Väävli oksiidid

Alkeenide saamine

dehüdrogeenimisel

• Siin on tegemist tüüpilise elimineerimis–reaktsiooniga, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma (aatomit) eemaldatakse molekulist nii, et tekkib kaksikside

• Laboratoorselt saadakse alkeene halogeenalkaanidest vesinikhalogeniidi elimineerimise teel

–CHBr–rühma naabersüsiniku juures paik–nevale vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele järgneb Br^– iooni eraldumine molekulist. Reaktsioonil moodustub ka mõningane kogus EtCH=CH₂

Alkeenide omadused

• Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (–side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, st nukleofiilse tsentri, mida saab atakeerida elektrofiil

• Alkeenidele on omased elektrofiilsed

liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus –

sideme asemel moodustub kaks σ–sidet

• Halogeenimine

CH₂=CH₂ + Cl₂ = CH₂Cl–CH₂Cl

Elektrofiil tekkib siin halogeeni molekuli

polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeni

aatom liitub reeglina trans–asendisse

• Vesinikhalogeniidide liitumine

Me–CH=CH₂ + HBr = MeCHBrMe

• See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi järgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton.

Ebasümmeetriliste molekulide korral toimub

liitumine Markovnikovi reegli järgi – vesinik

liitub enam hüdrogeenitud süsinikuga

Hüperkonjugatsioon

• Hüperkonjugatsioon on resonantsi üks vorme

• Toodud hüperkonjugatsioon, kus osaleb katioon, kannab positiivse hüperkonju–gatsiooni nime ja on oluline ennekõike karbokatioonide osalusel toimuvates reaktsioonides

• Tuntakse ka negatiivset hüperkonju–gatsiooni, kus osaleb negatiivse laenguga ioon ja mittepolaarset hüperkonjugatsiooni, kus osaleb radikaal

• Vesinikhalogeniidide liitumine radikaalse

mehhanismiga (peroksiidide toimel) kulgeb

vastupidiselt Markovnikovi reeglile

Me–CH=CH₂ + HBr = PrBr

Alkeenide omadused

Me–CH=CH₂ + H₂O = MeCHOHMe

• See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas, mehhanismilt sarnaselt vesinikhalogeniidi liitumisega

• Ka produktide jaotus toimub sama moodi

(Markovnikovi järgi)

• Hüdrogeenimine

Me–CH=CH₂ + H₂ = CH₃CH₂CH₃

• See on eespool toodud alkeenide saamise

(elimineerimis) reaktsiooni pöördreaktsioon

• Ilma katalüsaatorita toimub vaid kõrgetel

temperatuuridel

• Katalüsaatorite (plaatina, pallaadium, nikkel) manulusel toimub toatemperatuuril

Alküünide omadused

omased liitumisreaktsioonid kaksiksidemele

– hüdrogeenimine

– halogeenimine

– vesinikhalogeniidi liitumine

– vee liitumine

Aromaatsed süsivesinikud e areenid

raames süsivesinike, mis sisaldavad vähemalt ühte benseenituuma

• Seega on kõigi areenide "isaks" benseen, C₆H₆

• Kui benseenituum Ph – on asendajaks

nimetatakse teda fenüülrühmaks ja üldisemalt, areenidele vastavaid asendajaid

arüülrühmadeks

• Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi

paiknevatele benseenituumadele (näit.

trifenüülmetaan, Ph₃CH ka kondenseeritud

benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet (naftaleen,C₁₀H₈,ja antratseen, C₁₄H₁₀)

• Asendajate paiknemist benseenituumas

tähistatakse süstemaatilise nomenklatuuri

järgi numbritega, kusjuures nummerdamine

toimub sellises järjekorras, et kasutatakse

väiksemaid numbreid

• Kasutusel on ka vanem nomenklatuur, kus

2– asendit nimetatakse orto– (o–), 3– asendit meta– (m–) ja 4– asendit para– (p–)
1,2–dimetüülbenseen = o–ksüleen

1,3–dimetüülbenseen = m–ksüleen

1,4–dimetüülbenseen = p–ksüleen

Areenide omadused

– sellele viitab ka laialt kasutatav benseeni valem

• Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele aga

iseloomulikud liitumisrekatsioonid

• Areenid annavad eelkõige hoopis

asendusrekatsioone

• Asendusreaktsioonide eelistatud kulgemine liitumisreakstioonide ees on tingitud aromaatsest –sideme delokalisatioonist

– liitumisel toimuks resonantsi kadumine, mis on energeetiliselt ebasoodne

– resonantsi tõttu on nukleofiilsus väiksem

(kaksikside on ruumis rohkem laiali määritud)

• Asendusreaktsioonid liitumisreaktsioonide

asemel ongi aromaatsuse tunnuseks

Elektrofiilne asendus benseenituumas

Areenide omadused

– halogeenimine toimub katalüsaatorite (AlBr₃ , FeCl₃ ) toimel

– nitreerimine toimub konts väävelhappe toimel

– sulfoonimine

– alküülimine ja atsüülimine Friedel–Craftsi

meetodil

• Mõned asendusrühmad (–OH, –NH₂ )

muudavad benseenituuma oluliselt

reaktiivsemaks ja mõjutavad oluliselt

produktide jaotust orto– ja para– asendatud

derivaatide kasuks

• Teised (–NO₂ , –COOH) vähendavad

reaktiivsust ja produktid on eelistatult meta–asendatud