Ana səhifə

Xii riigikogu stenogramm


Yüklə 125.5 Kb.
səhifə2/3
tarix27.06.2016
ölçüsü125.5 Kb.
1   2   3

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Arto Aas!

Arto Aas

Aitäh! Aitäh ministrile hea ettekande eest ja tänu selle eest, et see merenduspoliitika paber on siia Riigikokku lõpuks jõudnud! Ma pöördun tagasi nende maksusoodustuste juurde ja selle plaani juurde võistluses n-ö mugavuslipumaadega. Euroopa teadupoolest ägiseb praegu siin võlakriisi all ja päris aktiivselt vaadatakse üle igasuguseid maksusoodustusi ja erinevates sektorites kingituste jagamist. Olgem ausad, igasuguseid maksusoodustusi tahavad mitte ainult merendussektor, vaid kümned, kui mitte sajad erinevad sektorid. Mis teie hinnang on, kas Euroopa Liit tegelikult ei võiks selles valdkonnas oma käitumist ühtlustada, sest mugavuslipumaadega me ei suuda kunagi maksusoodustuste valdkonnas konkureerida, et lõpetaks ära selle omavahelise maksudumpingu ja kuidagi liiguks ühtsema poliitika suunas edasi või on see teie hinnangul ikkagi ajaloolistel põhjustel täiesti lootusetu?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

