Xii riigikogu stenogramm

Üheks küsimuseks majanduskomisjonis oli süsteemi "reostaja maksab" arutelu. Väidetavalt süsteemi kui sellist täna ei ole, ei eksisteeri, kuid arutelu selle üle, kuidas võimaliku reostusohu puhul tagada merereostuse likvideerimise võimekus ja selle finantseerimine, on vajalik. Teiselt poolt peame jälgima seda, et laevadelt võetavad tariifimäärad oleksid konkurentsivõimelised ja seda kogu Eestit läbiva transiidiahela mõistes. Tegevuskava raames saab valitsus teema korralikult läbi töötada ja siis ka otsustamisele jõuda.

Üheks olulisemaks teemaks kujunes meil komisjonis merekomisjoni kui sellise teema. Ühelt poolt, kui me töötame välja tegevuskava, siis on selge, et keegi peaks selle tegevuskava järgimise üle kontrolli pidama, näpuga järge ajama, sisuliselt igapäevaselt olema selle rakendamisel aktiivne. Ajaloost saab öelda, et 2005. aastal on loodud Keskkonnaministeeriumi juurde komisjon, mille ülesandeks oli merenduse, merekaitse ja reostustõrje küsimuste lahendamise koordineerimine. Samal aastal oli loodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde töörühm merenduse ja merekaitse küsimuste koordineerimiseks. Ka siinsamas merenduspoliitikas tõdetakse, et komisjon ega töörühm pole tegelikult töötanud piisavalt tõhusalt. Selleks et täna arutatav tegevuskava ei jääks pelgalt paberiks paberi pärast, vaid seda asutaks ka ellu rakendama ja selle ellurakendamist jälgima, tekkis komisjonis arvamus, et merenduspoliitika elluviimist võiks koordineerida ministeeriumideülene valitsuskomisjon, mida võiks juhtida näiteks keskkonna- või majandusminister.

Viimane, millel tahan peatuda, on arengukava maksumuse prognoos, mille kohta oli ka saalis paar küsimust. Tegevuskava maksumuseks on märgitud 534 miljonit eurot. See prognoos on esitatud tabelina prioriteetide ja meetmete lõikes. Komisjonis tekkis küsimus, kas toodud finantstabel pole liialt lünklik. Kui te selle peale vaatate, siis teatud read on täidetud numbritega, aga väga paljud lahtrid on tühjad. Sellele küsimusele me saime vastuse, et finantstabel on indikatiivne, sisaldab Euroopa Liidu kaasrahastamise võimalusi, kajastab eelkõige investeeringuid, mis ei kuulu ettevõtete igapäevase tegevuse hulka. Suurimaks investeeringuobjektiks on sadama infrastruktuuri väljaarendamise soodustamine 300 miljoni euroga ja teiseks suuremaks kuluartikliks on selles prognoosis välja toodud jäämurdja ehitus 100 miljoni euroga.

Komisjon tegi oma 23. veebruari istungil üksmeelse otsuse saata Vabariigi Valitsuse tegevuskava "Eesti merenduspoliitika 2011–2020" Riigikogu täiskogule arutamiseks 6. märtsiks s.a ehk tänaseks. Ma tahan toonitada sõna "arutamiseks", et tõepoolest see arutelu siin saalis ka tekiks. Kutsun üles kõiki kolleege osalema sellel arutelul ning andma täiendavaid sisendeid, mille käigus valitsuse esitatud merenduspoliitika muutuks veelgi paremaks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalev Lillo, selle põhjaliku ettekande eest, mis toimus majanduskomisjonis. Alustame küsimustega. Palun esimesena, kolleeg Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Tänan sind põhjaliku ülevaate eest, aga kahjuks mina majanduskomisjoni istungil ei olnud ja päris kõike ei tea, mis teil seal toimus. Sa väga kenasti defineerisid ära sõna 'kompromiss' ja minu küsimus ongi, et millised olid need küsimused, milles te kompromissile jõudsite? Kellele siis järeleandmisi tehti ja mis küsimustes? Mõni näide? Aitäh!

Kalev Lillo

Aitäh küsimuse eest! Selle kompromissi juures ma ei pidanud silmas mitte komisjonis tehtud kompromisse, vaid kogu selle dokumendi eelneva koostamise käigus sündinud võib-olla selliseid teatavaid järeleandmisi. Ma ei oska siin tuua konkreetseid näiteid, aga mul on aimdus, millega ma olen kokku puutunud eri huvigruppidega kohtumisel. Tegelikult on surve näiteks sellele, et mitte teha maksusoodustusi siin ainult selles osas, et sotsiaalmaksu hüvitatakse, vaid soovitakse ka veel näiteks tulumaksusoodustusi, võibolla laevandustoetusi laeva ehitamise koha pealt jne, jne. Aga päeva lõpuks ei ole nüüd sellesse kavasse ühtegi sellist asja konkreetselt sisse kirjutatud, vaid seda kõike on võimalik veel arutada ja tänasel hetkel töötab EAS-i kaudu sotsiaalmaksu hüvitamise süsteem.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh! Minu küsimus puudutab konteinerterminale ja konteinerkaubandust pikemas perspektiivis. Teadupoolest ka riigi osalusega sadamad on teinud väga suuri investeeringuid ja on praegu tegemas väga suuri investeeringuid sellesse valdkonda, kuigi me täna suudame suurusjärgus vist 150 tuhat TEU-d käidelda, siis mõne aasta pärast ligi viis korda rohkem. Minu küsimus puudutab selle seost transpordipoliitikaga ja teede ehitusega, et meie kaubamahud Venemaaga on mahuliselt piiratud, meie maanteed on ka suhteliselt kitsad. Kui nüüd konteinervedude maht oluliselt suureneb, siis kuidas nad liiguvad Eestist välja või läbi Eesti? Kas sellest küsimusest nagu on juttu olnud kohtumistel ministeeriumide või erinevate huvigruppidega? Aitäh!

Kalev Lillo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustuseks niipalju, et eelmisel aastal me oskame välja tuua Tallinna Sadama konteinerterminalide mahu ja see ei olnud mitte 150 tuhat TEU-d, vaid oli 187 tuhat TEU-d. Ja me ei saa rääkida sellest, et lähiaastal see kordades kasvab, ma ei tea, viiekordselt või midagi sellist, küll aga on ette näha kahekordne mahtude tõus. Komisjoni raames meil selle kohapealt mingisuguseid arutelusid ei olnud, aga ma tean nii palju, et kõik uuemad lahendused, mis konteinerterminalidega on seotud, eeldavad siiski seda, et suurem osa nendest konteineritest hakkaksid liikuma mööda raudteed. Kui täna räägitakse ühelt poolt seda, et neid mahtusid just kui nagu ei ole ja Venemaa-poolne import on piiratud, siis on näha nagu selliseid suunasid, et Eestist väljapoole siiski on võimalik vedada, pluss on järjest arenenud nagu selline meri-meri transport, et konteiner tuuakse meritsi Eesti terminali ja ta lahkub meritsi, ta ei peagi tarbima meie maanteeressurssi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes te tõite välja üsna mitmeid konkreetseid näiteid selle arengukava Eesti merenduspoliitika mõningatest vajakajäämistest, kohati võib-olla liigset üldsõnalisust, teises kohas mõned üksikud asjad ka konkreetselt välja toodud jne. Kuidas oli komisjoni seisukoht või kokkulepe või ettepanek ministeeriumile? Mina saan aru, et siin saalis me ainult arutame, mingeid muudatusettepanekuid Riigikogus me ei tee nagu arengukavade puhul ikka. Kas need komisjonis ilmsiks tulnud soovitused, kas ministeerium asub seda täiendama või jääb see arengukava tänasel sellisesse kujusse, nagu ta on? Aitäh!

Kalev Lillo

Aitäh küsimuse eest! Meil oli see komisjonis aruteluks. Võtame näiteks selle eelnõu ajakohastamise. Loomulikult saab ministeerium sellest aru, et aega on omajagu merre voolanud ja tuleks seda asja kaasajastada ja selle lubaduse nad andsid. Mis puudutab nüüd muid tähelepanekuid, siis ka siin on meil kokkulepe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga selline, et me komisjoni poolt teeme kirja, kus me toome sellised teatud küsimused välja, ja siis saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellele reageerida. Nii et see dokument sellisel kujul, nagu täna, ta on ilmselgelt ajale jalgu jäänud ja ei oleks võibolla ajakohane. Loomulikult see läheb mingil määral täiendamisele, nii on meile lubatud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Randver!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Mitmete mõtete juures sa ütlesid välja fraasi, et ettevõtlus jääb loomata ja töökohad jäävad loomata ja raha jääb toomata Eestisse jne. Minu küsimus puudutab laevaliiklust ehk reisilaeva liiklust, mis puudutab Peterburi, Helsingi, Stockholmi ja Tallinna laevaliini. Teatavasti pidavat olema piiriületusnõudeid karmistatud. Kui eelmisel aastal oli veel neli korda passikontroll, siis külalistele tuleb kaheksa korda sel aastal passikontrolli ja Tallinna Sadam väidab, et 2000 inimesega reisilaeva ülekontrollimiseks läheb neli ja pool tundi. Eelmine aasta oli meil suur inimeste sissevool heas mõttes, et 114 000 inimest tuli selle regulaarse liiniga. Kas on seda arutatud ja kas peate seda normaalseks? Tänan!

