Kompleksühendid
• Eelnevalt kirjeldatud vask(II) iooni heksahüdraat, [Cu(H2O)6]2+ , mis annab vase soolade lahustele iseloomuliku sinise värvuse, on nagu toodud valemist järeldub
– kindla koostisega
– kindla kujuga
– kindlate omadustega
• Teda võib vaadelda kui Lewis'i happe (Cu2+) ja aluse (H2O) vahelise reaktsiooni saadust
• Sellised Lewis'i hape – aluse reaktsioonid on iseloomulikud paljudele metallidele, eriti aga d–bloki metallidele
• [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks nt kompleksist – osakesest, mis koosneb
tsentraalsest metalli aatomist ja temaga
koordinatiivse kovalentse sidemega (doonor–aktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest
• Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille
koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks
• Sageli kasutatakse termineid kompleks ja
kompleksühend ka üksteise asemel
• Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid
• Keskne metalliaatom võib kompleksis olla
neutraalne (Ni(CO)4 ) või katioonina
(K4[Fe(CN)6])
• Molekule või ioone, mis liituvad kompleksi
moodustamisel tsentraalse metalli–iooniga
nimetatakse ligandideks
• Lihtsamatel juhtudel on ligande ühe tsentraal–aatomi ümber 4 või 6
• Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme
• Kompleksis tsentraalaatomiga osteselt seotud ligandid moodustavad tsentraal–aatomi koordinatsioonisfääri
• Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide
vahel on kompleksi koordinatsiooniarv,
levinumad koordinatsiooniarvud on 6 ja 4
• Vesi moodustab Lewis'i alusena komp–lekse enamiku d–metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse [M(H2O)n]m+
• Paljusid teisi komplekse saab vastava soola vesilahuse segamisel mõne sobiva Lewis'I alusega
[Fe(H2O)6]2+ +6CN–=[Fe(CN)6]4– +6H2O
• Tegemist on lihtsa asendusreaktsiooniga, kus üks Lewis'i alus asendab teist
• Asendusreaktsioon ei pruugi alati olla täielik
[Fe(H2O)6]2+ +Cl–=[FeCl(H2O)5]+ + H2O
• Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist
kui ligandidest ja seetõttu kaasnevad
vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse
muutused
Kompleksühendid: nomenklatuur
• Kompleksühendite nimetused on sageli väga pikad ja seetõttu üritatakse läbi ajada
valemitega
• Kui nimi siiski osutub vajalikuks lähtutakse
järgmistest reeglitest
• Kõigepealt loetakse üles ligandid ja seejärel nimetatakse metalli aatom või ioon
• Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, va H2O (akva), NH3
(ammiin), CO (karbonüül) ja NO (nitrosüül)
• Anioonsete ligandide nimetused lõppevad o–ga, tüüpilised sõnalõpu muutused on
– –iid _ –o: kloro
– –aat _ –ato: sulfato
– –it _ –ito: sulfito
• Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di–, tri–, tetra– jne
– kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline
eesliide (etüleendiamiid) või kui ligand annab metalliga mitu sidet kasutatakse eesliiteid bis–, tris–, tetrakis– jne.
• Ligandid loetakse üles tähestiku järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet
• Keemilises valemis tuuakse anioonsed
ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga
järgitakse tähestikulist järjekorda
• Metalli oksüdatsiooniaste näidatakse rooma numbriga
• Negatiivse laenguga kompleksi nimes
lisatakse metalli nimetusele liide –aat
• Kui metalli sümbol tuleneb tema ladina
keelsest nimest, kasutatakse aniooni nimes
sead ladina keelset nimetust
• Kompleksühendi nimetus antakse sarnaselt tavalise ühendiga: katiooni nimetus antakse enne aniooni
Kompleksühendid
• Kompleksühendite keemiat rikastab ka see, et kompleksid võivad olla erineva kujuga
– enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid
(koordinatsiooniarv 6)
– koordinatsiooniarvu 4 korral on kas tetraeedrilised või ruutplanaarsed kompleksid
– suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 –esineb f–metallidel
Metallotseenid
• Huvitav klass kompleksühendeid on
metallotseenid e "võileib" ühendid
• Formaalselt on siin 2 kuid sisuliselt 10 sidet
metalli ja ligandide vahel
Polüdentaatsed ligandid
• Mõned ligandid annavad
metalliga rohkem kui ühe
sideme
• Vastavalt antavale sidemete
arvule nimetatakse neid bi–, tri–
jne dentaatseteks (hambulisteks)
• Komplekse, kus ligand annab
metalliga mitu sidet ja
moodustab tsükli, nimetatakse
kelaatideks
Isomeerid
• Paljud kompleksid ja kompleksühendid
esinevad isomeeridena
• Isomeerid on ühendid, mis koosnevad
samast arvust samadest aatomitest, mis
paiknevad aga üksteise suhtes erinevalt
• Üldiselt on isomeeridel ka erinevad
omadused
Orgaaniline keemia
• Orgaanilise keemia all mõistetakse reeglina süsiniku ühendite keemiat, kuigi täpse piiri tõmbamine on siin raske
– reeglina mõistetakse orgaaniliste ühendite all C, H, O, N ja halogeene sisaldavaid ühendeid
• Elementorgaanilise keemia all mõistetakse
selliste ühendite keemiat, kus süsinik on
seotud mõne metalli või eelpool nimetamata
mittemetalliga
Süsivesinikud
• Süsivesinikud on ühendid, mis koosnevad
vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest
• Süsivesinikud moodustavad orgaanilise
keemia aluse
– vahel ongi orgaaniline keemia defineeritud kui süsivesinike ja nende derivaatide keemia
• Süsivesinikud jagatakse aromaatseteks ja
alifaatseteks
– aromaatsed süsivesinikud sisaldavad
benseenituuma
– alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma
• Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema
aromaatsest ja alifaatsest osast
|