1989 defineeris Euroopa Liit, mis iganes nimega tollel ajal siis, n-ö ühtse poliitika, kuidas Euroopa Ühendus, tolleaegne siis, suudaks konkureerida selle trendiga, et Euroopa laevad registreeritakse erinevates riikides. See on siis 1989. aastast peale. Teisisõnu, siin ikkagi Euroopa konkureerib, on täna globaalses konkurentsis. See mugavuslipumaa või see asjaolu ja ma usun, et ka teil ja majanduskomisjonil ja ka Riigikogu liikmetel on kindlasti võimalik vaadata, kuhu või kus koha peal neid laevu registreeritakse. Meil on olemas piisavalt andmeid selle kohta, mida üks või teine selline nii-öelda suurema registreeringute arvuga riik pakub. See kindlasti ei tähenda, et need laevad on mingisugused nii-öelda mugavused selles mõttes, et nad ei ole ohutud või nad ei ole korralikult käideldud. Pakutakse väga kõrgel tasemel täna teenuseid, et laevad sinna registreeriksid, motivatsioonid nendel riikidel on teinekord eripärased. Kuid ometi, ma arvan, et selle asjaoluga Euroopa majandus siiski üksjagu palju kaotab. See võrdlus ei ole võib-olla üksüheselt võetav, kuid see on midagi sarnast, kui, ütleme, Euroopa olulised tööstused lahkuksid või kesksed tööstused lahkuksid tegelikult Euroopast. See kindlasti mingis ajas pärsiks innovatsiooni, tehnoloogia arengut, sellega seotud, ümbritsevaid mitmeid muid teenuseid jne. Nii et selles mõttes see probleem, Euroopa konkurentsivõime nende riikidega, on jätkuvalt olemas ja ma jagan üldiselt selle probleemi olemasolu. Ma siin ei tõstaks esiplaanile, see nii-öelda maksusoodustuste küsimus on ju pigem selles, kuidas seda konkurentsilõhet ületada, kusjuures see maksusoodustus ei ole tihtipeale selles mõttes käsitletav tavalise soodustusena, et justkui keegi maksab vähem makse. Vastupidi, tuues laeva oma lipu alla, üldse keegi hakkab makse maksma. Siin selles mõttes on täiesti ka riigi rahanduse seisukohast oma selge loogika olemas. Ma ei ennusta seda, et Euroopa selle probleemi või selle globaalse konkurentsi väljakutsega nad lihtsalt ära unustaks. Ma olen nõus sellega, kuidas seda nii-öelda võidujooksu Euroopa Liidu sees vähendada, aga selles osas tuleb meie kriitikuid, ma mõtlen "meie" all, kes on siin kritiseerinud erinevaid valitsusi, kes selles osas on võrdlemisi leebed, et me ei ole midagi ette võtnud, tuleb nõustuda, et Eesti on üks väheseid, kes on seda hoidnud. See on arutelu koht. Ma väga loodan, et kõik siin avaldavad oma täiesti ausaid seisukohti, kas me teeme seda. Aga ma ei käsitleks seda klassikalise maksusoodustusena, mida, ma kujutan ette, küsija praegu silmas pidas. Siin on pigem ikkagi reaalne konkurents teiste riikidega ja ka riikidega väljaspool Euroopa Liitu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab mereharidust. On ju teada, et kes ei õpi, see ei tea ega oska teha. Te rääkisite mereharidusest, nendest visioonidest ja tegemistest, mis kavas on. Ma kuulasin, mida te vastasite kolleeg Urmas Klaasile. Minul on jätkuküsimus: kas on konkreetsed inimesed, on konkreetne ajakava, kuidas need visioonid, millal valmis saavad ja millal üks või teine otsus tuleb?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jah, need on olemas ka siin arengukavas. Kui te vaatate meedet 8, see puudutab põhiliselt haridust, seal on toodud ka ajalised raamid. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Tamkivi!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Kõigepealt avaldan ka siitpoolt tunnustust, et see dokument on lõpuks saanud kaante vahele ja isegi jõudnud Riigikogusse välja. Aga oma sissejuhatavas sõnavõtus te ütlesite, et meie tänane maksusüsteem ei soodusta ettevõtete rajamist kohalike omavalitsuste territooriumidel, sh sadamad ja kõik muu, mis sinna juurde kuulub. Kindlasti olete majandusministeeriumis mõtteid liigutanud, milliseks see meie maksusüsteem tuleks nagu tuunida kohalikul tasandil, et ettevõtete loomine kohalike omavalitsuste territooriumil oleks soodustatud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Ma arvan, et see on laiem küsimus. Ma sellega päris nõus ei ole, et ta üldse ei soodustaks. Töökohad, mis ikkagi reaalselt tekivad omavalitsuse territooriumil, suure tõenäosusega kasutatakse tööjõudu, kelle pealt tulumaksu makstakse ka omavalitsuse eelarvesse. Siin on ikkagi teatud motivatsioonid. Mina rõhutasin selles ettekandes seda probleemi, et omavalitsused, kelle territooriumil on sadamad, ei pruugi olla üldsegi huvitatud nende sadamate mõistlikust arengust. Ka minu lauale on jõudnud mitu antud teemat, kus omavalitsused käituvad kummastavalt, aga samas tahan öelda, et ma saan neist aru. Sadamast käib väga palju kaupa läbi, ohutuse küsimus, elukeskkonna küsimus. Tegelikult sadamast läbikäival kaubal ja sealsel võimalusel laieneda ei ole üksühest seost omavalitsusega. Ennekõike puudutab see niisuguseid suuremaid sadamaid, te umbes kujutate ette, millest ma võiksin rääkida. See olukord on ebanormaalne, kus meil tegelikult on olemas sadamaressurss, meil on huvi investeerida. Omavalitsused võiksid käituda siin riigimehelikult ja mõista, et üldised huvid, antud juhul siis riigi majanduse areng on üldine huvi, ja mitte olla niivõrd kitsarinnaline. Aga näete, tuleb elus ette, asjad hakkavad venima ja me võime jääda edasi ilma investeeringutest, töökohtadest ja kõigest muust taolisest. Seda pidasin ma konkreetselt silmas. Mõneti analoogne olukord, nagu siin on olnud juttu ka sellistest piirkondlikest elektri tootmise variantidest, nagu näiteks tuulegeneraatorid. Ka seal ei saa omavalitsused tegelikult mitte midagi, et nende territooriumil sellised investeeringud on. Seda võiks mõelda. Reaalsus on täna selline, et mitmetel juhtudel ettevõtted teevadki omavalitsustega mingisuguseid n-ö kokkuleppeid, mis jällegi ei näita meid võib-olla kõige sellise läbipaistvama riigina, et mis kokkuleppeid ettevõte peab nüüd tegema omavalitsusega, et oma käitist seal üleval hoida. Pigem võiks see olla nagu selge ja need huvid või motivatsioonid oleks seadustega ka tagatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Tõesti ka tänu! Väga sisuline dokument tundub olevat ja samamoodi väga sisulised vastused. Kui me vaatame siin teatud lõike, merendus on tõesti oma olemuselt globaalne äri ja Eesti mereriigina on jätnud selle dokumendi järgi ja ka minu arvamuse kohselt oma positsioone kasutamata ja rakendamata. Võib-olla äkitselt tuleks tõsta merendust kui eraldiseisvat valdkonda riigi suhtes tähtsamale kohale. Mis teie arvamus selles osas on? Võib-olla peaks tegema à la mereministeeriumi? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Ei usu ma nendesse mereministeeriumidesse ja sellistesse asjadesse, ütlen teile ausalt. Eks Keskkonnaministeerium tegeleb keskkonnaküsimustega, Välisministeerium välisküsimustega, Siseministeerium turvalisus- ja julgeolekuküsimustega, majandusministeerium, et majandus areneks, et transport toimiks. Paratamatult me peame õppima lihtsalt ministeeriumideüleselt sellist laadi koostööd tegema. Me peame lihtsalt seda õppima. Ma ei taha öelda, et seda ei ole, aga ma arvan, et see võiks olla kindlasti palju efektiivsem. Esiteks. Teiseks, ma arvan, ikkagi keskne küsimus jääb pigem nagu riigi ja ettevõtjaskonna või ettevõtjate vaheliseks koostööks, eriti olukorras, kus ettevõtjad ei ole ainult enam Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, vaid välisinvesteeringud. Neid koostöömudeleid tuleks lihvida, sest merendus tegelikult nõuab alati sellist pikaajalist vaadet, investeeringud tasuvad pikaajaliselt, töö kannab vilja pikaajaliselt. Need ei ole sellised pooleaastased asjad. Selline koostöö eraettevõtjaga kindlasti, ma arvan, aitab kaasa, kui keegi küsib. Me ikkagi Riigikogu tasemel näitame oma seisukohti, oma põhimõtteid, oma suundi. Ma arvan, see on väga tugev signaal laiemalt meie merendusest. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Viimastel aastatel ütles päris kõva sõna Eesti sadamate konkurentsis Sillamäe sadam. Tahakski kuulda ministri sõnumit, arvamust, kuhu peaks järgmise kümne aasta jooksul olema suunatud Sillamäe sadama majandustegevus? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma usun, et kui te selle merenduspoliitika läbi loete, siis kindlasti leiate sealt ka vastuse, kuhu Sillamäe sadam peab arenema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Randver!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Ka minu poolt tänud selle põhjaliku ettekande eest! Teatavasti merenduse edendamisel on mitmeid prioriteete ja eesmärke. Selleks on kindlasti ka meie merealade ruumiline planeerimine, mis ei ole pelgalt ainult looduskaitse ja keskkonna aspektist tulenevalt tegelemine. Teatavasti on merealade planeerimisel avalik ja erahuvi ja see väljendub ka rahvusvahelisel tasandil.

Minu küsimus on: kas Eesti on ruumiliseks planeerimiseks valmis oma õigusliku poole pealt? Kas meil on olemas lähteandmed ja just koostöö erinevate ametkondade vahel? Aitäh!


Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Hea küsimus! Siin on tervelt mitu lehekülge sellele temaatikale pühendatud. Seal on välja toodud nii tänane seis kui ka need probleemid ja ka meie tegevuskavad. Kindlasti kõigile teie küsimustele tuleb vastata, et asi on võrdlemisi algusjärgus. Me ei ole merealasid ruumiliselt planeerinud, olgem ausad. Meil on olnud mõningaid mõtteharjutusi, aga mitte enamat. Seetõttu me pakume välja sellise lähenemise, et me peame tegutsema nii selle ruumilise planeerimise metoodika osas, lähenema pilootprojektiga. Ei ole võimalik rääkida mingist ühest terviklikust planeeringust kogu meie merealal, arvestades seda suurust. Julgen öelda, et see eesmärk, mis on meetme 7.2 all defineeritud, et Eesti mereala oleks 2020. aastaks planeeritud 100% ulatuses ja niimoodi, et kõik erinevad valdkondade või sektorite ja osapoolte huvid on planeeringute tulemusena ka tasakaalustatud, on hästi kõva eesmärk. Aga kuna kava kestus on 2020. aastani, siis me oleme selle kirja pannud. Kindlasti see nõuab ressursse. Ma usun, et kogu see poliitikakava, mitmed asjad on fikseeritud ka ajaliselt lühema vaatega. Kui meil esimene pilootprojekt Siseministeeriumi poolt on läbi viidud aastast 2013, siis me suudame hinnata tegelikult, kas see eesmärk on õige ja mis on kitsaskohad ja palju see planeering annab kasutegurit ja palju ta on mõttekas. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Suur tänu selle dokumendi toomise eest Riigikogusse. Mis Eestimaad ikka peaks toitma? See on maa, mets ja meri ehk vesi. Ja meri tänasel päeval annab kahetsusväärselt vähe töökohti. Aga ma tahan küsida selle kohta, et on kuulda, et Eesti Mereakadeemia tahetakse sulgeda või teise kõrgkooliga liita. Iseenesest Mereakadeemia on ju märgilise tähendusega, kuidas te kaitsete seda, et seda ei juhtuks? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Me oleme siin välja pakkunud selle kava, mis selle mereharidusega laiemalt teha. Ssiin on haridusministeeriumil kindlasti juhtivad ohjad ja veel kord: võiks enne püüda üritada taaskord kontseptuaalse küsimuse läbi arutada ja sealt tulenevalt tuleb ka see kooli staatuse küsimus. Kindlasti mereakadeemia peab vaatama koostöö võimalusi nii ülikoolide kui ka teiste rakenduskõrgkoolide suunal, siin on koostööpunkte. Mina isiklikult niisugust juriidilist liitmist, eriti veel vägisi, mingit edu sellele ei ennusta. Ma arvan, et seda enne ka ei toimu, kui see kontseptsioon on paika saadud, kui teie seda täna toetate.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisel aastal, kui Arengufond tutvustas siin Riigikogu saalis oma eelmise aasta aruannet, siis räägiti ka tulevikutrendidest ja üks visioon Eesti jaoks kõlas, et Eesti peab saama Läänemere tõmbekeskuseks. Kuivõrd see merenduspoliitika 2011–20 seda väga auahnet visiooni teie arvates toetab? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jah, Arengufond ütles, et Eesti peab olema Läänemere tõmbekeskus. Siin on küsimus, et mida tuleks siis kokku tõmmata. Kindlasti ei tahaks, et reostus tuleks meie sadamatesse ja kaldadele, seda loodetavasti suudame me eemale ajada. Tarku inimesi, raha, ilusaid laevu, meeldivaid ärilisi võimalusi, kultuurilisi elamusi – kõike seda püüakse selle poliitika elluviimisega saavutada.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister, ettekande eest ja küsimustele vastamise eest! Nüüd ma palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Kalev Lillo. Palun!

Kalev Lillo

Aitäh, proua eesistuja! Head kolleegid! Austatud minister! Alustuseks tuleb ministrit tänada sellise suurepärase ülevaate eest merenduspoliitika kohta! Mina majanduskomisjoni esindajana ei keskenduks niivõrd merenduspoliitika erinevatele peatükkidele, kui räägiksin sellest, mis arutelud toimusid meil majanduskomisjonis.

Alustuseks olgu öeldud, et nii nagu meile on arusaadavaks saanud, siis merendusringkonnad kõik ootavad seda poliitikat pikisilmi. Esmakordselt on koostatud dokument, mis arvestab merega seotud erinevate tahkude koosmõju, mis kaasab terviklikku nägemusse kõik asjaomased ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja ka Kultuuriministeeriumi. Merenduse arengukava koostamise eesmärk on välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaali mereressursi kasutamisel ning säilitamisel.

Ilmselt ei kahtle meist keegi, et Eesti on mereriik, kas või sel põhjusel, et meil merepiiri on mõnevõrra rohkem kui maismaapiiri ja meri on olnud meie esiisadele nii leiva kui kala lauale andjaks pikka aega. Eks me isegi oleme sellist merelembust toonitanud Hemingway tsitaadiga, et igas maailma sadamas leidub üks eestlane. Laiemalt võttes on meri ka täna suur tööandja, ta annab hinnanguliselt Eestis tööd rohkem kui 21 000 inimesele.

Me tõdeme seda, et riiklik arengukava "Eesti merenduspoliitika" on äärmiselt positiivne sündmus. Tegevuskava koostamist juhtinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna transporditalituse juhataja Toomas Haidak väärib kiitust ja tunnustust selle eest. Sest olgem ausad, nii suurte huvigruppidega ühise nägemuse leidmine ei ole sugugi lihtne töö. Äärmiselt tervitatav on selle tegevuskava jõudmine Riigikogu saali aruteluks. Seda tegevuskava on koostatud aastaid ja meie käes on peale pikki vaidlusi ja arutlusi sündinud kompromiss. Teatavasti on kompromiss kokkuleppevorm, kus mitte keegi samas ka rahul eriti ei ole. Kuid märk on maha pandud, vundament on laotud ja selle baasil on võimalik ainult edasi minna. Dokumendi valulisele sünnile viitab ka täna päevakorras oleva tegevuskava pealkiri, s.o "Eesti merenduspoliitika 2011–2020". Me arutame 2012. aastal dokumenti, mida oli esialgselt plaanis kehtestada juba eelmisel aastal. Sellega seoses on mitmel puhul vananenud statistiline andmestik, mis merenduse plaanide tegemisel esialgu aluseks oli.

Majanduskomisjon on Eesti merenduspoliitika arutelu raames kohtunud juba eelmise aasta lõpul merendusnõukojaga. Kahel korral on toimunud arutelu komisjoni koosolekul, viimati 23. veebruaril, kus korraliku ja põhjaliku ülevaate andis poliitikast majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Eelnevalt toimusid ka planeeritud töörühma kohtumised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Veeteede Ameti esindajatega. Ma tean, et keskkonnakomisjon on seda arengukava eelmisel aastal arutanud. Neil on ka ettepanek, aga sellest saab rääkida komisjoni enda esindaja hiljem.

Majanduskomisjon leiab, et riiklikku arengukava "Eesti merenduspoliitika 2011–2020" on võimalik teha ainult paremaks. Siinkohal annaks ülevaate teemadest, mis komisjoni tähelepanu pälvisid, ja võib-olla mõningad seisukohad, mis sealt tulid.

Esiteks, kaasajastamine, millel ma korra juba peatusin. Loomulikult teeksime ettepaneku muuta selle tegevuskava kehtivuse tähtaega (2012–2020) ja samuti värskendada statistilisi andmeid moel, et need ei lõpeks ära mitte aastal 2009, vaid täna ilmselgelt on võimalik kasutusele võtta juba värskemaid andmeid ehk 2011. aasta statistilised andmed. Kuna tegevuskava rakendamine on veninud, siis palume kaaluda esimese rakendusperioodi pikendamist kahe aasta võrra ehk moodustada esimene rakendusperiood aastateks 2012–2016. Panime tähele ka seda, et arengukava detailsusaste ei ole võib-olla kogu dokumendi ulatuses ühtne. Ühelt poolt sisaldab merenduspoliitika eelnõu väga üldsõnalisi tegevusi. Ma toon siin mõned konkreetsed näited: näiteks jääklassiga ilmastikukindla laevakontrolli kaatri soetamise vajaduse otsustamine või avameretingimustele sobiva mitmeotstarbelise poilaeva soetamise otsustamine, mis on suhteliselt otsustamise otsustamine, aga teiselt poolt on need ülikonkreetsed ettepanekud. Toon jällegi näite: laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses loobuda §-s 57 sätestatud nõuetest kustutada laev laevaregistrist ametikohustustest tulenevalt. Samasse ritta võib tuua ka sellise näite, et konkreetselt nähakse ette ühe laevaliini täiendav avamine, see on siis Sillamäe-Kotka laevaliini avamine, või ühe konkreetse sadama ehk Hundipea sadama rekonstrueerimine. Tekib küsimus, kas need on ainukesed konkreetset nimetamist väärivad asjad või võiks jääda üldise ... juurde kogu selle tegevuskava raames. Need olid sellised natuke tehnilist laadi küsimused, mida me majanduskomisjonis arutasime.

Sisulisema külje pealt oli üheks oluliseks lõiguks laevandustoetused, millest ka minister siin suhteliselt põhjalikult rääkis ja küsimustele vastas. Kuid üks asi, mida me tahaksime lisada sellesse ritta, on see, et meie arvates pole selles poliitikas piisavalt tähelepanu pööratud viimase aja põletavamale probleemile. Seoses kütuse väävlisisalduse vähendamise nõuete rakendamisega 2015. aastal peavad ka Eesti laevad ette võtma suhteliselt rahamahukaid tegevusi. Me leiame, et ka see teema vajaks merenduspoliitikas käsitlemist. Ühtlasi tekib küsimus, et olukorras, kus Soome toetab oma lipu all sõitvate laevade ümberehitamist, kas meil on võimalik võtta eesmärgiks 50 laeva Eesti lipu alla toomine aastaks 2030, kui meie seda ei tee.

Suureks ja oluliseks teemaks on jäämurdmisvõimekus. Järgmisel aastal saab Eesti veteranjäälõhkuja Tarmo 50-aastaseks. Asjaomased ei varja, et tegu on heal juhul museaaliga. Ei tahaks selle asja kohta oma arvamust päris öelda. Kõikide rikete parandamine on aeganõudev käsitsitöö. Absoluutselt kõik on seda meelt, et Eesti vete laevatatavus tuleb tagada aastaringselt ja selleks vajame jäämurdevõimekust. Merenduspoliitikas on sellele üliolulisele küsimusele pühendatud tervelt seitse rida ja peamise tegevusena nähakse jäämurdmise arengukava uuendamist. Oleme seisukohal, et oleks vähemalt oodanud siiski jäämurdevõimekuse tagamise selgesõnalist sõnastamist, rääkimata teede kirjeldamisest, kuidas seda saavutada.

Oluline teemade kompleks on sadamaalade planeeringud, jälle täna siin saalis juba läbi käinud. Suure tõenäosusega ei ole see ainult merenduspoliitika küsimus, vaid võib puudutada ka teisi olulisi riiklikult tähtsate infrastruktuurirajatistega seotud arengut. Too ühe konkreetse näite, millega puutusime kokku majanduskomisjoniga, kui me külastasime AS-i Tallinna Sadam. Üks suur rahvusvaheline ettevõte soovis rajada tänapäevast naftaterminali alale, kus täna kehtiv planeering on täiesti olemas, küll aga soovisid nad teha seal väikseid muudatusi: ühelt poolt suurendada mahutipargi mahtu, teiselt poolt võtta kasutusele uuemaid tehnoloogiaid, tõsta ümber võib-olla siin laadimisplatvorme moel, mis oleks viinud nad eemale kaugemale elanikkonnast, tahtsid ehitada sinna vahele ka selliseid müratõkkeseinasid. Nad esitasid taotluse siis detailplaneeringu muutmiseks asjaomasele omavalitsusele. Kurb on aga see, et omavalitsuse huvipuuduse tõttu see asi lihtsalt jääb seisma. Isegi kui kohus teeb ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogule, et ta võiks selle asja menetlusse võtta, siis otseselt ei saa kohus volikogu seda tegema sundida. Nii võibki juhtuda, et raha jääb toomata, töökohad jäävad loomata. Ma ei tea, pikemas perspektiivis -ootab sama saatus ees ka Rail Balticu rajamist. Selle arutelu raames käidi välja kaks ideed, mida tasuks kaaluda. Üks oli suurendada omavalitsuste huvitatust ettevõtete vastu oma territooriumil, siin tuleb kõne alla võib-olla ka maksusüsteemi mingisugune ülevaatamine, või teiseks muuta planeerimisseadustikku moel, mis sellised olukorrad välistaks.

Oluliseks teemaks meie komisjonis oli samuti mereharidus, millest siin täna mitu küsimust on kõlanud. Selleks et mereharidusele paremat vastust saada, sellele väitele, mis läbi meedia on tulnud, et tahetakse mereakadeemia liita Tallinna Tehnikakõrgkooliga, me saatsime komisjoni poolt kirja haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole, kus küsisime, kuidas haakub kahe kooli liitmise väidetav kava Riigikogu menetluses oleva merenduspoliitika dokumendiga. Vastus saabus üllatavalt kiiresti, kahe tööpäeva jooksul, mille eest oleme loomulikult tänulikud. Vastuses oli ära toodud, et 2014. aastal läheb Eesti Mereakadeemia institutsionaalsele akrediteerimisele, mille positiivse läbimise suhtes on ministeerium kahtleval seisukohal. Mitteläbimine tähendaks akadeemia sulgemist, seepärast, arvestades arengukava "Eesti merenduspoliitika 2011–2020" on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning kõrgkoolidega asunud lahendusi otsima. Selleks et Eestis oleks võimalik tagada edaspidi kvaliteetne ja jätkusuutlik rahvusvahelisel tasemel merehariduse andmine, on Haridus- ja Teadusministeerium palunud Eesti Mereakadeemial kaaluda konkreetseid koostöövõimalusi nii Tallinna Tehnikakõrgkooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooliga, leidmaks optimaalne ja jätkusuutlik lahendus Eesti merendusspetsialistide vajaduse katmiseks. Kokkuvõtlikult: midagi ei suleta, midagi ei liideta, vaid otsitakse lahendusi, nagu ka minister ennist ütles.

Nüüd väikesadamate võrgustik. Suvel seilab Läänemerel ligi 200 000 jahti. Jahiga reisivate rahvusvaheliste külastajate ööbimiste kogusumma ja mahajäetav raha on mõõdetav miljonites eurodes. Loomulikult tahaks ka Eesti oma osa siit endale saada. On välja toodud, et optimaalne sadamate kaugus sadamavõrgustikus võiks olla kuni 30 meremiili. Hetkel on Eestis ainult 24 külalisssadamate nõuetele vastavat sadamat. Komisjon tundis huvi, kuidas ja kelle poolt valitakse välja ülejäänud väikesadamad, mille investeeringuid, sõltumata omandivormist, on plaanis rahastada. Saime teada, et sadamaid kaardistatakse koos partneritega: sadamaomanikud, kohalikud omavalitsused, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, maavalitsused, nagu enne ka mainis minister. Juhul kui potentsiaalse nimekirja alusel koostatakse rahastamise meede, siis nõuab see kindlasti ka Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Ühtlasi võib veel lisada seda, et kalanduse tegevusgrupid on oma strateegias välja valinud juba tänaseks 63 sadamat, keda välja arendada. Ka selles merenduspoliitikas seisab, et mõistlik on ilmselt arendada kalapüügi- ja väikelaevaturismi sadamaid ühtse tervikuna. Ühtlasi näeb merenduspoliitika ette, et väikesadamate võrgustik on valmis aastaks 2018.

1   2   3


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət