Ana səhifə

Book Jainism in Buddhist Literature Author Dr. Hiralal Jain


Yüklə 0.74 Mb.
səhifə21/27
tarix24.06.2016
ölçüsü0.74 Mb.
1   ...   17   18   19   20   21   22   23   24   ...   27

159. Karkandu cariu, pp. 44-69.

160. Mahamayuri, ed. by Sylviam Levi, JA. 1915, pp. 40; cf. The Society of the Ramayana, p. 68.

161. Jaina Silalekha Sangraha, p. 133

162. Pre-Buddhist Religious Beliefs, JRAS. (Ceylon), Vol. xxxi, No. 82, 1929, p. 325,


C. BUddhism And Its Literature
1. See my article Historicity of the Buddha published in the Mahabodhi Journal,

2. Buddha, Trans. by Hoey, p. 6.

3. Buddhist Philosophy, pp. 142-3.

4. Die Lehre der Upanishaden und die Anfange des Buddhism, p. 296.

5. Referred by T. W. Rhys Devids in his book Origin and Growth of Religion, p. 27.

6. Studies in the Origin of Buddhism, p. 547.

7. Beal, Life of Buddha, SBE. Vol. xix. p. 141; Buddhistic Studies, pt. ll; p, 118.

8. M. ii. 77.

9. So.........sato va abhikkamami sato patikkamami, yava udabindumhi me daya paccupatthita hoti, ma ham khuddaka pane visamagate sanghatam apadessan ti, M. i. 78. Also see Early Buddhist Theory of Knowledge, p. 465.

10. M. i. 238. 11. Darsanasasa, 6-9.

12. According to Buhler, Pitaka is a basket, in which manuscripts were preserved (Indian Studies, iii, 2nd Ed., Strassburg, 1898, p. 86 ff.), Rhys Davids, (SBE. Vol. 35, p. 28) and Trenckner (JPTS. 1908, p. 119 f.) think that Pitaka does not mean "receptacle" but rather "tradition". See also Winternitz's Indian Literature, Vol. i. p. 8. fn. l.

13. Mahavamsa,

14. Kern : Manual of Indian Buddhism, p. 2. In the opinion of Franke, the Mahavagga and Cullavagga of the Vinaya Pitaka would be later then the Dighanikaya (JPTS. 1908, pp. 8ff., 58 ff. See Indian Literature, p. 21 fn. 3.

15. D. ii. 42. cf. DHP. 185.

16. Rhys Davids, Buddhism (American Lectures), p. 62.

17. M. i, 133; Milindapanha, 345 etc. According to records of Mahayana Buddhism, there are twelve Angas, Manual of Indian Buddhism, p. 7.

18. Childers, Dictionary of Pali Language, under there words.

19. Buddhist India, pp. 121-2.

20. A History of Pali Literature, Vol. i. p. l.

21. ibid., p. 42.

22. Milindapanha, (Trenckner Ed.), pp. 13, 190, 21 13; A History of Pali Literature, p. 12.

23. A History of Pali Literature, p. 12.

24. DA. iii. 117, 220 25. MA. ii. 243.

CHAPTER II


Jaina Philosophy
1. Ghosal, S. C., Pancastikaya, intro. p. xxix.

2. Utpadavyayadhrauyayuktam sat, TSu. 5. 30.

3. PK. 10. 4. ibid. 13.

5. ibid. 8. 6. ibid. 10-11.

7. DS. 23. 8. ibid. 25.

11. DS. 24-48.

12. ix. 113. 9. ll; x. 14. 3-10; A History of Indian Literature, p. 2.

13. xviii. 2. 27.

14. vi. 2. 2. 27; 6. 3. l; xi. 7. 2. 23; A History of India Logic, p. 2-3.

15. BUp. iv. 4. 19; cf KUp. ii. 4. 10-11.

16. 1. 1. 20; 1. 2. 18-19; 1. 2. 22; History of Indian Literanture, p. 3.

