Broom
• Broom on korrosiivne, punakaspruun,
suitsev vedelik
• Kasutatakse orgaanilises sünteesis
• Orgaanilisi bromiide kasutatakse
tulesummutitena ja pestitsiididena
• Hõbebromiidi kasutatakse fotograafias
Jood
• Joodi leidub soolvees jodiidioonina ja
lisandina tšiili salpeetris (NaNO3)
• Meretaimed sisaldavad palju joodi: 2 tonni
taimedest saab 1 kg joodi
• Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt
naftapuuraukude soolveest kloori toimel
2I– (aq) + Cl2(g) = I2(aq) + 2Cl– (aq)
• Jood on mustjasvioletne tahke aine, mis
sublimeerub kergesti andes purpurse gaasi
• Joodi lahused erinevates orgaanilistes
solventides on väga erinevate värvustega
• Vees lahustub jood halvasti, jodiidioodi
toimel aga lahustuvus kasvab oluliselt
• Kasutatakse antiseptikuna, on oluline
mikroelement
Halogeenidevahelised ühendid
• Halogeenid moodustavad omavahel ühendeid valemitega XX', XX'3 , XX'5 ja XX'7 , kus X on raskem (ja suurem) aatom
• Mitte kõik sellised ühendid pole sünteesitud
• Saadakse halogeenide otsesel omava–helisel reaktsioonil, tulemus sõltub lähte–ainete vahekorrast
Cl2(g) + 3F2(g) = 2ClF3(g)
Cl2(g) + 5F2(g) = 2ClF5(g)
• Halogeenidevaheliste ühendite füüsikalised
omadused on osalevate elementide vahepealsed
• Halogeenfluoriidide keemilised omadused
järgivad sideme dissotsiatsiooni energia
muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks
muutudes sidemete stabiilsus väheneb
• Raskemate halogeenide fluoriidid on väga
reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga
Vesinikhalogeniidid
• Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) = 2HX (g)
• Flour reageerib vesinikuga iseeneslikult
plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel
samuti plahvatusega
• Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega
KI (t) + H3PO4(aq) = HI (g) + KH2PO4(aq)
• Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava
lõhnaga gaasid
– HF on alla 20°C vedelik tänu vesiniksidemetele
• Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees
• Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab
silikaate
• Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud
süsivsinike tootmisel
Metallide halogeniidid
• Metallide veevabasid halogeniide saadakse otsesel reaktsioonil elementide vahel 2Fe (t) + 3Cl2(g) = 2FeCl3(t) või metallioksiidide reageerimisel halogeeniga redutseerija juuresolekul
Cr2O3(t)+3C(t)+3Cl2(g) = 2CrCl3(t) + 3CO (g)
• Metallihalogeniidid on reeglina ioonilised,
kui metalli o/a on 2 või vähem ja kovalentsed, kui o/a on kõrgem
– naatriumkloriid ja vask(II)kloriid on ioonilised kõrge st–ga tahkised
– titaan(IV)kloriid ja raud(III)kloriid on mole–kulaarsed ja sublimeeruvad suhteliselt kergesti
Halogeenide oksohapped
• Halogeenide oksohapped on seda tugevamad happed ja ka oksüdeerijad, mida
suurem on halogeeni o/a
• Hüpokloorishapet ja tema analooge (va
HFO) saadakse halogeeni reaktsioonil veega Cl2(g) + H2O (aq) = HClO + HCl
• Halogeeni reaktsioonil leelisega saadakse
vastavaid hüpokloriteid, hüpobromiteid ja
hüpojoditeid
• Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi
aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt
2HClO (aq) = 2H+ (aq) + 2Cl–(aq) + O2(g)
• Sellel reaktsioonil põhineb ka kloori
kasutamine veepuhastites
• Kloorishape,HClO2, ja broomishape, HBrO2
on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad
• Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad –kloritid ja bromitid
• Kloraatioon,ClO3–, tekkib kloori reaktsioonil kuuma kontentreeritud leelise lahusega
3Cl2(g)+6OH–(aq)=ClO3–(aq)+5Cl–(aq)+3H2O(v)
• Kloraadid lagunevad kuumutamisel.
Reaktsiooni tulemus sõltub katalüsaatori
juuresolekust
4KClO3(t) = 3KClO4(t) + KCl (t)
2KClO3(t) = KCl (t) + 3O2(g)
• Viimane reaktsioon on hapniku saamise
lihtne laboris kasutatav moodus
• Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad
– KClO3–i kasutatakse ilutulestikus ja
tuletikukkude (nn tikuväävel koosneb
KClO3, antimonsulfiidist, S ja klaasipurust) valmistamisel
• Naatriumkloraadi põhiline kasutusala on
kloordioksiidi, ClO2 , tootmine
• ClO2 on paramagneetiline kollane gaas, mida kasutatakse paberimassi pleegitamiseks
• Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide
vesilahustest elektokeemilisel oksüdeerimisel
• ClO3–(aq)+H2O(v)=ClO4–(aq)+2H+(aq)+ 2e–
• Perkloorhapet, HClO4 , saadakse
knots HCl toimel perkloraatidesse
• Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on
väga tugev oksüdeerija ja hape
18/VIII rühm: väärisgaasid
• Elementide valentselektronstruktuur on
ns2p6 , heeliumil 1s2
• Kõik on lihtainetena monoaatomilised
gaasid
• Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende
rekatsioonivõime piiratud
– 1962 aastani usuti, et nad ei anna ühendeid, siis sünteesiti XePtF6 ja XeF4
• Väärisgaasid moodustavad umbes 1% Maa atmosfäärist ja neid saadakse (va He ja Rn) veeldatud õhu fraktsioneerival destillatsioonil
– He on atmosfääris vähe, teda leidub maagaasis, kus ta on tekkinud radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkivatest –osakestest
• Heeliumit kasutatakse tema madala tiheduse ja plahvatuskindluse tõttu õhulaevade valmistamisel
• Heeliumit kasutatakse ka hapniku
lahjendamiseks meditsiinis ja sukeldumisel,
He–Ne laserites ja jahutuseks
– heeliumil on madalaim keemistemperatuur
(4.2K) ja ta ei tahku (kui ei rakendata ekstra
rõhku)
– leiab seetõttu kasutamist krüogeenikas
• Väärisgaasid kiirgavad erinevat värvi valgust, kui neist elektrivoolu läbi juhtida ja leiavad kasutamist gaaslahenduslampides
• Argooni kasutatakse inertse atmosfäärina
keevitamisel ja keemias, samuti tavaliste
elektrilampide täiteks
• Krüptoon tekkib tuumareaktsioonide käigus ja tema kontsentratsioon on seetõttu nende
aktiivsuse mõõduks läbi ajaloo
• Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla
– nt–l He, Ne ja Ar ühendeid ei moodusta
• Krüptoonil on teada vaid üks stabiilne ühend, KrF2 , teised ühendid on stabiilsed vaid väga madalatel temperatuuridel
• Radooni radioaktiivsus muudab ta uurimiseks ebameeldivaks
|