omakäeline testament (kodus koostatud testament).

On oluline, et kodus koostatud testament kaotab oma jõudu kuue kuu jooksul peale selle koostamist, kui testaator on selleks hetkeks elus. Seejärel peab testaator koostama uue testamendi. Notariaalselt tõestatud testamentide kehtivusaeg pole piiratud. Testaator võib ise hoida kodus koostatud testamendi või anda selle teise isiku hoiule. Teave testamentide kohta sisestatakse pärandiregistrisse. Kohustuslik on notariaalselt kinnitatud testamendi registreerimine, kuid kodus koostatud testamentide registreerimine on vabal valikul.

Eesti seadus annab sundosa (so pärijala kohustuslikult antav pärandi osa) surnud isiku abikaasale ja järeletulijatele, so tema lastele. Kui lapsed on juba surnud, tuleb see and lastelastele. Kõige lõpuks tagab Eesti seadus sundosa surnu vanematele juhul, kui surnud isikul pole järeletulijaid.

Sundosa, mis piirab testamendi koostamisvabadust, moodustab poole seadusejärgsest pärija pärandi osast. Juhul, kui surnud isikul jääb abikaasa ja lapsed, saab tema vabalt käsutada vaid poolt pärandist. Sundosa saajad võivad keelduda sundosast enne pärandi avamist, sõlmides lepingu pärandijätja ja seadusejärgse pärija vahel.

Seega on kõigis riikides testamendi liigid ja ka registreerimise kord sarnane.


  1. Pärijaks saamine


Austrias, selleks et anda pärandu pärijatele, on nõutav kohtu korraldus, mis väljastatakse erilise protseduuri täitmise järel. Protseduuri viib läbi notar kohtu nimel.

Ka Saksamaal toimub omandi pärimine pärandijätja surma järel “automaatselt” ja pärija ei pea tegema mingeid tegevusi. Pärija peab tegutsema, kui ta ei soovi pärandi vastu võtta. Üldine ajaline piirang pärandist lahti ütlemiseks on 6 nädalat ja 6 kuud, kui pärandijätja viimaseks elukohaks on olnud teine riik.

Selleks, et Leedus võtta pärand vastu, peavad pärijad tegema aktiivseid tegevusi ― esitama notarile avaldus päranda vastuvõtmise kohta või faktiliselt alustama pärandatava omandi haldamist. Pärandi vastuvõtmine võib olla ka kaudselt väljendatud. Pärandi vastuvõtmise tähtaeg on kolm kuud alates pärandi avamise päevast. Kui pärija on pärandi vastuvõtmise tähtajaga hiljaks jäänud, peab ta pöörduma kohtusse, paludes pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendust.

Samuti nagu Leedus, ka Lätis peab pärija pärimiseks tegema aktiivseid tegevusi. Notar algatab pärimisasja peale seda, kui on saadud pärimisavaldus vastavalt pärandijätja vimasele deklareeritud elukohale, kui see pole teada – vastavalt pärandvara või selle põhiosa asukohale. Pärandi avamist kuulutab vannutatud notar välja huvitatud isikute palvel või oma äranägemisel. Kuulutuses, mis avaldatatakse ametlikus väljaandes „Latvijas Vēstnesis”, palub vannutatud notar teada anda kõiki neid, kellel on pärijate, võlausaldajate või mingi muu õigustatud isikuna õigus pärandile. Teatise tähtaeg, kui seaduses pole sätestatud teisiti, määratakse vannutatud notari äranägemisel. See ei tohi olla väiksem kui kolm kuud kuulutuse avaldamise päevast arvates. Selle kuulutuse peale taotluse esitamisega kinnistub vaid võimalus saada pärijaks. Pärandi saamiseks eeldatakse ka seda, et kutsutu väljendaks oma soovi temale kuuluv pärand vastu võtta. Siiski, kui pärandijätja võlausaldajad või annakusaajad nõuavad, et see, keda on kutsutud pärima, väljendaks oma soovi pärand vastu võtta, peab ta seda tegema notari sätestatud tähtajal. Kui selle tähtaja lõpuni ei lükka ta pärandi tagasi, tuleb tunnistada, et ta on võtnud selle vastu.

Samuti nagu teistes riikides saab Eestis pärija võtta pärandi vastu või keelduda selle vastu võtmisest. Pärandi vastuvõtmise järel ei saa sellest enam keelduda ja keeldumise järel ei saa seda enam vastu võtta. Tähtaeg pärandis lahti ütlemiseks on kolm kuud. Tähtaeg algab alates hetkest, mil pärija saab teada või ta peab teada saama testaatori surmast ja oma pärimisõigusest. Siiski erinevalt Lätist, kui pärija pole sätestatud tähtajal esitanud nõuetele vastava avalduse pärandist lahti ütlemise kohta, loetakse, et pärija on pärandi vastu võtnud. Pärijal on õigus esitada notarile avaldus pärandi vastuvõtmise kohta ka enne nimetatud tähtaega. Selleks, et pärandistlahti öelda, tuleb lahtiütlemise tähtaja jooksul esitada selle kohta notariaalselt tõestatud avaldus.

Seega on igas riigis erinev pärandi vastuvõtmise presumptsioon. On erinevad eeldused – mõnedes riikides eeldatakse pärija aktiivset tahet pärandi vastuvõtmiseks, teistes otse vastupidi – aktiivset keeldumist.
Järeldades üldiselt on Balti riikide, Austria ja Saksamaa rahvuslikul pärismisõigusel nii ühiseid, kui ka erinevaid õigusinstituute ja arusaamu nendest. Erinevate riikide rahvusliku õiguse kohaldamisel tuleb hoolikalt hinnata ja võrrelda pärimisõiguste sätteid.



Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət