Väävli oksiidid
|
|  Yüklə 0.77 Mb.
|
Koobalt• Koobalti maake leidub enamasti koos vask(II)sulfiidiga • Koobalt on hõbevalge metall, mida kasutatakse peamiselt sulamites • Koobalt(II)oksiid on sinine pigment klaasi ja glasuuride värvimiseks • Koobalt kuulub vitamiin B 12 koostisesse
Nikkel• Nikkel on kõva, hõbevalge metall, mida kasutatakse peamiselt roostevaba terase ja vasesulamite valmistamiseks, ka NiCd patareides ja katalüsaatorina • Saadakse peamiselt sulfiidsetest maakidest, mis kõigepealt särdatakse nikkel(II)oksiidiks ja seejärel redutseeritakse • Nikli puhastamiseks pannakse ta reageerima süsinikoksiidiga, millega moodustub nikkeltetrakarbonüül, mis keeb 43°C juures • 200 °C juures nikkeltetrakarbonüül laguneb • Nikli stabiilseim oksüdatsiooniaste on +2 • Nikli soolade vesilahused on sageli rohelised [Ni(H2O)6]2+ ioonide tõttu
• Neil metallidel on täitunud d–alanivood • Nad on suhteliselt passiivsed tänu d–orbitaalide madalale tuuma varjestavale mõjule
• Lantanoidne kontrakstioon 6. perioodis suurendab seda effekti veelgi Vask• Vask on piisavalt passiivne, et teda leiduks looduses ka lihtainena • Enamasti saadakse sulfiididest, näiteks kalkopüriidist, CuFeS2 • Vaske saadakse nii kõrge temperatuuri toimel, pürometallurgiliselt, kui vesilahustest, hüdrometallurgiliselt • Pürometallurgilisel teel maak särdatakse 2CuFeS2(t)+3O2(g)=2CuS(t)+2FeO(t)+2SO2(g) • Saadud vask(II)oksiid sulatatkse koos lubjakivi ja liivaga ning sula massist puhutakse läbi õhku CuS (t) + O2(g) = Cu (v) + SO2(g) • Hüdrometallurgilise vase tootmise korral lahustatakse vask maagist väävelhappe toimel ja saadud Cu2+ ioonid redutseeritakse • Mõlemal meetodil saadud ebapuhas vask puhastatakse elektrolüütiliselt lastes vaskanoodil lahustuda ja puhtal vasel sadeneda katoodil • Vase sulamid messing ja pronks on olulised konstruktsioonimatejalid • Vask korrodeerub niiskes õhus hapniku ja süsihappegaasi toimel kattudes rohelise paatinaga, mis takistab ka edasist korrosiooni 2Cu(t)+H2O(v)+O2(g)+CO2(g)=Cu2(OH)2CO3(t) • Vask võib ühendites olla o/a–tes +1 ja +2 • Vesilahustes Cu+ soolad dispropor–tsioneeruvad Cu2+ sooladeks ja vaseks • Vask(II) soolade vesilahused on tüüpiliselt sinised tänu [Cu(H2O)6]2+ ioonidele • Vask on oluline mikroelement. Osades loomades (nt kaheksajalad) osaleb ta hapniku transpordil ja nende veri on seetõttu roheline Hõbe• Hõbedat leidub looduses puhtana harva • Enamasti saadakse hõbedat vase või plii puhastamise jääkidest • Hõbe on positiivse standardpotentsiaaliga ja seega ei redutseeri H+ ioone vesinikuks • Hõbe reageerib väävliga andes hõbesulfiidi • Ag(I) soolad vesilahuses ei disproportsioneeru • Peaaegu kõigis ühendeis on hõbe o/a–s +1 • Hõbeda soolad on vees vähelahustuvad, va nitraat ja fluoriid Kuld• Kuld on niivõrd vähereaktiivne, et esineb looduses peamiselt puhtal kujul • Puhas kuld on klassifitseeritud kui 24–karaatine ja tema sulamid hõbeda ja vasega vastavalt kulla sisaldusele neis (massi järgi) • Kuld on väga hästi vormitav: 1 g kullast saab umbes 1 m2 lehe või üle 2 km niiti • Kullaga katmine annab dekoratiivse kaitsekihi korrosiooni vastu • Kuld ei reageeri isegi tugevate oksüdeerijatega nagu lämmastikhape • Kulda saab lahustada kuningveega, kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe seguga tänu komplekioonide AuCl4– tekkele Au+6H++3NO3–+4Cl–=AgCl4– +3NO2+3H2O • Kuld ei ole inimese tervise jaoks oluline element, tema ühendeid kasutatakse artriidi raviks
Tsink ja kaadmuim• Tsink esineb looduses enamasti tsinksulfiidina mineraal sfaleriidina • Tsinki saadakse maagi särdamise ja oksiidi söega redutseerimisel 2ZnS (s) + 3O2(g) = 2ZnO (t) + 2SO2(g) ZnO (t) + C (t) = Zn (v) + CO (g) • Kaadmiumit saadakse samamoodi • Tsink ja kaadmium on hõbedased, keemiliselt aktiivsed metallid • Tsinki kasutatakse raua kaitseks korrosiooni vastu: nagu vaselgi tekkib tema pinnale vastupidav aluselise karbonaadi, Zn2(OH)2CO3, kaitsekiht • Tsingi ja kaadmiumi oksüdatsiooniaste on +2 praktiliselt kõigis ühendites Tsink ja kaadmuim• Tsink on amfoteerne: hapetega annab ta Zn2+ iooni ja alustega tsinkaatiooni, Zn(OH)42– •Kaadmium on rohkem metalliline ja tema oksiid on rohkem aluseline • Tsink on oluline mikroelement, kuid väga suures koguses on ta mürgine • Kaadmiumi soolad on väga mürgised Elavhõbe• Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS) • Elavhõbe on normaaltingimustel ainuke vedelas olekus metall • Elavhõbe ei redutseeri vesinikioone, reageerib aga lämmastikhappega 3Hg+8H+ +2NO3–= 3Hg2+ +2NO+4H2O • Ühendites on Hg o/a +1 või +2 • Elavhõbe oksüdatsiooniaste +1 on erandlik selle poolest, et esineb vaid kovalentselt seotud kaheaatomilises ioonis Hg22+ • Hg ühendid, eriti metallorgaanilsed ühendid, on väga mürgised • Ka elavhõbeda aurud on mürgised ja eriti ohtlikud oma kumulatiivse mõju tõttu
|