Portuga L 7 päeva: juuni 2009 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (TTÜ vnk)

Mu isamaa on minu arm

Meelespea

Jeruusalemma tütred

Kuulamas oli turismigruppe. Iisraeli kuulajad tänasid eraldi – oli ju viimane laul otsekui neile.

Kohe pärast sügavat kirikuelamust jätkus erilise ja eriti muljetavaldava börsihoone Bolsa külastusega (5 EURi) meie ringkäik. Otse ees on börsihoone, vasakul frantsisklaste (kerjusmunkade ordu liikmete) kirik.

Linna kaupmehed ehitasid 1842. aastal Sao Francisco kloostri endisele asukohale börsihoone (Bolsa). Tribunal do Comercio (kohus), kus kinnitati Porto kaubandusõigus, on täis ajaloolisi väärtusi ning seal kõrval on väike pildigalerii. Säravaimaks osaks peetakse rõdudega Araabia tuba, mida ehivad Granada Alhambrast inspireeritud keerulised sinised ja kuldsed arabeskid (stiliseeritud taimornamendid). Araabia tuba moodustab keskkonna, mis sobiks šeherezadele

(idamaisele tuhande ühe öö muinasjutule).

Väljas on taas päike, hele ja soe.

Giid, lühemat kasvu tumedajuukseline patsiga noor naeratav portugallanna, võidab kohe meie sümpaatia, tutvustab mitmeid saale, vappe, mis näitavad, kellega on sõditud, teisele korrusele viiva kivist trepi valmimiseks kulus käsitöölistel aega 68 aastat; kirju plaatidest põrand (punane-beež-hall), Portugali kunstnike poolt valmistatud laevalgustid, 2 kroonlühtrit kaaluvad mõlemad 1,5 tonni. Üleval süsteem, millega sai kroonlühtrid alla lasta, samuti valgustid. Kasutatud nikerdatud ornamentikat. Külgrõdukäigud. Suurte maalidega piklik ruum algselt ärikohus, lagi kujutab segaduste õigsust. Enam siin kohtuid ei toimu, vaid toimib tavakohus. Kõige tähtsam sündmus, kui Portveini vennaskonna liikmeid vastu võetakse.

Originaalne mööbel kõigis ruumides. Põrand – puit Brasiiliast ja Aafrikast. Kuldse ruumi tuba – kullatud stukk. Kaubandus-tööstuskoja presidendi ruumid. Igas ruumis erinev muster, lipud, nikerdised, massiivsed lauad, toolid. Nõupidamiste ruumis valitakse kaubanduskoja president. Puidust plaat värvitud, väljanägemiselt nagu pronks. Kõrgemal värvitud krohv-stukk. Porto linna kunstnikud võisid teha krohvist puitu. Portreede saalis kuningad ajastute ja dünastiate järgi, mõned neist:

kuningas Pedro IV (1826-28) läks Brasiiliasse, loobus troonist oma tütre Maria kasuks; Pedro IV tütar kuninganna Maria II (1828 – 53), 11 last, 2 said Portugali kuningateks; Pedro V (1853 –61), 24-aastaselt suri Portos; Luis I (1861 – 89) ehitas Portos Ponte de Dom Luis I silla (Eiffeli kavandatud raudteesild); kuningas Carlos I (1889-1908) – mõrvati 1908 vabariiklaste poolt.

1910 – revolutsioon, Manuel II loobus troonist ja läks maapakku.

1911 – anti naistele hääleõigus.

Portreede saalis põrand ruumilise efektiga; ruumi keskel suur väärikas laud, diivanid.

Araabia saali tehti 18 aastat, kaunistuseks ehe puit ja kullalehtstukk – 800 kg kulda.

Araabiakeelsed tekstid: Au Jumalale, au Allahile. Allah kaitsku kuningat!

Klaveriga ballisaal, kus toimusid vastuvõtud, kontserdid, pulmad, ballid. Idamaadest pärit kõik materjalid, rõdud pealtvaatajaile. Seda uhket saali saab praegu rentida.

Ringkäigu lõpuks laulsime väga armsale ja südamlikule giidile:

Ei saa mitte vaiki olla

Giid oli laulust pisarateni liigutatud.

Riina kinkis talle mälestuseks meie koori CD-plaadi.

Linnaekskursioon jätkus jalutuskäiguga.

Henriques Meresõitja olevat sündinud Portos kaldapiirkonnas; 100 aastat tagasi pandi tema kuju kohale, kus varem oli dominiiklaste klooster ja kirik.

Eesti aukonsulaadi hoone. Aukonsuli ruum ja turismifirma büroo. Porto ärimees korraldab laevakruiise ja ekskursioone.

Tõuseme treppidest ülespoole. Frantsiskaanlaste kirik, väljastpoolt lihtne.

17. sajandiks ordu sai raha, kirik kaunistati puidust skulptuuridega, mis kullati üle.

Preestrid keeldusid jumalateenistusi pidamast. Tänapäeval näitused, kontserdid. Piletiga saab sisse, kuid me ei lähe enam kulda vaatama.

Kaartega kahetasandiline Luis I sild (1886) ehitati autosillana, all autotee, ühendab linna lõunakaldal asuva Vila Nova de Gaiaga. Silla ehitamisel oli abiks prantsuse insener, ainulaadsete teraskonstruktsioonide looja Alexandre Gustave Eiffel (1832-1923). Tagapool Forte sild (2002). Kaldatee läheb üles silla kõrvalt.

Kell 12.15 jõelaevasõit 55 min 10 (5) EURi eest annab veelkord võimaluse rahulikult nautida ja imetleda jõeäärset linnapilti, kauneid kirikutorne, punaseid majakatuseid, värvigammat, mis päeval heleda päikesega toob silme ette erakordselt palju lõunamaist ilu, olla ja hingata kauni Portugali lõunamaise päikese ja taeva all koos portugallastega, mõelda ja nautida veel kõike enne homset imelise reisi lõpupäeva.

Enne laevasõitu jõudis meie kõrvale kiiresti tume vihmapilv, meile tulid õnneks vaid mõned vihmapiisad ja sajupilv oligi mööda läinud. Erki kaasa ei tulnud.

Käigus on mitu jõelaeva, mis on kaunistatud lipukestega, on salong tuule varjuks ja väljas istepingid. Vesi on eemalt rohekas. Sõidame mööda valgest laevast Fernando di Magalhaesist, samuti läbi suurte sildade alt. Sillal liiguvad väikestena tunduvad bussid, veel väiksemad autod. Lilla mäekülg, mis seal nii õiterohkelt õitseb? On palme, mõlemal pool kaljusid, ehitatud treppe, istutatud puid. Osa majakesi maha jäetud – inimene otsib, kus parem, otsib tänapäeva mugavusi, otsib tööd …

Oma majad veidi kõrgemal – need on uued punaste katustega majad. Kraanad, kiivrites ehitajad …

kodulinnaks Porto. Douro jõe ääres asuvad maailmakuulsad veinikeldrid, kus väärt kraami maailma rahvastele kääritatakse. Portos asub ka Portugali Veiniinstituut, mis koordineerib kogu omamaist veinitegevust ja valvab, et kuulsat veini õigetest viinamarjadest ja õigete tegijate poolt tehtaks. Õige portveini viinamarjad valmivad ligi 100 km jõge mööda ida poole, kus asuvad kõrged mäed ja orud. Seal on õige pinnas ja palju päikest. Kõik viinamarjad korjatakse käsitsi, sest pole leiutatud sellist masinat, mis kallakul püsimisele lisaks ka viinamarjakobaraid korjata suudaks. Marjad tehakse katki, pressitakse mahl välja ja saadetakse Porto keldritesse laagerdama.

Tegelikult portveini avastasid inglased 17. saj-l. Sadu aastaid tagasi käisid nad sealkandis veine maitsmas. Vaatidega koju jõudes selgus, et kraam oli ookeanilaineis maitset muutnud, lausa hapuks läinud. Inglased segasid veini sisse viinamarjapuskarit e. brändit. Selle tulemusena tõusis veini kangus kahekümne kraadini, käärimine lakkas ja britid said uue joogi, mis meresõitu kannatas. Aastakümnete pärast Portugali kuningas kehtestas omapoolse kodumaise monopoli ja portveinist sai Portugali firmajook. On kahte liiki portveini – punast ja puidust vaadis laagerdunud; esimene küpseb pudelisse villituna edasi, teised on pudelisse villitult kohe valmis.

Külastasime Sandemani veinikeldrit. Šotlane George Sandeman pani Portugalis portveini tootmisele aluse 1790. aastal, tootmine kestab tänaseni.

Maja välisseinal näitavad kuupäevad, kui kõrgele Douro vesi on tõusnud: 23. dets 1909 kõige kõrgem. Sandeman kui firma sümbol mustas silindrilises kaabkübaras, käes veiniklaas ja suits. Veinikeldri giid on musta silindrilise kõva kaabkübaraga mustas pikas kuues ja mustajuukseline noorepoolne kena portugallanna. Tammepuust veinivaadid on erinevas suuruses, igaühel peal Sandemani logo: Sandeman, Porto, nime kohal kaabkübaras ja pikas mustas kuues elegantne Sandemani kuju.

Hiigelsuurtes tammevaatides on 20 000 liitrit portveini valmimas. Eraldi ruumis hoitakse juba pudelitesse villitud parimate aastakäikude veine. Vanim neist oli

1904. aastal pudelisse pandud. Aastakümneid seisvad vanemad vaadid on

1944. aastast. Portvein, mis valmib edasi pudelis, on enne 2 aastat vaadis. Veinide pudeleid hoitakse pikali, kork niiske ja õhk sisse ei pääse. Poole aasta tagant pööratakse pudel ümber. Vanemad portveinid lasta seista. Enne karahvini ja et sadet ei tekiks, lastakse läbi sõela.

Kaks tüüpi pudeliveini: vintish – 12-15 aastat valmivad ja vovitsa – uuem, pudelis valmib 3-4 aastat. Villimise aasta ja Sandemani logo on pudeli peal. Sandemani veinikelder oli algselt klooster. Veinikeldris oli ootel fotograaf, pildistas ka meie gruppi. Suures degusteerimisruumis toimus ka veinide müük, kollased kilekotid Sandemani logoga anti kaasa veiniostmisel. Müüdi palju muudki Sandemani logoga:

T-särkidest kaabkübarani välja. Fotograafilt meie grupipilt: suur värvipilt, mis maksis 5 EURi. Pikk degusteerimislaud ootas samuti meid ilusate veinipokaalidega.

Väljas päike, lõunamaine soojus parajate soojakraadidega. Pilguheit siiasamasse jõele, kus endisaegsed paadid on sümboolsete veinivaatidega, meenutamaks ajalugu.

Kell 16.35 lahkumine Portost; mööda kiirteed 300 km Lissaboni-sõitu. Lubatakse teha üks vahepeatus enne sihtkohta jõudmist. Kaljude vahelt tuttav teekond; tee ääres on loomi: valged hobused, vasikad, seapõrsad …

Bussis Ain Einbergi põhjalik loeng veinidest. Bussiaknast Portugali mitmekesised looduspildid. Vahepeal jõudsime pilve alla, vihm rabistas bussi katusel ja akendel.

Jätkuvalt sõnumid: Tõuse ja sära. Vali 104. Sinu Edgar.

Vihmatsoonist välja sõitnud, saime lubatud vahepeatuse 20 min jalasirutuseks.

Keegi rääkis, et sai sõnumi teatega, et Eestis oli veel öökülma.

Kell 19.15 oleme taas Lissaboni sissesõidul, vastu võtmas õitsvad rododendronid.

Pool tundi on aega hotelli sissekolimiseks, seejärel näeb programm ette vestibüülis kogu grupi kokkusaamise lõputseremooniaks, kus Riina ütles tänusõnu ja jagas meeneid nendele, kes olid reisi ettevalmistamisel olnud tema suurteks abilisteks; suured tänud samuti neile, kes reisi vaimsuse kõrgvormis hoidsid, olles asendamatud professionaalid omal alal. Viimastest Riina alustas:

väsimatu Sillu, kes kaunistas meie reisielu muusikaga-lauludega, tänutäheks ja mälestuseks kohvitass Portugalist.

Sillu: olin õnnega koos, et sain koos kooriga sõita, et elu on kinkinud meile armastuse muusika vastu. Reis ei läinud kuiva suuga: laulsime nii kirikus kui kõrtsis. Aitäh.
tänuväärse töö tegija Erki – reisiõnne jätkus igasse päeva, ilmselt kaitseb teda Tartu Vaim; mälestuseks peidetud varandus – kell, ümbris abikaasale.
Tänud Riina abilistele:

• 
  esimesele leedile, koori presidendile Kristale, kes koorireisi sõidurahad kokku kogus, mälestuseks Portugali kukega pajakindad
  
• 
  reisikindlustuse asjad ajas jutti nagu alati Reet, mälestuseks Portugali kukega pajakindad
  
• 
  “rahakotiga” kassapidaja Maie – rahapesu –laenu ei võtnud, % - te ei tulnud,
  

Kõik reisipäevad – puhkusepäevad- olid täis avastusi kaunist kaugest lõunamaast Portugalist, tema rahvast, ajaloost, kultuurist, loodusest …

Imeilus reis. Üllatusrohke! Väga palju uut lisandus peaaegu et ainsale varasemale teadmisele Portugalist kui maailmakuulsate meresõitjate- maadeavastajate maast.

Kuues reisipäev lõppes Lissabonis samas Amazonia hotellis mis esimene.

Seitsmes päev – P 7. juuni 2009

Kell 6.45 ootab meid sõiduvalmis buss hotelli läheduses väikesel mäekünkal lennuväljale sõitmiseks. Siirad tänud kohalikule giidile ja bussijuhile väljenduvad meie laulus.

Lennusõit Lissabon-Helsingi oli hommikusöögiga suures lennukis ja möödus tõrgeteta. Lühike lend Helsingi – Tallinn lõppes plaanipäraselt kell 17.25 .

Õnneks vihma ei sadanud, kuid suvesoojast on siin asi kaugel. Põhjamaa, me sünnimaa …

Portugali-reis oli õnnelikult lõppenud.
Fännide reisimuljeid-tänusid koori kroonikaraamatust:

• 
  Kõigile suured tänud jällegi meeldiva reisi eest. Kohtumiseni.
  

- Ilus reis see Portugali-reis, suured tänud.

Mia

• 
  Imeliselt ilus ja tore Portugali-maa on jätnud tänasks-homseks hulga-palju kauneid mälestusi. Koorile tänu ühiste laulmiste ja koosolemiste eest.
  

• 
  Kallid, 10-kordsed reisifännid tänavad sooja Portugali ja grillsardiinide eest.
  

• 
  Tänud fantastilise reisi ja suurepärase seltskonna eest. Soovin kõigile palju tervist, õnne ja armastust. Kindel on see, et soe ja kaunis Portugal jääb alati südamesse koos teiega ning teie kaunite lauludega. Päikest kõigile!
  

• 
  Suurepärase reisi eest suur tänu. Ilusa ilma ja ilusa Portugali, toredate reisikaaslaste ja korrektse giidi eest samuti. Eriti jääb meelde koori ilus laul. Elagu muusika! Kõigile päikest!
  

• 
  Suur tänu suurepärase reisi eest Põllumajandusministeeriumi reisifännide poolt! Väga toredad laulmised kirikutes ja Fado-restoranis ning börsihoones. Vedas ilmadega ja oli suurepärane seltskond. Palju tänu korraldajatele! Jääb pikaks ajaks meelde päikeseline Portugali-reis. Helda Paatsi
  
• 
  Kallid naised! Tänan ilusa reisi eest.
  

• 
  Suured tänud kutsumast ja mõnus olemast!
  

Maalehe Portugali-reis 2006 (Reisileht 5. okt 2006)

Reisipäevikut kirjutas: Eha Poomann,

koori kroonik