17. Agamasastra, 111.

18. Sankhya Bhosya, Brahmasvtra, ll. 1. 9.; Studies in Jaina Philosophy, p. 125.

19. Studies in Jaina Philosophy, p. 125-8.

20. Sankhya Karika, 62.

21. Nyayasutrabhasya and Vratti, l. l. 10; Prasastapadabhasya, p. 643-44. studies in Jain Philosophy.

22. Milinadapanha, pt. 1. 23. TSu. 1. 4; 1. 2.

24. Samayasara, 38. 25. ibid. 49.

26. DS. 2. 27. TSu. 5. 23.

28. ibid. 5. 24-25. 29. PK. 15.

30. ibid. 77. 31. TSu. 6.2.

32. ibid. 10. 2. 33. SS. p. l.

34. PK 90-96. 35. DS., 19-20.

36. PK., 107-108., Ds. 21.

37. Atthi kho vo Nigantha, pubbe papakammam katam tam imaya katukaya dukkarakarikaya nijjiretha; yam panettha etarahi kayena samvuta, vacaya samvuta, manasa samvuta, tam ayatim papassa kammassa akaranam; iti puranam kammanam tapasa vyantibhava, navanam kammanam akarana, ayatim anavassava kammakkhaya, kammakkhya dukkhakkhayo, dukkhakkhyaya vedanakkhayo, vedanakkhaya sabbam dukkham nijjinnam bhavissati `ti. Tam ca panamha-kam ruccati ceva khamati ca. tena camham, attamana' ti, M. i. 93; cf. M. ii. 31; N. ii. 214; FF; also see A. i. 220.

38. D. i. 31-39. 39. ibid. i. 32.

40. ibid. i. 31-39. 41. ibid. i. 32.

42. Udana, p. 67. 43. D. i. 187; M. i. 431;

44. Cf. D. i. 195; S. ii. 60. Dharma Sangraha, 137.

45. DS. 2.

46. Arupa-samapatti-nimittam pana atta ti samapatti-sannan c' assa sanni gahetva va Nigantho-adayo pannapeti, viya takkamatten eva va, arupi atta sanni ti nam, Sumangala Vilasini. p. 110.

47. D. i.186-7.; iii. 137.

48. The Place of buddhism in Indian Thought, Journal of Vidyodaya University of Ceylon, Vol. i. No. l. , p. 25.

49. Bhaskarabhasya; Baudhadarsana tatha anya Bharatiya-darsana, p. 824; Cf. Sandakasutta of Majjhimanikaya.

50. Vijnaptimatratasiddhi, p. 7.

51. Catuhsataka, 10-10.

52. TSu. 5. 16; DS. 10.

53. digambarasta eva prahuh. cillaksana evatma sa ca dravvarupena sarvavasthas vabhinnatvat anugamatmakah, paryayarupena tu pratyavastham bhinnatvat vyavrtyatmakah etacca pratyaksatah eva siddhama-tmano dvairupyamiti na pramanantaratah prasadhyam. TSP p. 118, Ka. 311.

54. TS. 313-315. 55. ibid. 325.

56. HBT. p. 98-104. 57. TS. 312.

58. ibid. 316-18. 59. 327.

60. Dravyaparyayarupatvat dvairupyam vastunah khalu. Tayoreka tmakatve'pi bhedah sanjnadibhedatah. Indriyajnananirbhasi vasturupam hi gocarah. Sabdanam naiva, tat kena sanjnabheded vibhinnata.

61. Tao danda pannatta, tam jaha-manadande, vayadande, kayadande., Samavayanga, 3.1.

62. seyyathidam-kayadandam, vacidandam, manodandam ti. imesam kho, avuso Gotamo, tinnam dandanam evam pativibhattanam evam pativisitthanam kayadandam Nigantho Nataputto mahasavajjataram pannapeti papassa kammassa kiriyaya papassa kammassa pavattiya, no tatha vacidandam, no tatha manodandam `ti., M., i. 372. FF.

63. Bhava rahino sijjhai jai vi tavam carai koikodio. Jammam tarai bahuso lambiya hattho galiyayattho.

64. PSU., 51.

65. aham hi siha, a kiriyam vadami kayaduccaritassa vaciduccaritassa manoduccaritassa; anekavihitanam papakamanam akusalanam dhammanam akiriyam vadami......kusalanam dhammanam kiriyam vadami. A., iv 182 f. tran. by Thomas. The Life of the Buddha, p. 207.

66. Lavayasankinah Lokayatikah Sakyadayasca. Tesam atmaiva nasti kutastatkriya tajjanito va karmavandha iti.........asthitanam kutah iti Akriyavaditvam. 12. 4. v. p. 218.

67. Law, B. C., Some Jaina Canonical Sutras,: p. 189.

68. SBE., xiv. p. xxv. quoted in the Heart of Jainism, p. 90. Jacobi is also of such opinion, SBE., Xiv., P. 316, Fn. 3. Attana jo janati jo ya logam gaim ca jo jamai nagaim ca. Jo sasayam jana asasayam ca jatim ca maranam ca janovavayam. Aho'vi sattana viutthanam ca jo asavam janati samvaram ca. Dukkham ca jo janati nijjaram ca so bhasiumarihai kiriyavadam. SuKr. l. 12. 20-21. kriyavada is of 180 types and Akriyavada 84, ibid, l. ll. 119-121.

69. M. i 93; ii. 31; 214 f.; A. i. 220.

70. Jataka Stories, v. pp. 116. Compare to the story of four councillors in the Uttarapurana of Gunabhadra where the Karma has been accepted as a main cause for having birth in a high or low class. 46. 112-118.

71. Savve puvvanibaddha du paccaya santi sammaditthassa. Uvaogappaogam bandhante kammabhavena. Samayasara, 173.

72. Jataka Stories, V. p. 118; Jataka (Nagari), Vol. ii. v. 145-7. p. 53.

73. M. ii. 31, 214 f; M. i. 93; Cf. A. i. 220.

74. DS. 9. 75. SKr. l. 12. 5. v. p. 215.

76. A. i. 174.

77. Tena ayasmanto panatipatino bhavissanti pubbekatahetu, adinnadayino musavadino abrhmacarino...pisun avaca...pubbekatam kho pana, bhikkhave, sarato pacchagacchatam na hoti chando va vayamo idam va karniyam idam ca akaraniyam ti. iti karaniyakaraniye kho pana saccato thetato anupalabbhiyamane mutthassatinam anarakhanam vihartam na hoti paccattam sahadhammiko samanavado......ibid., i. 174 f.

78. Samayasara, 173.

79. M. ii. 214.

80. A. iii. 383 f. cp. DA. i. 162; S. iii. 210.; D. iii. 250 F.

81. SS. 2. 6. 82. 4. 7. 83. A. iii., 196 f.

84. AA., ii. 559 says he was the Buddha's uncle (culapita) and a Sakyan raja. DPPN., S. V. Vappa.

85. Gradual Sayings, Pt. ii., P. 207.

86. (Kayena samvuta; vacaya samvuta, manasa samvuta tam ayatim papassa kammassa akaranam iti puranam kammanam tapasa vyantibhava.....).

87. A. iii. 276-7. 88. D. i. 57.

89. M. ii., 214. 90. A., iii. 276-7.

91. M. i. 93. 92. PK. 157-8.

93. D. i. 23 FF. 94. Sumangala Vil., i. 115.

95. Ts., 112-2. 96. TsP., P. 66.

97. SuKr., 1. 2. 12. Vratti.

98. Tulyam rupam yada grahyamatulyam naiva grahyat... Anunam dvyarupatve tada kim nopapadyate. Tatsamanyavisesatmarupatvatsarvavastunah. Tulyatulyas-varupatvadvirupa anavah smrtah. Samanam tatra yadrupam tadaksajnanagocaram. Ekakarmatojnana-manusvevopapadyate. Asmanam tu yadrupam yogipra-tyaksmisyate. Iti durmataya kecit kalpayanti samakulam__TS. 1980-83.

99. NKC., p. 134; NVV., pt. l. p. 344; SVT., pt. pt 1. p. 158; PKM., yt. i. p. 25.

100. Due hi rupe katham nama yukte ekasya vastunah.

Dve tada vastuni prapte aparaspararupatah.

Parasparatmatayamtu tadvairupyam viruddhate.

101. See, chapter. v. of the book.

102. TS., 2310.

103. PV., 3. 296-7.

104. NKC., p. 565; LT., 26-29; 64-65.

105. PK., 80.

106. ibid., 81. 107. ibide., 86.

108. Iv. 5. 24. 109. Atthsalini, 1, 3. 16.

110. TSP., p. 605, 2133-84. Cf. PK., 97 ff; DS., 19 ff.

111. TS., 2567. 112. ibid. 2548.

113. Abhidharmakosa, 1.5.

114. Atthasalini 160; Diologues of the Buddha, pt. i. p. 36. fn. 2. akasante' smin dravyani svayam va kasata ityakasam. Jivadini dravyani svaih paryayaih avyatirekena yasminnakasante. prakasante tadakasam svayam catmiyaparyayamaryadays akasata ityakasam. Avakasadanadva. 22. athava itaresam dravyanam avakasadanadakasamiti prsodaradisu nipatitah sabdah. Kundakunda defines akasa :-

Savvesim Jivanam sesanam tahaya puggalanam ca.

Jam dedi vivaramakhilam tam loe havadi ayasam.

115. Iv., 5. 1., 21-22.

116. Akasasyavagahah, TSu. V. 18. akasasya......savaya vatvam ghatadir ivopapannam savayavamakasam himavat-vindhyavaruddhavibhinnadesattvat,

117. TBV., p. 641; Jaina Theory of Reality and Knowledge, p. 277. CF. PKM., p. 563; NKC., 245.


CHAPTER III
Jaina Ethics
1. Himsa' nrtasteyabrahmaparigrahebhyo viratirvratam, TSu., 7. 1.

2. ibid.; 7. 4-8.

3. Maitripromodakaruntamadhysthani ca sattvagunad-dhikaklisyamana' vinayesu, TSu., 7. 11.

4. Thananga, 4.1 (tika). Udakapedalaputta (Sutrakrtanga, 7th Addhyana), Kalasavesiyaputta (Vyahapannati, 1st sataka), ect. are referred to in the Jaina Agamas who renounced Caturyamadharma of Parsvanatha and accepted the Pancamahavratas of Mahavira.

5. Asibandhakaputto Gamani Nigantha-savado yena Bhagava tena upasankami......tam ca bhagava uvaca-Ko nu kho Gamani Nigantho-Nataputto savakanam dhammam deseti ti ? (Gamani uvaca)-evam kho bhante Nigantho Nataputto savakanam dhammam deseti-yo koci panam atipateti sabbo so apayiko nerayiko, yo koci adinnam adiyati sabbo so apayiko nepayiko, yo koci kamesu miccha carati sabbo so apayiko nerayiko, yo koci musa bhanati sabbo so apayiko nerayiko. yam bahulam yam bahulam viharati tena tenniyati, `ti.-S., iv. 317.

6. Pancahi bhikhave, dhammehi samannagato Nigantho ...devadhammiko yathabhatam nikhatte evam niraye. katamehi pancamehi ? panatipati hoti, adinnadayi hoti, abrahamacari hoti, musavadi hoti, suramera-ymajjapamadatthayi hoti. A. iii. 276-7.

7. Krtakaritanumatairvakkayamanobhirisvate.

Autsargiki nivrttirvicitrarupapavadiki tvesa.

PSU. 76.

8. ime kho avuso Gotama, tinnam dandanam evam pativibhattanam evam pativisitthanam kayadanadam Nigantho Nataputto mahasavjjataram pannapeti papassa kammassa kiriyaya papassa kammassa pavattiya, no tatha vacidandam, no tatha manodandam ti. M. i. 372.

9. The danda is synonyamous with "duccarita" which means wrong behaviour in body, speech, and thought, and which afficts injures and brings to trouble and distress. SnA..63. ND. ii. 293, quoted by Horner in the Middle Length Sayings, ii. p. fn. 3.

10. tam kim mannasi gahapati, idhassa Nigantho aba. dhiko duhito balahagilano sitodakapatikkhitto unho-dakapatisevi. so sitodakam alabhamano kalankar eyya. imassa pana, gahapati, Nigantho Nataputto kathupapattim pannapetti `ti......asancetanikam, bhante, Nigantho Nataputto no mahasavajjam pannapeti......, M. i. 377.

11. PSU. 45-47.

12. Himsayamaviramanam himsoparinamanamapi bhavati himsa.

Tasmat pramattayoge pranavyaparopanam nityam.

Suksmapi na khalu himsa paravastunibandbanam bhavati pumsah.

Himsayatananivrttih parinamavisuddhaye tadapi karya; PSU., 48-49.

13. Pahuda.

14. tena kho pana samayena sambahulam Nigantha Vesaliyam rathikaya rathikam...baha paggayha kandanti-ajja Sihena Senapatina thulam pasum badhitva Samanassa Gotamassa bhattam katam, tam Samano Gotamo janam uddissa katam mansam paribhunjati paticcakammam' ti. Mahavagga (Vinaya Pitaka), 237.

15. M., i, 368 f : DPPN., s. v. Jivaka Sutta.

16. DPPN., s. v. Devadatta.

17. Na vina pranivighatanmamsasyotpattirisyate yasmat.

Mamsam bhajatastasmatprasaratyanivarita himsa.

Yadapi kila bhavati mamsam svayameva mrtasya mahisavrsabhadeh.

Tatrapi bhavati himsa tadasritanigodanirmathanat.

Amasvapi pakvasvapi vipacyamanasu mamsapesisu.

Satatyenotpadastajjatinam nigodanam.

Amam va pakvam va khadati yah sprsati va pisitapesim.

Sa nihanti satatatanicitam pindam bahujivakotinam.

PSu. 65-68.

18. Madyam mamsam ksaudram pancodumbaraphalani yatnena.

Himsavyuparatikamairmoktavyani prathamameva. 61.

Yonirudumbarayugmam plaksanyagrodhappalaphalani.

Trasajivanam tasmattesam tadbhaksane himsa. ibid. 72.

19. Atthi, Visakha, Nigantha nama Samanajatika. Te savakam evam samadapenti_ehi tvam ambho puriso, ye puratthimaya disaya pana param yojanasatam tesu dandam nikkhipahi, ye pacchimaya;. ye uttar-aya.........ye dakkhinaya......`ti. Iti ekaccanam pananam anud dayaya anukampaya samadapenti. -- A., i. 206.

20. Digpracyadih tatra prasiddhairabhijnanairavadhim krtva niyamanam digvratih., SS., p. 176: also see TV., p. 547.

21. PSU., 138.

22. Sd., 5 3-4.

23. Jaina Sutras, Uttaradhyayana, p. 414, v. 26. ff.

24. Jaina Sutras, Pt. 11. SBE, Vol. 45., intro. xviii.

25. D. iii. 9. F.

26. Basham, A. C. History and doctrines of the Ajivikas, p. 104.

27. SU., 141. also see, SD., 5. 12.

28. M. i. 372 FF.

29. Culadukkhandha Sutta,

30. A. i, 206. 31. A. i. 207 32. ibid.

33. Katyayana Srautasutra, 4. 15. 35.

34. SD., 5. 34-35. cf. Bhagawati Sataka, 12. 1.

35. Bhagawati Sataka, 8.5.

36. Jain Sutras, SBE., Vol. 45., intro. P. xviii.

37. S. D., 7.7.

In a Commentary on the Ratnakarandasravakacara, Acarya Prabhacandra also referred to this rule :- see, Bhagwana Mahavira aura Mahatma Buddha p. 207.

38. A., iii. 277.

39. Nigantha ekasataka ti vadati, Lohitabhijata nama, ibid., iii. 383 f. cf. Sumangala Vitasini. i. 162.

40. Lati Samhita, 55. 41. D. i. 166 cf. M. i. 77.

42. Pravacanasara, 3. 15. According to A. N. Upadhye, this is this is the interpolated verse.

43. Thanaga, p. 164. Cf. Mahavagga (N. H. Bhagavata's ed). pp. 108-109.

44. Mulacara, 4. 155.

45. ibid., 10.92. 46. Brhatkalpakathabhasya, 2780.

47. ibid. 492-93. 48. Mulacara. comm. Val.i p. 133;

49. Paiyasadda Mahannava, p. 358 :

50. TSu., 9.22. 51. Mulacara, 5. 107-109.

52. ibid. 10. 17-18. 53. Samavayauga, 27-1.

54. See, Mulacara and Anagaradhrmamrta.

55. ibid., Pindasuddhyadhikara.

56. Pancaya mahavvayaem samidio panca jinavaruddittha.

Pancevindiyaroha chappi ya avasaya loco.

Accelakamanhanam khidisayanamadantahamsanam ceva.

Thiddibhoyaneyabhattam mulaguna atthavisa du. Mulacara, 1. 2-3.

57. D. i. 49.

58. Dasvaikalika, cu., 2.9 : Deo, S. V; History of Jaina Monachism., p. 145. f.

59. Tsu. 6. 24. 60. D. i. 49.

61. Brhatakalpakathabhasya, vrtti on 2780, Vol. iii.

62. ibid. Vrtti, on 1443, Vol. ii.

63. Piyadhammo dadhadhammo samviggo'vajjabhiru parisuddho.

Sangahanuggakusalo sadadam sarakkhanajutto.

Gambhiro duddhariso midavadi appakoduhallo ya.

Cirapavvaido gihidattho ajjanam ganadharo hodi. --Mulacara, 4.183.-4.

64. Tena kho pana samayena chabbaggiya bhikkhu vassam upggantva antaravassam carikam caranti. manussa tatheva njjhayanti khipyanti vipacenti-"katham hi nama samana sakyaputttya hemantam pi gimham pi vassam carikam carissanti, haritani tinani samma-ddanta, ekindriyam j vam vihethenta, bahu khuddake pane angnghetam apadenta. Ime hi nama annstitthiya durakkl atadhamma vassavasam alliyissanti sankasayisenanti...V, i. 137 F.

65. Mulacara, 3. 35-36.

66. ibid., 10. 18.

67. V., i. 138. 68. p. 308 b.

69. Accellakam loco vosattasarirada ya padilihanam

Eso hu lingakappo caduvvidho hodi nayabbo.--Mulicara, 10-17

70. MA., 1. 423; DPPN., sv. Nigantha; Dictionary of Chinese Buddhist Terms, p. 428.

71. Pravacanasara, 3. 3-5, 21; Jain, C. R., Sanyasadharam, pp. 45-46; Deo, s. v; History of Jaina monachism p. 341.

72. Vikare vidusam dueso navikaranuvartane.

Tannagrative pi sagotthe no Nama-dusesa-kalmasah.

-upasakadhyayana., 131. p. 35.

73. Encyclopaedia of Buddhism, p. 175. Also see Barua, B. M; A History of Pre-Buddhistic Indian Philosophy, p. 297. Basham. A. C.; History and Doctrines of the Ajivikas, pp. 96, 107.

74. V. v. 19-21, 39-40.

75. DhpA., Vol. l. pt. 11., 309. 76. ibid. iii. 489.

77. DhPA., Vol. l. pt. ii. pp. 400; Buddhist Legend, Vol. 29. p. 70 ff.

78. Buddhist Legend, Vol. 29. pp. 74.

79. D. i. 166. 80. M. i. 77.

81. ibid. i. 238.

82. Uggama uppadana esanam ca samjojanam pamanam ca.

Ingaladhuma karana atthaviha pindasuddhi du. Mulacara, 6.2.

83. Jacobi, uttaradhyyana, intro. p. xxxi.

84. Vrahatkalpabhasya. Vol. l. 532 ff.; Jitkalpa, 35., Bhasya, 1087-1719.

85. Desatti ya savvatti ya duvinam puna abhihadam viyanahi.

Acinnamanacinnam desavihadam have duviham. --Mulacara. 6. 19.

86. Pindaniryukti, 219-242.

87. Javadiyam uddeso pasandotti ya have samuddeso. Samanotti ya adeso nigganthotti ya have samadeso. Mulacara, 6. 7; Acaranga, ll. 1.6.8. (p. 104). Dasavai. 5.1.55.

88. Cf. Pindaniryukti, 271-77; 279-84.

89. Mulacara, 6. 10. 11; also see, Dsv., 5. i. 31.

90. Cf. Pindaniryukti, 285-91; 303-15.

91. Mulacara, 6. 15, 17. 92. ibid. 6. 20.

93. Dasvai. 5. 40-41. 94. ibid. 5. 42-3.

95. Mulacara, 6.50, 52; also see, Dasavaikalika, 5. i. 43. 5-46.

96. Asanam jadi va panam khajjam bhojam ca lijja pejjam va. Padilehiuna suddham bhunjati panipattesu. Mulacara, 9. 54; 1. 34.

97. Upasakadhyyana, 133-4. p. 35.

98. Addhamasanassa savvim janassa udarassa tadiyamudayena. Vau samcaranattham cautthamavasesaye bhikkhu. --Mulacara, 6. 72; also see, ibid, 5. 153.

99. See, for detail, History of Jaina Monachism, p. 196. f.

100. Avasyaka Nirukti, 766 ff. Pinda Niryukti, 427.

101. See, Deo, s. v. History of Jaina Moncism, p. 298, Pinda., Ni, 494-99.

102. Nisiha Curni, 4. p. 375. Brhat Kalpakatha Bhasya,, Vol. III. 2681.

103. JA., Vol. 13. No. 2. p. 2.

104. ibid., Vol. 12-13, No. 2, p. 2, 68. Such magical practices can also be seen in teh Agamas. See, History of Jaina Monachism, p. 420.

105. Book of Discipline, Vol. 5. p. 151.

106. D. i. p. 57; M., i. 377.

107. Yogasastra, 2.30

108. Jaina Sntras, introduction.

109. Rockhill, the life of the Buddha, p. 99 f. History and Doctrines of the Ajivikas, Basham, A. C.; p. 21. f.

110. History and Doctrines of the Ajivikas, p. 23.

111. Bahirdha-maithunam parigrahavisesah adanam ca parigrahah tayordvandvaikatvamathava adiyat ityadinam parigrahyam vastutacca dharmopakaranamapi bhavatityat aha, bahistat dharmopakaranad bahiryaditi, iha ca maithunam parigrahe `ntarbhavati, Thananga, 4. 1. Tika.

112. Abhayarajakumarasutta.

113. Dharmartham putrakamasya svadaresvadhikatinah. Rtukale vidhanena dosastatra na vidyate. Sukr. 3. 4. 9-13, V. p. 98. At the same place, it is said-Sadanusthanat parsve tisthantiti parsvasthah (Pasattha), svayuthya va parsvasthavasannakusiladayah striparisahaparajitah. te vadanti--

Priyadarsanamevastu, kimanyairdarsanantaraih.

Prapyate yena nirvanam, saragenapi cetasa.

--ibid., 3. 4. 9. V. p. 98;

114. Sukr, V. 102, p. 177; 102. Nir. vrtti.

115. Pancamahavvaya pannatta-tam jaha-savvao pana-tipata sayvao veramanam, savvao musavayao veramanam, savvao adinnadanao veramanam, savvao mehunao veramanam, savvao pariggahao veramanam, Samavayanga, 5. 2.

116. Abhayarajakumarasutta.

117. Cf. pesunnahasakakkasaparanindappappasamsavi-kahadi.

Vajjita saparahiyam bhasasamidi have kahanam.

--Mulacara, 1. 12.

118. Ekamidaham, Mahanama, samayam Rajagahe vihirami Gajjhakute pabbate, Tena kho pana samayena sambahula Nigantha Isigili.....asanapatikkhitta, opakkamika, dukkha tibba khara katuka vedana vedayanti.....M., i. 93; cf. M., oo. 31. 214 f/

119. Mulacara, comm. pt. l. p. 491.

120. Viyatiyacaukkamase loco ukkasamajjhimajahanno.

Sapadikkamane divase uvavaseneva kayavve. Mulacara, i. 20.

121. M., i. 77. 122. Mulacara, i. 36. 123. M., i. 77.

124. Manavacakayapautti bhikkhu savajjakajjasamjutta.

Khippam nivarayanto tihaim du gutto havadi eso.

1   ...   17   18   19   20   21   22   23   24   ...   27


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət