Ana səhifə

Portuga L 7 päeva: juuni 2009 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (TTÜ vnk)


Yüklə 181.92 Kb.
səhifə2/5
tarix27.06.2016
ölçüsü181.92 Kb.
1   2   3   4   5

Meelespea


Kes teaks, mis noodist algab Jeruusalemma tütred ? Sobiks laulda, kuid noote kaasas pole.

Paavst Johannes Paulus II külastas 1982. aastal Santo Antonio kirikut, kuhu on paigaldatud azulejo-plaat sellest külaskäigust.

Lissabonlaste armastatuim pühak on püha Antonius. Traditsiooniks on saanud, et noorpaarid käivad oma pulmapäeval kirikus ja toovad lilli pühale Antoniusele, kellest usutakse, et ta toob värskelt abiellunutele õnne.

1934. aastal kuulutas paavst Pius XI püha Antoniuse Portugali kaitsepühakuks. Lissabonis tähistatakse püha Antoniuse päeva 13. juunil, päeval, mil pühak suri.

12. – 13. juunil Lissabonis Alfama linnaosas peetakse Santo Antonio pidu, kus lauldakse ja tantsitakse ning süüakse ja juuakse. Kohalikud riputavad välja laternad ja lehvivad paelad ning toovad tuhandetele külalistele toolid tänavatele.

Jõe suunas liikudes jõuab Riikliku Kahlimuuseumini (Museu Nacional do Azulejo), kus on eksponeeritud ligikaudu 12000 kahhelkivi, alates 15. saj polükroomsetest kahlitest kuni 20. saj juugendstiilini. Azulejod on käsitsi maalitud ja glasuuritud kahhelkivid, mida Portugalis kõikjal kohtab, toodi sisse mauride poolt. Al-zuleiq tähendab araabia keeles väikest lihvitud kivi. Maalitud keraamilistest plaatidest sai Portugali majade oluline sise- ja väliskujunduse element, mida kasutatakse tänapäevani.

Erki räägib väljakutest, Portugali valitsejate kujudest. Brasiilia esimese keisri Dom Pedro IV kuju ja Teatro Nacional Maria II Rossiol, kuningas Joao I pronksist kuju jt

1139. aastal kuulutas Alfonso Henriques end Portugali esimeseks kuningaks, järgnes mitmeid dünastiaid enne monarhia kukutamist 1910. aastal toimunud kodanliku revolutsiooniga.



Baixa ja Avenida nimed kõlavad hästi – see on Pombali loodud uus linnakeskus pärast maavärinat. Kasutades võrgukujulist tänavate plaani, ühendas ta Tejo jõe kaldal asuva arkaadidega Praca do Comercicose Rossio taguse keskväljakuga. Tänavad ääristati ühetaoliste, uusklassitsistlike hoonetega. Baixa (all-linn) on seal asuvate pankade, ametiruumide ja kauplustega Lissaboni kaubanduse südamik. Selle kese Rossio on oma kohvikute, teatrite (ka Rahvusteater) ja restoranidega väga populaarne.

Avenida (Avenida da Liberdade) pargis asub väljaku keskel 1934. aastal Pombalile püstitatud monument. Samba otsas seisab Pombal ise, kes valitses Portugali 1750 – 1777, käsi toetumas lõvile (võimu sümbol), silmad suunatud Baixale, mille loomist ta juhtis ja organiseeris. Monumendi jalamit ehivad Pombali poliitilisi haridus- ja põllumajandusreforme kujutavad allegoorilised kujud. Seisvad figuurid esindavad Coimbra ülikooli , kus ta asutas loodusteaduste teaduskonna. Monumendi jalgade juures asuvad katkised kiviplokid ja linna üleujutavad tõusulained kujutavad 1755. aasta maavärina põhjustatud hävingut. Kivisillutist Rotunda (ringtee) ehib Lissaboni vappi kujutav mosaiik. Lähedal asub hästi hooldatud Eduardo VII park, mis sai nime Inglise kuninga Edward VII järgi, ta tuli 1902. aastal Lissaboni, et kindlustada Inglismaa ja Portugali liitu. 19. saj II poolel rajati 25 ha suurusele muruvaibaga kaetud alale Avenida da Liberdade jätkuna Liberdade park.

Hispaania väljakule püstitati 1886. aastal obelisk Hispaania ikkest vabastamise (1640) mälestuseks. Suur Paleeväljak oli 400 aastat kuningapalee asukoht, Manuel I viis kuningliku residentsi Castelo de Sao Jorgest 1511. aastal sobivamale kohale jõe ääres. Esimene palee hävines koos oma 70000 raamatuga raamatukoguga 1755. aasta maavärinas. Linna ülesehitamises Pombali Baixa-plaani järgi sai uus palee väljaku kolmes küljes asuvad ruumikad arkaadidega (kaaristutega) hooned. Pärast 1910. aasta oktoobri kodanlikku revolutsiooni (kestis 15 päeva) muudeti hooned valitsuse ametiruumideks ja värviti Vabariikliku partei roosat tooni. Hiljem on need värvitud kuninglikku kollast värvi.

Praca do Comercio keskel Võidukaare ees asub kuningas Jose I ratsa hobuse seljas kuju, mis püstitati 1775. aastal uuesti ülesehitatud Lissaboni tähtsaima monumendina. Madusid jalge alla trampiva pronksist hobuse järgi kutsutakse väljakut ka Musta Ratsu väljakuks. Võidukaare alt viib tee Rua Augustale, mis on värav Baixasse.

1908. aasta 1. veebruaril tapeti nende teel üle väljaku kuningas Carlos ja tema poeg.



Bairro Alto (kõrge kvartal) on munakivisillutisega tänavatega linnaosa, 1980ndatest on see olnud kuulsaim Lissaboni ööelu keskus, kus on palju baare ja restorane, aga ka vanemaid Casa de Fado ´sid

Lissaboni Rossio jaamahoonel on uusmanueli-stiilis fassaad. 1887. aastal valminud hoones on üks esimesi raudkonstruktsioonidega võlvlagesid. Jose Luis Monteiro kavandatud Rossio jaamahoonel on kaks mauri arhitektuurile omast hobuserauakujulist kaart. Astusime sisse raudteejaama, kust pole ühtki rongi välja sõitnud, et vaadata azulejosid ja imetleda kõrget ehituskunsti.



Rossios Suur Pedro IV väljak on olnud Lissaboni juhtiv keskus 6 sajandit. Ta on olnud lavaks härjavõitlustele, pidustustele, sõjaväeparaadidele jms Väljaku keskel seisab iseseisva Brasiilia esimese keisri Dom Pedro IV kuju. Kuju jalamil seisavad

neli allegoorilist naise kuju: Õiglus, Tarkus, Tugevus ja Mõõdukus.

Enne 1755. aasta maavärinat oli Rossio kõrval asuva väljaku kohal kõigi pühakute haigla, Pombali Baixa uue kujunduse järgi sai sellest turuplats, seejärel ehitati katusealune turg, mis 1950ndatel lammutati. 1971. aastal püstitati siia Joao I (1385-1433) pronksist ratsakuju, selle ümber püüab pilku väga ohtralt sebivaid tuvisid.

Lissaboni muljeterikas ekskursioon lõppes kell 18. 50. Kiirpilgul sai läbi käidud Lissaboni linnaosad: Alfama, Baixa ja Avenida, Bairro Alto ja Estrela ning lähiümbrus, tutvutud eri ajastutega Lissaboni kirjus ajaloos, kinnistatud meelde mõni tähtis kuningas nime järgi Portugali kuningate pikas reas … Imetlusväärne pealinn



Lissabon. Vaba õhtu kõigil puhkuseks, et järgmisel päeval teha uusi avastusi varem meile vaid maadeavastuste poolest teatud suure Hispaania naaberriigist.

Kolmas päev – K 3. juuni 2009

Kesk-Portugal: mägilinn Sintra ja kuningapalee; Euroopa mandri läänepoolseim punkt Cabo da Roca; Queluzi palee; fatista- õhtu Lissaboni muusikaga fado-majas

Hotellis hommikusöök kella 7-st. Ilus hommik, päike hakkab paistma, meeleolu kõigil hea, “kondid“ eilsest välja puhanud …

Kell 8.45 algab bussisõit Sintrasse, mis jääb Lissabonist 30 km edelasse. Mäeküngastevaheline väikelinn oli kuninglike perekondade suvituspaik, tänapäeval üks kaunemaid paiku turistidele Serra graniidimäestiku põhjapoolsel nõlval, kus on palju värske veega allikaid.

Bussis toimub lauljatele lauluproov: Jeruusalemma tütred.

Erki jagab Portugali postmarke kodumaale (koju) tervituskaartide saatmiseks ja taas tuletab meile meelde, mida uus kolmas reisipäev meile toob. Eriti ergastavalt mõjub teade, et õhtu on portugali muusikaga – oodatud fado´ga. Taas möödasõit akveduktist. Sõidutee on kurvidega mägirada, on metsa, on sammaldunud rahne, mitmekesine maastik väga ilusate vaadetega.

Erki kommenteerib: Portugal on maailma suurim korgitootja, annab ½ maailma tammekorgi vajadusest. Siin kasvavad ka aaloe ja agaavid. Mäenõlvadel põllulapid: pikad sibulapeenrad. Õitseb kartul; kasvatavad oliive, tomateid, on tomatipasta tootja riik. Varem olid suurmõisad, mis riigistati. Kalapüük: sardiin, tursk. Sisseveetav nafta.

Hüdroenergia – 1/3 energia vajadusest; 5 % tuuleenergia. Maavarad: volfram, tsink, vask, kivisüsi. Tööjõud ehituses Ida-Euroopast ilma lubadeta. Tööpuudus eelmisel aastal 7, 6 %, mis on 2x väiksem kui Hispaanias. 0,2 % majanduskasv. Metroo, Vasco da Gama sild – Euroopa Liidu raha. Tervishoid ja haridussüsteem ei ole tasemel; õigussüsteem ja asjaajamine aeglane.

Ees metsaga kaetud Sintra mäed. Sintra vanalinnas kuningapalee (Palacio Nacional de Sintra), mida tuntakse kahe koonusekujulise korstna järgi. Kuningas Joao I laskis ehitada 14. saj lõpul palee kohale, kus varem valitsesid maurid. Sintras oli kuningate suveresidents 1880ndate aastateni. Manuel I ajal 16. saj alguses lisandus ka mauri stiilis ehitisi. Kuningapalees – kuninga perekonna suveresidentsis – oli väärtuslik mööbel, samuti üks vanemaid ja väärtuslikumaid azulejo-kollektsioone 8. sajandist. Järsk ja käänuline tee viib Sintrast ülespoole mauride kindlusse, mis püstitati pärast mauride valitsemisaja algust. 1147. aastal vallutas Afonso Henriques selle kristlastele. Kindluse ülemistel kaitsevallidel avaneb rohkesti kauneid vaateid paikkonna metsasele maastikule. Julged läbisid linnuse “kõrgronimise” kõrge müüri kitsaid ääreteid mööda edukalt.1995. aastal kanti Sintra UNESCO maailmapärandi nimekirja. Sintras peatus luuletaja George Byron 19. saj alguses, alustades siin oma kuulsat poeemi “Child Haroldi palverännak”. Poeet kirjutas: Siin on ühendatud mägise maa metsik loodus Lõuna-Prantsusmaale sarnase rohelusega. Tänapäeval Sintra koosneb kolmest osast: Sintra Vila vanalinn (kuningapalee, raudteejaam); Estepania, kus asub uus gooti stiilis raekoda; Sao Pedro – mägine küla üle Serra mäestiku nõlvade. On eraettevõtja modernse kunsti muuseum ühe maailma parema 20. saj kunstikollektsioonga (Pollock, Bacon, Warhol jt). On mänguasjade muuseum. Sõidame väikese bussiga mäele 450 m kõrgusele Serra de Sintrani (bussipilet 4.50 EURi), kus asub ekstravagantne Pena palee, mis on erinevate arhitektuuristiilide segu. Palee on ehitatud 16. sajandil Hieronymuse kloostri varemetele. 1910. aastal seoses vabariigi väljakuulutamisega sai sellest muuseum. Väike buss, kuhu terve grupp korraga peale ei mahu, sõidab vilunud juhiga mööda kitsast teed, kõrval sügav org. Mandariini- ja sidrunipuud. Pena paleed ümbritseb suur park. Aia külastus ja palee – 11 EURi. Tänane ilm on jahedavõitu ja pilves. Mööda kiviteed tõus lossini. Taas piletid: seeniorid 7, teised 9 EURi. Lossis palju silmailu ja ajastute hõngu, ehitatud kuninganna Maria II abikaasa Fernando II ajal. Mauri-stiilis mustrilised kahhelplaadid, tammepuust laed, põrandal mosaiik, paksud raamatud, nikerdustega mööbel, muusikatoas pianiino, seintel vaibad, maalid, eksponeeritud maalimistarbed, suur kirst, baldahiiniga voodi; vannitoas peeglid, dušš, maitsekad seinamustrid – vaatamisväärset on väga palju igas ruumis. Sugupuu on üles pandud: Dona Maria II (1819 – 1853); Fernando II (1819 – 1885), kes oli kunstnik-kuningas, kes armastas kunsti, loodust ja tolle aja uusi leiutisi. Ta oli akvarellist. Pärast Maria surma abiellus ooperilaulja krahvinna Edlaga. Fernando surma-aastal 1885 valmis ekstravagantne palee Penasse.


1   2   3   4   5


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət