Koostaja: Peeter Paal
|
|  Yüklə 240.5 Kb.
|
|
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut LÄTI VABARIIK Referaat
Koostaja: Peeter Paal Rühm: SST-2kõ Juhendaja: Jaanika Meigas Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus 4 Läti 5
Asend ja piir 5 Loodus 5
Pinnamood 5 Geoloogiline ehitus ja maavarad 6 Veestik 6 Kliima 7
Taimestik 7 Riik 7
Riigikord 7 President 7 Saeima 7 Valitsus 8 Pealinn 8 Haldusjaotus 8 Regioonid 8 Kasutatud kirjandus 10 LISAD 11 Lisa1
Lisa2
Lisa3
SissejuhatusReferaat on koostatud informaatika tunnis referaadi koostamise õppimiseks. LätiLäti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist. Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km². Lätil on kahevärviline lipp (Vt. joonis1) ja lõvidega vapp (Vt. joonis2). 
Joonis1. Läti lipp 
Joonis2. Läti vapp Asend ja piirLäti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismapiir Valgevenega (163 km). Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Olenemata pikast ja laugest merepiirist ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi saart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territoorimile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks. LoodusPinnamoodLäti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi. Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on mituüle 300 m ulatuvat tippe, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkals (312 m). Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik. Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik, mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.
Geoloogiline ehitus ja maavaradEnamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastu]]st. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast. Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu. Lätil ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses. Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku. VeestikLäti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100km. Pikimad jõed on Daugava, Lielupe, Gauja, Venta ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10-12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte. Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10km² on vaid 15. Suuremad järved Lätis on: Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma. KliimaLätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga, on Läti kliima küllaltki pehmem. Selle põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine temperatuur läänekaldal Liepajas on -2,8°C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis on -6,6°C. Juuli temperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7°C ja 17,6°C. Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550-600 mm, kõrgutsikel 700-800 mm sademeid. Taimestik44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on kask, harilik mänd, harilik kuusk. RiikRiigikordLäti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud. PresidentLäti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja-aasta pikkuseks ametiajaks. Läti president alates 8. juulist 2007 on Valdis Zatlers. Saeima
Saeima hoone Saeima on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupäeval. Läti presidendil on õigus saata laiali Saeima ning kuulutada välja varajased valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist. Mitte ükski president seni ei ole Saeimat laiali saatnud. ValitsusParlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament Saeima. Valitsusse kuulub 16 ministrit. Koheselt pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige. 1990ndate aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO rahuvalvamismissioonidel. Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse. PealinnLäti Vabariigi pealinn on Riia. HaldusjaotusAlates 1. juulist 2009 on Läti jaotunud üheksaks vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariikliku keskalluvusega linnadest on saanud 1. järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi, nagu endistes rajoonides, ei eksisteeri. RegioonidLäti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks regiooniks:
Kokkuvõte Referaat on koostatud nii nagu oskasin. Kasutatud kirjandus
LISAD Lisa1
|