Kalev Lillo

Aitäh! Ka sellesama merenduspoliitika käsitlemise raames me seda teemat arutasime. Tallinna Sadam tõi selle kitsaskoha meile välja ja meile teadaolevalt on see algatus tulnud igas piiripunktis, kus Venemaalt oma kruiisi alustav laev peatuse teeb, nii sisenemisel kui väljumisel teostada tollikontrolli tulnud just kui Soome tolli poolt. Tallinna Sadam on oma sõnul selle küsimusega käinud ka Eesti Siseministeeriumis, on kaubeldud teatud ajapikendust, et 1. märtsi asemel just kui on lükatud seda piiri edasi, kui mu mälu mind ei peta, siis 1. maini, aga loomulikult ei ole ka see lahendus. Juhul, kui me tahame seda laevaliini säilitada, siis kujutage ette, kui te ise lähete nagu – ma ei tea – astute Peterburist laevale ja lähete nagu laia maailma Skandinaaviat vaatama ja siis igal hommikul ootab teid vähemalt 2-3 tundi Helsingis, Stockholmis, Tallinnas üks järjekord, et laevalt maha saada ja laevale tagasisaamiseks samasugune 2-3 tundi, pluss mitmekordsed Schengeni viisad, et ilmselgelt selline laevaliin oleks hukule määratud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austet ettekandja! Mõned oponendid on ette heitnud, et sellele arengukavale ei eelnenud uuringuid. Kas komisjoni arutelul pälvis asjaolu, et meremeeste registrit omav e-riik Eesti lähtub merenduspoliitika kavandamisel arusaamast, et me tegelikult ei tea, kui palju meil meremehi on. Siit tekstist jookseb läbi, et mehitusfirmade vahendusel 1350 meremeest on välismaa laevadel ja oma käel on veel tööd leidnud veel 3000–5000. Kas sellest oli juttu? Aitäh!

Kalev Lillo

Sellest võib-olla väga põgusalt oli juttu mitte komisjonis endas, vaid töörühmas. Aga ma isegi ei suuda meenutada, mis kontekstis ja kuhu sellega välja jõuti. Aga juttu sellest, et tõepoolest kõik registrid ei ole täna täiuslikud, seda oli küll.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Meil just parasjagu on Riigikogus menetlusel ka vabatahtliku merepääste seadusandliku keskkonna väljatöötamine. Eesti merenduspoliitikas vabatahtliku merepääste temaatikat ei käsitleta. Kas me võiksime, peaksime? Mis on sinu hinnang? Kas komisjon arutas seda? Aitäh!

Kalev Lillo

Aitäh küsimuse eest! Siinkohal ma lükkaksin teie väite ümber. Merenduspoliitika käsitleb seda temaatikat ja see on eraldi toodud ka välja siin peamiste tegevuste ja välinäitajate juures. Ma hetkel ei suuda sed kohe leida, kus kohas, aga see on siin käsitletud, ma kinnitan.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalev Lillo! Alustan läbirääkimisi ja kutsun kõnepulti kolleeg Tõnis Lukase!

Tõnis Lukas

Austatud juhataja, palun igaks juhuks kolm minutit juurde!

Esimees Ene Ergma

Kaheksa minutit, palun!

Tõnis Lukas

Lugupeetud Riigikogu! Austatud minister! Keskkonnakomisjoni nimel ma toonitan üle ka arengukava tekstis oleva päris põhimõttelise ja fundamentaalse seisukoha, et majanduskeskkonnaga või majandustegevusega koos tuleb käsitleda ka elukeskkonna, regionaalarengu ja keskkonnahoiu teemasid. Minister Parts rõhutas oma ettekandes arengukava olulise osana ka keskkonnatemaatikat ja selle eest peab valitsusele tunnustust avaldama, et tõepoolest keskkonnatemaatikaga on tegeletud ja rõhuasetused on täiesti arusaadavad, õiged, küll aga paistab sellest arengukavast välja, et juhtiva ministeeriumina Majandusministeerium on keskendunud eelkõige nendele valdkondadele, mis tema valitsemisalas on. Teiste ministeeriumide valdkonna lisad on küll võib- olla teemadena ära rõhutatud, kuid pole meie meelest vajaliku detailsusega läbi töötatud.

Keskkonnakomisjon arutas merenduspoliitika arengukava oma 27. septembri istungil heas koostöös Eestimaa Looduse Fondiga, kes vastava arutelu jaoks ka ettepaneku tegi ja kes on arengukava praeguses faasis oma argumenteeritud arvamused saatnud. Ma loodan, et edaspidi saab valitsus oma töös ka neid arvamusi arutada. Keskkonnakomisjoni poolt ma rõhutaksin paar nüanssi üle.

Nii et tänud Majandusministeeriumile suure töö juhtimise eest! 20. sajandi algusest on Läänemeri muutunud selge veega vähetoitelisest merest eutroopseks merekeskkonnaks ja sellest lähtuvad ka ettepanekud, mis keskkonnakomisjon edasisele valitsuse tegevusele omalt poolt teeb. Läänemere põhja kasutuselevõtmine on järjest intensiivistunud, tegelikult need kaardid, mis programmeeritakse 2030. aastani, näevad ette nii tihedalt rajatisi täis majanduskeskkonda, et tegelikult merepõhja, merd tervikuna võib võrrelda maismaaga oma kasutuselevõtu tihedusest. Kui Riigikogu väga olulise teemana käsitles näiteks Nord Streami rajamisega seotud keskkonnariske, siis nüüd Nord Stream on käima läinud ja meil on põhjust vaadata tagasi, kas need hoiatused, mida teadlased tegid, on ka ellu läinud, sest selliste teemade käsitlemisega võib Eesti riik, tema Riigikogu ja valitsus kokku puutuda ka tulevikus.

Meil komisjonina on plaanis akadeemik Soomere kutsuda oma ülevaadet andma, kuidas on täiendava juhtme paigutus mõjutanud merekeskkonda. Nendest konkreetsetest teemadest, mida keskkonnakomisjon oma 27. septembri istungil esile tõstis ja ka valitsuse poole saadetud kirjas palus rõhutatult täiendada või rõhutatult nende teemadega tegeleda, tooksin ma esile kaks.

Esiteks, merealade planeeringud. Merealade planeerimine on keeruline protsess ja ega õiget metoodikat selleks just, mis meie keskkonnale ja meie ranniku asustustihedusele, meie saarestikulisele olule vastaks, ei ole maailmast võtta. Aga siinne eesmärk viia meie planeeringuline võimekus 2020. aastaks alles nii kaugele, et me suudaksime neid planeeringuid teha, on selgelt liiga hiline. Selleks ajaks on nii ettevõtjate taotlused kui ka meie enda energeetiline turvalisus nõudnud tõenäoliselt merealade kasutuselevõtmist ka näiteks tuuleparkidena. Keskkonnakomisjon ei tahaks, et selline tegevus hakkaks väga sporaadiliselt kulgema, ja tahaks, et see planeering oleks enne paigas, mitte et iga taotlust suhteliselt süsteemitult eraldi hinnataks. Ja selle tõttu me teeme ettepaneku ikkagi merealade planeering algatada kas või pilootprogrammidega. Et teema on väga keeruline, näitab ka see, et teemaplaneeringud, mis nelja maakonna koostöös maavalitsuste poolt on algatatud praeguseks ja mis puudutavad nende piirkondade maismaad, Lääne-Eesti nelja maakonda, ei liigu ka väga lihtsalt. Paar päeva tagasi näiteks Käina volikogu andis oma negatiivse hinnangu ja heitis ette, et just nimelt pole piisavalt uuringuid, pole piisavalt põhjendatud, aga see puudutab maismaad. Võib öelda, et maismaal on inimestel krundid ja seal pinged teised, aga merealade planeering võib olla veel komplitseeritum. Nii et kutsun valitsust üles merealade planeeringu kiiremaks läbitöötamiseks, et me ennetaksime võimalikku merre tuuleparkide rajamist, mitte ei longiks protsessil sabas.

Teine teema, mida paluks valitsusel oma igapäevatöös rohkem käsitleda, on riigipoolne naftareostuse tõrje võimekus. Selle olulisust on arengukavas rõhutatud, aga selle võimalik rahastamine, tõepoolest selle valvevõimekuse tõstmine sellisele tasemele, et me ka keskmise reostuse puhul ei peaks ainsa asjana naabreid appi kutsuma, vaid suudaksime ise reageerida. Tuleb uuesti läbi mõelda need teemad, millega valitsus on ka seni tegelenud, kas õlifond või niinimetatud naftafond, selle rahastamine, võimalik et Soome eeskujul, mis see tähendab rahaliselt, mis see tähendab organisatsiooniliselt. Kutsume üles nende teemadega tegelema!

Aitäh hea ettevalmistustöö eest! Valitsuse tegevus antud valdkonnas kindlasti jätkub ja meie poolt, keskkonnakomisjoni poolt, kui nüüd valitsus on otsustanud, et Riigikogu tasemele seda merenduse arengukava ei tooda tegelikuks vastuvõtuks dokumendina, siis tuleks valitsuse tasemel vastavalt luua komisjon või ministrite koostöös jälgida, et need keskkonnateemad oleks edasi viljeletud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Tõnis Lukas! Palun nüüd, kolleeg Toomas Tõniste! Kaheksa minutit.

Toomas Tõniste

Austatud kolleegid! Mul on väga hea meel siin olla, sest lõpuks ometi oleme riigina jõudnud nii kaugele, et räägime Eesti merenduspoliitikast. Mereriigina on häbiväärne, et me seda teeme alles nüüd, kus me juba 20 aastat oleme taasiseseisvunud. See ei tähenda muidugi seda, et Eesti ei oleks viimased 20 aastat mereriik olnud. Me võime uhkusega rääkida Tallinkist ja meie reisilaevandusest. Samuti on meil head sadamad Tallinnas, Muugal, Sillamäel, Paldiskis. Meil on ka Balti Laevaremonditehas, Saaremaa väikelaevaehitajad ja isegi ka maailmatasemel purjetajad. Kõik see on olemas, aga mitte tänu meie riigi merenduspoliitikale, vaid vaatamata selle puudumisele.

Olles ise merega tihedalt seotud, julgen kinnitada, et meresõidus on meeskonnatöö ja hea plaan äärmiselt olulised. Seepärast on mul hea meel, et me nüüd oleme lõpuks jõudnud selleni, et paneme kokku tervikpildi ja kaardistame oma vajadused ja lähenemise mereteemadele riigina. Hetkel on merendus killustatud erinevate ministeeriumidte ja ametite vahel. Koostöö parandamiseks ja sünergia tekkimiseks on vaja senisest paremat tervikpilti ja plaani, siis väldime kattuvaid tegevusi ja n-ö valgeid laike.

Kõige suurema lisandväärtusega ja kõige tulusemalt toimiv on hetkel meie sadama- ja logistikaäri. Logistikaklastri loomisega on siin tekkinud hea potentsiaal, leidmaks Eestile uusi võimalusi erinevatel turgudel nii idas kui ka läänes. Oluline on olla osaline transpordikoridoris ja meie märgusõnadeks saavad siin olla efektiivsus, turvalisus ja teenuse kvaliteet. Selge on see, et kõigeks ei jätku riigil raha, aga seda enam tuleb läbi mõelda, kuhu me investeerime. Usun, et tuleb toetada uute jäälõhkujate ehitamist, sest iseseisva riigina ei saa me olla iga-aastases sõltuvuses sellest, kas meie naabritel jääb jäälõhkujaid vabaks või mitte.

Aastaid on räägitud laevade toomisest Eesti lipu alla. Ei ole vaja leiutada jalgratast, selleks et merd sõita. Kui vaatame meie kõrval tegutsevaid mereriikidest naabreid, siis peame looma oma laevnikele ja meremeestele lihtsalt võrdsed tingimused ja käivitama vajalikud toetusskeemid. Ei maksa karta kulu, kui see toob endaga kaasa hoopis suuremat tulu.

Samuti pean oluliseks meie väikesadamate võrgustiku korrastamist ja väljaehitamist. Sadamaid on vaja nii meile endile kui ka külalistele, kes merd mööda külla saabuvad. Sadamad on täpselt samasugune osa meie infrastruktuurist, nagu seda on teed, raudteed, lennujaam. Sadamad on meie mereväravad. Kui me tahame ise turvaliselt liikuda ja hästi vastu võtta oma külalisi, tahame, et külalised üldse Eestisse meile külla tulevad, siis teeme oma väravad korda. Ei ole mõtet panna kohalikke omavalitsusi ja eraettevõtjaid omavahel kaklema EAS-i toetusraha pärast. Ei ole mõtet panna ka kalamehi ja purjetajaid omavahel jagelema selle nimel, kes saab soodsama toetuse ja ehitab üksnes enda alustele mõeldud sadamaid. Paneme õlad ja pead kokku ning teeme ühtse väikesadamate võrgustiku, kasutades selleks ka Euroopa toetusfondide raha. Hästi planeeritud ja ehitatud sadamasse mahuvad nii purjetajad, mootorpaadimehed kui ka kalamehed. Mul on hea meel, et täna on selles vallas jää liikuma hakanud ja väikesadamate arenduskeskusega on liitunud juba 25 liiget, sh meie suurimad jahtklubid ja parimad väikesadamad. Kaardistame oma sadamad, loome neile klassifikatsiooni, millest tulenevalt on paigas nii sadamateenustele ettenähtud standardid kui ka toetusskeemid sadamate edasiseks arendamiseks.

Suurt potentsiaali näen ka meie väikelaevaehituses. Saaremaal loodud väikelaevaklaster on olnud edukas ja usun, et sealsel kompetentsikeskusel on tulevikku. Väikelaevaehitus on just see, mida me vajame. Luua kvalifitseeritud tööjõuga tooteid, millel on suur lisandväärtus ja hea maine. Eesti väikelaevaehitajad on täna kasvamas Soome ja Rootsi alltöötegijaist ettevõtjaiks, kelle loodud kaubamärkidel võiks olla potentsiaali saada Eesti visiitkaardiks maailmas. Eriti meeldiv oleks, kui me suudaksime koolitada lisaks headele ehitajatele ka tasemel laevakonstruktoreid.

Mõistagi tuleb jätkata tasemel merehariduse andmist Eestis. Mulle tundub, et mereakadeemiat ei tohiks lahutada või liita kiirustades mingi muu õppeasutusega. Pigem tuleks kriitiliselt üle vaadata õppekavad ja sättida nad vastavusse meie tulevikuvajadustega.

Kokkuvõtteks. Nii nagu ütleb laulusalm, et meri on, meri jääb, meri olema peab, peame meie siin Riigikogus kõige muu olulise kõrval seisma hea ka selle eest, et Eesti ei oleks mereäärne riik, vaid oleks mereriik, vaatamata sellele, kas oleme siin maarotid või mitte. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Täna on tõesti ajalooline hetk, sest Eesti merenduspoliitika on esmakordselt selles saalis arutluse all. Meri moodustab kolmandiku meie riigi territooriumist ja selle osa sööti jätmine hämmastab meie esivanemaid, naabermaid ja enamikku meist endistki. Tänaseni pole meie valitsuses midagi kuuldud Euroopa Liidu lubatud soodustusest laevandusele, mida riigid teevad kolmel eesmärgil: et säilitada töökohad, et ei kaoks oma laevastik, et kaitsta paremini keskkonda. Eesti merenduse statistika on jaotatud eri valdkondade vahel ja seetõttu pole kellelgi täpset ettekujutust selle rollist Eesti majanduses, riigi tuludes, tööhõives, eriti ekspordis, kus laevandusele langeb soliidne osa. Kõik mereriigid, sealhulgas meie naabrid Soome, Rootsi, Läti, Leedu jt, on võtnud seda endastmõistetavana, rakendanud vastavaid meetmeid, kasutades Euroopa Liidu lubatud riiklikke soodustusi. Jutt on rahvusvahelises liikluses olevatest laevadest, mis sõidavad Eesti lipu all. Kahjuks on neid järel vaid mõned. Samas arvatakse Eesti laevaomanike mõjupiirkonnas olevat kuni 80 laeva ja need maksavad oma maksud teistele riikidele. See fakt näitab, et Eesti lipp ehk täpsemalt öeldes laevaregister ei ole rahvusvahelises laevanduses konkurentsivõimeline. Milles on siis asi? Probleemid algavad eelkõige maksustamisest, laevandust arendavates riikides kasutatakse tonnaažimaksu, st vastavalt laeva eest vastavalt suurusele maksab laevaomanik lipuriigile kindla summa aastas. Teiste hulgas kasutavad seda näiteks Läti ja Leedu. Eesti laevaomanikud maksavad need summad aga välismaale, oma lipuriikidele. Mõned riigid on kehtestanud oma lipule madalama tulumaksu, näiteks Norra. Paljudes mereriikides, sealhulgas Lätis ja Leedus, maksavad meremehed tulumaksu kahekordselt miinimumpalgalt. Kuna meremees on vähemalt kaheksa kuud laevas, mil tema eest vastutab ja kannab kõik sotsiaalkulud laevaomanik, siis näiteks Soomes ja Rootsis tagastatakse sotsiaalmaks 100%-liselt laevaomanikule. Takistuseks on ka mitmed seadusandlikud probleemid. Eesti lipu alla on peaaegu võimatu võtta tööle välismaalasi. Ei taheta aru saada, et tegemist ei ole immigratsiooniga. Laevaomanikele valmistab peavalu ka Eesti ametkondade bürokraatia. Laeva registreerimine Eesti lipu alla võtab sageli kauem aega kui mitmetes teistes riikides. Esitatakse hulgaliselt pisinõudeid, mille järele vajadust ei ole. Laevaomanik peab kindel olema, et lipp ei satuks diskrimineerimise objektiks. See eeldab riigi normaalseid poliitilisi suhteid oma ümbruskonnaga. Näiteid võib tuua Türgi, Küprose, juutide ja araablaste ja teistest piirkondadest. Läänemerel võiks veel rääkida Eesti-Vene suhetest. Laevanduse arendamisel on oluline stabiilsus, et mis on lubatud, saab ka tehtud, et maksusoodustused jääksid kehtima, et investeeringud ei läheks mõne seadusmuudatuse tõttu kaduma.

Märgiksin, et Eesti merenduspoliitika arengukava aastateks 2011–2020 on vaid kõige üldisem raamistik, millesse jäävad suured põhimõttelised muudatused merendusvaldkonnas. Aga millest selles dokumendis juttu ei ole? Pean silmas merekeskkonna kaitsega seonduvat. Rahvusvahelise Mereorganistasiooni otsusega on Inglise kanal, Põhjameri ja Läänemeri kuulutatud eridirektiiviga väävli... piirkonnaks, kus alates 1. jaanuarist 2015 tohib väljalaskegaasides olla vaid 0,1% väävlioksiide. 2016 tulevad lisaks veel lämmastiku piirangud. Praeguste arvestuste kohaselt maksab laeva vastavatele nõuetele viimine kolmandiku laeva hinnast. Seega, esimesed ohvrid on laevaomanikud ja pärast seda tarbijad, sest mereveoste hinnad kasvavad umbes 50%. Tekib ebavõrdne konkurents teiste piirkondade laevandusettevõtjatega. Selle üle muretsevad täna kõik piirkonda jäävad mereriigid. Tehakse uurimusi ja peetakse läbirääkimisi, kuidas kulusid vähendada. Mitmed riigid on lubanud osaleda tekkivate kulude korvamisel. Meil neist küsimustest pole seni eriti juttu olnud, kuigi kella kukkumiseni on jäänud vähem kui kolm aastat.

Viimasel ajal on palju küsimusi tekitanud meie merehariduse jätkusuutlikkus. Eesti merehariduse kuulsusrikast minevikust võiksin palju rääkida, kuid meenutagem lühidalt vaid viimast perioodi. Pärast taasiseseisvumist moodustati merehariduskeskus, millest hiljem sai mereakadeemia. Üsna pea jõuti meie diplomite rahvusvahelise tunnustamiseni. Lisagem siia, et akadeemia lõpetajaid ei vaja üksnes laevandusettevõtjad, vaid ka riigiettevõtted ja -ametid. Need mehed ja naised esindavad Eesti töö- ja käitumiskultuuri mujal maailmas, pole ühtegi teist nii rahvusvahelist elukutset. Nüüd napib järsku vahendeid väljakujunenud ja kõrgelt tunnustatud merehariduse jätkamiseks. Meenutagem, et iga valdkonna areng sõltub kompetentsetest inimestest. Kuidas me saame rääkida Eesti meremajandusest, kui puuduvad selleks vastavad spetsialistid? Kuid see on vaid asja majanduslik pool. Ühe osa väljalõikamine Eesti kultuuripildist on aga vähemalt sama suur katastroof, aga see puudutab meid kõiki. Neid asju ei saa otsustada fooliummütsi all või seemneid süües.

Kokkuvõtteks võib öelda, et "Eesti merenduspoliitika 2011–2020" on kaugel täiuslikkusest, kuid ideaalseid programme pole olemas. Nad peavad olema paindlikud ja neid tuleb pidevalt täiendada vastavalt aja nõuetele. Nüüd sõltub kõik rakenduskavadest. Seni pole sellest eriti kuulda, kuigi stardi algusest on möödas juba poolteist aastat. Nii et jõudu tööle, selleks et Eesti mereäärsest riigist saaks mereriik, nagu kriipsutas alla ka eelkõneleja, ehk mereriigist geograafilises mõttes saaks mereriik ka majanduslikus mõttes! Aitäh!

Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustuseks lubage mul SDE fraktsiooni nimel tunnustada merenduspoliitika 2011–20 koostajaid, samuti tahaks hea sõnaga meeles pidada meie kolleegi Riigikogu XI koosseisust Tarmo Kõutsi, kelle süsteemse kuklasse hingamise tulemusena on Eesti riigil 21 iseseisvusaasta jooksul lõpuks esimene ametlik visioon meie merenduse arendamisest.

Siin oleks kohatu küsida, ega me selle arengukavaga hiljaks pole jäänud? Muidugi oleme, aga kas lootusetult, seda näitab lähitulevik. Eesti riigil on praegu 64 kehtivat üleriigilist arengukava, programmi ja strateegiat, neist 19 on heaks kiidetud Riigikogu poolt ja 45 valitsuse poolt. Kas merenduse arengukavast saab tõepoolest valdkonda reguleeriv dokument, sõltub sellest, kas tal saab olema side iga-aastase riigieelarvega. Kui seda sidet olema ei saa, rändab see arengukava 65-ndana sinna 100 strateegia surnuaeda. Esimesed märgid tekitavad pigem pessimismi, sest 2011. aastaks ettenähtud 55 miljoni eurot ja 2012. aastaks ettenähtud 60 miljonit eurot nende aastate riigieelarvetes kajastuvad vaid osaliselt ehk me alustame püha üritust teatud mahajäämusega.

Sotsiaaldemokraadid on põhimõtteliselt kõigega, mis arengukava kaante vahele mahtunud on. Küll aga me näeks ime hea meelega, et selles sisalduks täiendavalt ka kalanduse peatükk kui Eesti meremajanduse oluline koostisosa ja ka Eesti jäämurde kontseptsioon kui aastaringse merelise transiidi oluline .... Mõnede teemade käsitlus võiks olla konkreetsem, selle asemel, et nad lihtsalt ära markeeritakse. Üheks selliseks teemaks on meie laevaregistri konkurentsivõime puudumine. Oma laevade registris hoidmiseks on paljud Euroopa riigid läinud maksusoodustuste või maksude kompenseerimise teed. Nn päevselge, et Eesti laevade huvi kodumaise laevaregistri vastu sõltub tasudest, mida võetakse laevaregistri toimingute eest, registri riigimaksudest ehk ettevõtte tulumaks ja tööjõumaksud, ja registritoimingute lihtsusest. Seni, kuni need näited on teiste riikide registrites soodsamad, meie laevad figureerivad seal. Kui need näitajad võrdsustuvad, tulevad Eesti laevad meie registrisse kas patriotismist või nostalgilis-emotsionaalsetel kaalutlustel. Kui meie näitajad muutuvad paremaks kui teistel, tulevad laevad meie registrisse ka majanduslikel kaalutlustel. Nii lihtne see ongi!

Sotsiaaldemokraadid näeks hea meelega, et riiklikus arengukavas Eesti merenduspoliitika 2011–20 pöörataks rohkem tähelepanu Eesti meremeestele. Eesti residendist meremees on Euroopa Liidu reederite tööandjate juures halvemas konkurentsiolukorras võrreldes teiste liikmesriikide ja kolmandatest riikidest pärit meremeestega. Põhjuseks on asjaolu, et Eesti Vabariik ei ole rakendanud meremeestele teiste riikidega samaväärset füüsilise isiku maksustamise süsteemi ega ole sõlminud ka Euroopa Liidu määruse 1408 alusel võimalikke riikide vahelisi kokkuleppeid. Sisuliselt oleme loonud olukorra, kus paljudel juhtudel on Eesti residendist meremees ligi 1/3 võrra kallim palgata kui tema kolleegi mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Senise tegevusetuse tulemusena puudub paljudel Eestist pärit meremeestel tõsiseltvõetav võimalus saada osa riiklikust ravi-, pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemist. Meid häirib ka asjaolu, et e-riik Eesti, kes omab meremeeste registrit, lähtub arengukava koostamisel arusaamast, et me tegelikult ei teagi, mitu meremeest meil on.

Sotsiaaldemokraadid tervitavad riikliku arengukava "Eesti merenduspoliitika 2011-2020" valmimist ja loodame, et valitsus sellest ka reaalselt lähtuma hakkab, samuti peame vajalikuks selle dokumendi aktualiseerimist iga paari aasta tagant. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised ja täpselt on ka lõppenud meie istung. Aitäh kõigile, kes osalesid!
Istungi lõpp 13.00.

Üles / Tagasi