Ana səhifə

Vivasan toodangu teatmik


Yüklə 2.23 Mb.
səhifə45/45
tarix27.06.2016
ölçüsü2.23 Mb.
1   ...   37   38   39   40   41   42   43   44   45
Sibul/küüslauk – lisades pikantset aroomi, stimuleerib seedefermentide ja sapi eritumist, takistades jämesooles mädase mikrofloora arengut. Väga kasulik ateroskleroosi ja südamehaiguste korral, eriti kui põhitoit on kõrge rasvasisaldusega. Alandab kolesteriini sünteesi ning vähendab seeläbi südame-veresoonkonna haiguste tekke riski. Takistab veres suhkrusisalduse tõusu, küllastab organismi vitamiinidega, pidurdab kahjulike mikroobide arengut ning on profülaktiliseks vahendiks gripi, nohu ja külmetuse korral.
Seened – kõrge kvaliteediga ja hinnatud toitaine. Seeni kutsutakse „taimseks lihaks“: tõepoolest on see valgulise toidu üks eriliike. Seentes sisalduvad aromaatsed ained tõstavad söögiisu, maomahla eritust, soodustavad ainevahetuse paranemist, toidu seedimist ja omastamist, närvisüsteemi tugevnemist.

Seened sisaldavad suures koguses inimorganismile hädavajalikke vitamiine ja mikroelemente. Paljud seened on lisaks hinnatud toiteomadustele ka raviva toimega. Viimasel aastakümnendil on hakatud seente vastu huvi tundma nende antibiootiliste ja raviomaduste tõttu. Teadust haiguste ravimisest seente abil nimetatakse fungoteraapiaks. Eriti kasulikud on seened peale läbipõetud raskeid haigusi, kõhetumist, üleväsimust, avitaminoosi korral, vähendavad peale radio- ja kemoteraapiat patsientidel tekkinud kõrvalnähte. Immuunosüsteemile kõige tugevama toimega on harilik kivipuravik, mis ravib ka südant, kõrvaldab peavalusid, tõstab organismi toonust, on bakteritsiidsete omadustega. Kivipuraviku leotist kasutatakse raskekujuliste külmumiste korral.

Kivipuravikud sisaldavad A-vitamiini karotiini näol, B1-, C-vitamiini ning eriti D-vitamiini. Kivipuravikust on leitud stenokardia ravis kasutatavat alkaloid hertsediini, samuti Kochi kepikest hävitavat antibiootikut. Alles hiljuti avastasid jaapani ja ameerika teadlased, et kivipuravik sisaldab kasvajavastaseid aineid.
Peterselli kasutatakse juba ammustest aegadest kui söögiisu tõstvat vahendit ning paljude haiguste korral. Peterselli seemnetes sisaldub rasv- ja eeterlikke õlisid, flavonoide, glükosiide, vaik- ja teisi aineid, lehtedes – karotiini, C-vitamiini, eeterlikku õli. Peterselli kasutamine kulinaarias on üldtuntud. Lisaks on petersellil märgatavad raviomadused. Raviks kasutatakse peterselli kõiki osi – lehti, juuri ja seemneid, söögiisu tõstva, seedimist parandava, menstruatsiooni reguleeriva vahendina, neerude, kusepõie haiguste korral, diureetilise vahendina südamehaigustest tingitud tursete, kõhugaaside puhul, spasmolüütilise vahendina.
Karrilehed – kasutatakse suppide aromatiseerimiseks ja linnu- ning veiseliha roogade maitsestamiseks.
Tärklis, fresh-kreem – lisatakse toitudele kreemitaolise koostise saamiseks.
Raps vahel kutsutakse põhjamaade oliiviks – nähtavasti seetõttu, et seemnetest saadud rapsiõli ei jää oma maitse- ja toiteomadustelt praktiliselt maha oliivõlist. Rapsiõli väärtus seisneb selles, et, nii nagu oliivõligi, on see rikas polüküllastamata rasvhapete poolest. Need ained soodustavad veresoonte seinte tugevnemist ja veres kolesteriinitaseme alanemist. Ennetavad trombide ja teiste haiguste, sealhulgas vähi tekke riski.

Rapsiõlis on palju linoolhapet. Nagu teada, põhjustab selle defitsiit organismis veresoonte ahenemist ning vereringehäireid, mis omakorda võib viia insultide ja müokardi infarktideni. Rapsiõli sisaldab samuti inimorganismi täisväärtuslikuks arenguks ja funktsioneerimiseks vajalikke A-, D-, E-vitamiini. Selle pidevat tarbimist soovitatakse eriti infarkte või insulte läbi põdenud inimestele.



Rapsiõli kasulikkusest on suhteliselt hiljuti rääkima hakatud. Kuni eelmise sajandi 60.-ndate aastateni kasutati seda õli vaid tehnilisel otstarbel. Toiduainena hakati rapsiõli alles peale seda kasutama, kui avastati efektiivne meetod seemnetest toksilise eruukhappe eraldamiseks. Tervislikku eluviisi kultiveerivad eurooplased ja ameeriklased läksid juba ammu üle rapsiõli kasutamisele. Prantsusmaal „kirjutavad“ arstid rapsiõli välja ateroskleroosi korral, soovitavad seda lisada juurviljasalatitele oliivõli asemel. 1 supilusikatäiest rapsiõlist saab organism E-vitamiini 30% ööpäevasest vajadusest.
Sinep – üks peamistest euroopas kasutatavatest maitseainetest. Sinepilehed sisaldavad karotiini, C-vitamiini, kaltsiumi- ja rauasooli. Seemned sisaldavad eeterlikku õli, millest meditsiinis valmistatakse „sinepipiiritust“. Sinepi eeterlik õli sisaldab samuti antibakteriaalse toimega fütontsiide. Tänu sellele on sinepit juba ammust ajast kasutatud mitmesuguste haiguste korral – veresoonte skleroosi, hüpertoonia, maksa ja sapipõie, seedehäirete, meteorismi, reuma, ishiase ning ekseemide puhul. Sinep tõstab söögiisu ja maomahla eritumist, parandab seedimist.
Oregano (harilik pune) juba I sajandil maj. oli pune tuntud nii maitse- kui ravimtaimena. Soodustab maomahla eritumist ning parandab seeläbi seedimist, ennetab kõhupuhituste teket, aitab kaasa sapieritusele. Rahustab, pune tinktuuri kasutatakse: peavalude, erutuvuse, menstruaalvalude, samuti hingamisteede põletike korral.
Muskaatõied on maitsetaimena tuntud romaani aegadest, reeglina kasutatakse piima baasil valmistatud kastmete maitse parandamiseks.
Cayenne'i pipar (tuline punane paprikaliik) – kasutatakse söögiisu ja seedimise parandamiseks, tugevdab vastupanu külmetushaigustele. Väga efektiivne samuti kõrge vererõhu, diabeedi, pohmellisündroomi, artriitide, astma, neeruinfektsioonide, fistulite ja respiratoorsete haiguste korral. Kasutatakse paljudes taimsetes preparaatides, kuna cayenne pipar toimib katalüsaatorina, tugevdades teiste taimede omadusi. On tugevalt antioksüdantse toimega, puhastab organismi toksilistest jääkainetest, varustab väävliga, indutseerib seedefermentide tööd.
Safranit kasutatakse vürtsi- ja maitsetaimena toitudele lisamiseks, samuti on sellel raviomadused. See hinnaline taim aitab toitu seedida, mao-sooletrakti funktsioonide regulatsioonis, parandab närvisüsteemi tänu selles sisalduvatele stimuleerivatele ainetele, kasutatakse und soodustavates preparaatides, unetuse ravis vaimse ülepinge tagajärjel, maksast kivide eemaldamiseks, nägemise ning südame-veresoonkonna süsteemi tugevdamiseks. Peale selle tarbitakse safranit toidus. Safraniõied on näiteks toitude värvi parandajad, lisavad neile maitset ja aroomi, mis omakorda parandab söögiisu.
Kiudained – tselluloos, pektiin ja ligniin. Kiudainete allikaks on kõik söödavad teraviljad, juur- ja puuviljad ning geeli moodustavad agendid. Need ained ei ole peensooles seeditavad ning saabuvad jämesoolde praktiliselt muutumatuna. Kiudained on jämesoole haiguste nagu divertikuloos, kõhukinnisus või jämesoole vähk, ennetavaks profülaktikaks.
Piimavadak – vadakuvalgu, kaltsiumi ja fosfori allikas, takistab osteoporoosi arengut.
Tüümiani ehk aed-liivateed kasutatakse Lõuna-Euroopa köögis lehtsalatites, liha-, kala-, ja köögiviljahautistes, uluki- ning linnuliha-, vorsti-, singi täitematerjalina. Sisaldab kuni 12% eeterlikku õli, mille peamiseks osaks on tümool – harvaesinev bakteritsiidne aine, lähedane mentoolile. Seda lisatakse kosmeetikale, hambapastale, lõhnaveele, likööridele. Meditsiinis kasutatakse tümooli kurgu ja nina-neelu haiguste, bronhiitide ning larüngiitide korral. Aitab kõhuvalude, meteorismi korral, normaliseerib seedimist ja soolestiku mikrofloorat.
Jamaika pipart lisatakse liha-, peamiselt lambaliharoogadele, kasutatakse konserveerimise juures, lisatakse juurviljadele ja -suppidele, spinatile, kalale, kastmetele. Jamaika pipra viljas sisalduv pimendiõli on stimuleerivate, kõhupuhitust vähendavate ning seedimist parandavate omadustega, parandab paljude ravimite maitset.
Rosmariin kaotab mõnede lihasortide spetsiifilise maitse ning lisab sellele ulukiliha aroomi. Kasutatakse erinevate lamba-, vasika-, sea-, küüliku- ja kodulindude liharoogade, samuti juurviljade, ubade, makaronitoitude maitsestamiseks. Avaldab rahustavat toimet närvisüsteemile, on efektiivne meteorismi korral, parandab seedimist. Kasulik madala vererõhu, närvihäirete, üldise väsimuse ja sugulse nõrkuse korral.
Ingver – asendamatu komponent paljudes aasia köökides. Kasutatakse samuti küpsiste, pidulike keekside jne. maitsestamiseks. Vana-vene köögis lisati ingverit kaljale, alkoholleotistele, meskile, meele. Kasutatakse likööride, nt. benediktuse, puuviljamahlade ning punšide, ingveriõlle tootmisel. Ingveri vürtsine maitse sobib suurepäraselt igasuguse liha ja kala, ubade, seente, juurviljadega. Ingver vähendab kõhupuhitust, on diureetilise ja spasmolüütilise toimega. Iidses ida meditsiinis kasutati ingverit külmetuse, iivelduse, astma, köha, koolikute, kasvajate, reuma, mao häirete ja söögiisu kaotuse korral.
Harakputk – toidus kasutatakse noori kevadisi lehti, millel on meeldivalt tugev aniisi lõhn, ning õrnu lihavaid kõrsi. Neist valmistatakse koos teiste lõhnatute salatitaimedega vitamiinisalateid, harakputke lehtedest ja kõrtest valmistatakse suppi, borši, kaljasuppi jms. Ida meditsiinis kasutatakse juuri sedatiivse ja valuvaigistava vahendina, Kaukaasias raviti nende abil põletusi ja paiseid, samuti mao-soolte haigusi.
Leesputk – oma aroomilt meenutab sellerit. Maitsetaimena kasutatakse peamiselt lehti, sealhulgas dieettoidus. Rahvameditsiinis ravitakse leesputkega närvihaigusi, palavikku, kasutatakse sünnitusvaevuste korral, vesitõve, ülemiste hingamisteede, mao-sooletrakti haiguste ravis. Tugevalt diureetilise toimega.



1   ...   37   38   39   40   41   42   43   44   45


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət