Ana səhifə

Portuga L 7 päeva: juuni 2009 Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (TTÜ vnk)


Yüklə 181.92 Kb.
səhifə1/5
tarix27.06.2016
ölçüsü181.92 Kb.
  1   2   3   4   5

P O R T U G A L


7 päeva: 1. - 7. juuni 2009

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaste Naiskoori (TTÜ VNK)

26. tegevusaasta lennureis,

kohapeal bussireis (Tensi Reisid)

Giid Erki Kurrikoff, juhtis ka 17. – 24. 05. 2008 Tuneesia-reisi


mob 56 49 0202

Audirigent Silvia Mellik

Koori dirigendid Andres Heinapuu ja Anne Dorbek Portugali-reisil ei käinud

TTÜ VNK lauljad 29

Fännid 16

Kokku lennureisil 47

Portugalis valges särgis mustajuukselised korrektsed portugaallased:

giid Vitor Marques Nazarest

bussijuht Hvitos Beisos
Koori reisikorraldaja Riina Täht

TTÜ VNK 29 lauljat




I sopran 8 II sopran 11 I alt 4 II alt 6


Anneli Aarma Sirje Jaansoo Ene Meimer Virve Einberg

Sirje Kaul Veera Just Maie Pajur Kai Kreek

Mare Kongo Maie Jõhvikas Tiiu Pällo Elle Mellik

Ülle Pikaro Mare Jägel Riina Täht Eha Poomann

Maie Teras Luule Kuusk Krista Puusepp

Aime Trei Anne Must Reet Varus

Helju Uutma Lagle Mäll

Eve-Heidi Valdna Tiia Putting

Anne Rummo

Ebu Tamm


Ülle Valtna

Fännid 16

Endised lauljad: Helvi Lepp (TPI AN, TTÜ VNK I sopran); Viive Soeson (TPI AN

II alt); 10-kordsed fännid – “klassikud” – Riina Rämmel ja Marje Sulakatko; Malle Kreen ( viies koorireis); Elmar Just ( TTÜ Puhkpilliorkester, II soprani Veera Justi abikaasa); Jüri Mellik (Elle Mellik); Mihkel Must (Anne Must); Ain Einberg (Virve Einberg); Jaan Pällo (Tiiu Pällo); Peeter Oru (Tiia Putting); Urve Veerme ( Mare Jägel); Kristin Aarma (Anneli Aarma) –sulgudes olev nimi tähendab, kellega koorist koos reisil kaasas; Põllumajandusministeeriumist: Helda Paatsi, Anu Vaarma, Mia Enok (Eve-Heidi Valdna).

Huvitav kokkulangevus arvudes:

ka Soome – kevadreisil 13.- 15. 06. 2007 osales 29 lauljat +16 fänni, dirigendid ei osalenud.


Sissejuhatus


Portugali Vabariik (port Portugal, Republica Portuguesa)

Portugal ja portugallased
Kui Hispaania on Euroopa pea,

siis Portugal, tema kaugeim lääs.

Seal, kus lõpeb maa ning algab meri,

on kui kroon tema peas.

Luis vaz de Camoes (u. 1524 – 1580),

portugali luuletaja, peateos rahvuslik kangelaseepos Lusiaadid (1572),

e. k. katkend kirjanduse antoloogias, 1984
Portugal on riik Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas Atlandi ookeani ääres,

nn. välisterritooriumidena kuuluvad talle Atlandi ookeanis paiknevad Assoori

(2322 km 2) ja Madeira (828 km 2) saared. Piir 1214 km ainult Hispaaniaga; mandriala rannajoone pikkus 848 km.

Pindala 92153 km 2

Rahvaarv 10 501 100 (2006)

Pealinn Lissabon (Lisboa); 508 200 el, eeslinnadega 2 616 100 el

Haldusjaotus 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira)

Riigikeel portugali keel, kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelerühma, lähisuguluses Galicias kõneldava galeegi keelega;

Portugali kirdeosas Miranda do Douros elab u. 15 tuh mirandeesi keele kõnelejat, sama palju räägib galeegi keelt. 1999 anti mirandeesi keelele kohaliku asjaajamiskeele staatus.

Portugal on parlamentaarne vabariik.

Riigipea on president, kelle valib viieks aastaks rahvas.

2006. aastal võitis presidendivalimistel sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide

ühiskandidaat, kunagine peaminister Anibal Antonio Cavaco Silva. Sama isik võib

ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Presidendil on eeskätt esindusfunktsioon, kuid ta

võib välja kuulutada erakorralised valimised.

Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi Kogu, mille 230 liiget valitakse

proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valida võivad vähemalt 18 – aastased.

Riigipea juures tegutseb nõuandva organina Riiginõukogu. Peaministri ja ministrid

nimetab president peaministri ettepanekul. Parlamendis on mitmeparteisüsteem.

Portugali lipu (a-st 1911) punane värv (paremal) sümboliseerib revolutsiooni ja

võitlust, vasakpoolne roheline lootust.

Lipul on Portugali vapikilp.


Vapi (a-st 1911) keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest


Burgundia ristist, punasel ribal paiknevad 7 kuldset kastelli (kaitseehitist) pärinevad

Kastiiliast (ajalooline maakond Hispaania keskosas, a-ni 1516 iseseisev kuningriik).

Vapikilbi aluseksolev amillaarsfäär – muistne mõõteriist, millega määrati

taevakehade asendit ja liikumist – sümboliseerib Portugali meresõitjate saavutusi.

Hümn (a-st 1910) A Portuguesa (Portugali laul), sõnad Henrique Lopes de Mendonea

virs Alfredo Keil.



Rahvuslill lavendel (Lavandula) igihaljaste aromaatsete lehtpõõsaste, poolpõõsaste

ja rohttaimede perekond huulõieliste sugukonnast; 28 liiki peamiselt Vahemeremail.

Sinised või violetsed õied asetsevad tähkjais õisikuis,vili koosneb neljast pähklikesest.

Eestis kasvatatakse harva tähklavendlit ilu- ja lõhnataimena. EE 5, 1990, lk 439


Portugali rahvuspuu on harilik õlipuu;

rahvuslind siniharakas (harakasuurune, kuid väiksem vareslane; leviala kahes

osas: Pürenee poolsaarel ja Ida – Aasias; tavaline lind eriti Hiina kirdeosas).

Siniharaka tiivad ja pikk saba on helesinised. Asustab kuivi lehtpuumetsi,

oliivipuusalusid, parke ja jõekallastel põõsastikke. Siniharakad tegutsevad väikeste

salkadena peamiselt puu otsas. Kõigesööja; paiga – ja hulgulind. Pesa pealt lahtine.

EE 8, 1995, lk 512



Loodus. Portugali põhjapoolmik on keskmiselt 700 m kõrgune Meseeta kiltmaa

lääneserv, mis edela pool madaldub. Kiltmaad liigestavad sügavad, tugevalt

erodeerunud (uuristunud) jõeorud, jäänukmäed ja valdavalt edela – kirdesuunalised

ahelikud. Neist Serra da Estrela on Kesk – Kordiljeeride jätk, mis järk – järgult

alanedes lõpeb Roca neemega. Serra da Estrela ahelikus paikneb ka Portugali

mandriala kõrgeim tipp Estrela (1993 m).



Tejo jõgi jaotab Portugali kaheks pinnamoelt täiesti eriilmeliseks osaks. Lõuna pool

on jõe –ja meresetetega kattunud künklik tasandik, mille idapoolsed kõrgustikud

ulatuvad 1025 m kõrguseni (Sao Mamede). Mõnevõrra kõrgem on maa lõunaosas

asuv Algarve, kus Sierra Morena läänepoolne jätk Serra Monchique (Foia, 902 m) ja



Serra do Caldeirao (578 m) on takistuseks talvistele jahedatele põhjatuultele.

43 % Portugali territooriumist on madalamal kui 200 m, 28 % asub 200 – 400,

17 % 400 – 700 m kõrgusel ja12 % kõrgemal kui 700 m .

Portugali rannikust 1400 – 1800 km kaugemal läänes kerkivad Assoori saared,

800 – 1000 km kaugusel edelas on vulkaanilise tekkega Madeira saared.

Assoorides Pico saarel asuv Pico (2351 m) on Portugali kõrgeim tipp.

Madeira saarestik samanimelise suurima saare kõrgeim tipp on Ruivo (1862 m).

Portugali ala on seismiliselt aktiivne. Lissaboni 1755. aasta maavärinat peetakse


üheks II aastatuhande tugevaimaks.

Portugali pikimad jõed Douro (Portugali territooriumil 330 km), Tejo (273 km) ja



Guadiana (260 km) saavad alguse Ibeeria poolsaare keskosast. Looduslikke järvi on

vähe.


Portugali kliima (v. a. atlantilise kliimaga äärmine põhjaosa) on vahemereline.

Soe ja niiske talv ning kuiv, aga mitte eriti kuum suvi Atlandi ookeani läheduse tõttu.

Tasandikel ja kõrgustikel on keskmine temperatuur jaanuaris 8- 12 ja juulis 22 – 24

kraadi C, rannikul on jahedam, sisemaal soojem.

Valdavad pruun – ja punamullad. Taimestik on vahemereline. Metsad kannatavad

üleraie all, nende asemele kasvavad igihaljad põõsastikud (makja). Mets moodustab

umbes 1/3 riigi territooriumist. Levinumad puud on kastan, tammed, sh korgitamm,

mänd, piinia ja õlipuu. Mandri-Portugalis elab 63 liiki imetajaid, 17 liiki , sh ibeeria

ilves, saarmas ja pürenee piisammutt, on ohustatud, sisse on toodud ihneumon (kr) ehk

mangust (terava nina ja koonilise peaga väheldaste kärpkaslaste perekond, 14 liiki.

Mangust asustab mitmesuguseid elupaiku Lõuna-Euroopast ja Aafrikast

Kagu-Aasiani. Toiduks pisiimetajad, roomajad, sh mürkmaod, kahepaiksed,

vähilaadsed putukad; paljud liigid söövad ka puuvilja jm taimeosi. Erakordse

reageerimiskiiruse ja väleduse tõttu saavad jagu mürkmadudest (maomürgi suhtes

neil immuunsust pole). Tuntuimad liigid on ihneumon ehk vaaraorott ja hallmangust,

viimane on saanud kuulsaks inglise kirjaniku Ruduard Kiplingi teose Riki-Tiki –

Tavina (Mowgli, 1969) järgi.

Linde on 509 (pesitsejaid 235); roomajaid 38 ja kahepaikseid 20 liiki.

Maavarasid on suhteliselt vähe. Enim leidub volframi – ja uraanimaaki, vähem raua-,

vase-, tsingi jt metallimaake, on ka looduslikke ehitusmaterjale, sh marmorit.

Portugalis on 70 kaitseala ja üks biosfääri kaitseala.

13 objekti on UNESCO maailmapärandi nimistus.


Suurimad linnad (elanike arv 2001. aastal):

Lissabon 508200, eeslinnadega 2 616 100

Porto 246300, “ 1 277 300

Amadora 179500

Braga 123400

Setubal 118100

Coimbra 107500

Queluz 107300

Linnarahvastik 55 % (2005)
Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 1921 ning taassõlmiti 1. 10. 1991

Lühendatult EE 15 Maailma maad lk 474 - 477



REISIPÄEVIK
Esimene päev – E 1. juuni 2009

Lennusõit läbi Soome Portugali pealinna Lissaboni. Vaba õhtu.

Ilus kevadine aeg, mis meil Põhjalas on “üürike” (Tammsaare). Ja sirelid – kui imeliselt palju on neil õisi sel kevadel. Õnneõisi! Ja lõhnavad piibelehed!

Kastanid õiterohkuselt alla ei anna, nende õieküünlad on tihedasti tipitud okste külge.

Lilled õitsevad aias ja metsas; mesilased sumisevad; kägu kukub, ööbik laksutab …

Päikesesäras lastekaitsepäev 27 soojakraadiga Tallinnas.

TTÜ VNK kogunemisaeg Lennart Meri nimelises Tallinna Lennujaamas on kell 12.45

On saatjaid, kõige tähtsam neist koorile peadirigent Andres Heinapuu, kes rõõmsameelselt ja kiiresammuliselt ühe juurest teise juurde astub, häid soove kõigile

kaasa jagab …

Pikakasvuline giid Erki paistab kõigile üle teiste peade; ta jagab Tensi Reiside paberitega mappe kaasa igale reisijale- grupiliikmele; saame lennupiletid.

Paneme kaalule registreerimise pagasi, mille lubatud kaal on kuni 20 kg, käsipagas

8 kg.

Riina tutvustab uusi fänne – reisikaaslasi. Sünnipäevalaul Anne Rummole ja fännile Jaanile, viimasel on jagamiseks kaasas kommikott.



Kell 14. 10 Estonian Airiga Tallinn – Helsingi lend, mis kestis vaid paarkümmend minutit. Soome jõudmisel paistis aknast palju saarekesi. Lennuk jõudis Vantaa lennuväljale, kus oli lõpus pikk sõit mööda maad.

Kell 16.05 suure Finnairi lennukiga ning Soome lennumeeskonnaga reis Helsingi – Lissabon. Mitmes keeles instrueerimine, lennuki salongis kostub keelte virr-varri,

eriti lärmakad on meie naabruses soomlased – peamiselt naistest koosnev seltskond, kes on lennukis pakutavatest kangematest jookidest “lauluõli” ja julgust kogunud ning

kipuvad valjuhäälselt ja vale viisiga häält tegema.

Lennusõit Helsingi – Lissabon on 3366 km, kestab 4 tundi 40min, lendame üle Biskaia lahe.

Varakult toodi söök: tume kuklike, lihapallid, kohv, mahl, kakao …Pakutakse veini.

Kell 19. 07 kostab salongis aplaus. Oleme õnnelikult saabunud suurele Lissaboni

rahvusvahelisele lennuväljale.



BemvindoLisboa /Ližboa/ Portuguesa (portugali keeles)!

Welcome Lisbon /Lizbon/ Portugal /Po:tjugöl/ (inglise keeles)!

Nii kõlab vastuvõtutervitus siin kaugel tundmatul maal!

2 tundi on ajavahe, st kell 2 tundi taga. Lõunamaine päike vines, on suvesoojus, kuid ei kõrveta, vaid on päris mõnus põhjamaalastele. Palmid on Lissaboni lennujaama ees kastikestes. Aeroporto Lisboa on meie silmale väga suur, asub kesklinnale lähedal.

Lennuki juures võtab meid vastu erakordselt suur ja lai lennujaama sõidutav buss.

Läheduses ootab meid helesinine BCD Travel buss, kuhu reisipagas pakitakse ning vaid 15 – 20 min kestab bussisõit hotelli lähedale väikesele kõrgendikule, päris “treppi” pole võimalik kesklinnas sõita.

Samas hotellis Amazonia Lisboa tuleb ka viimane reisiöö mööda saata, räägib Erki, lisades veel õpetussõnu: olge asjadega ja rahaga ettevaatlikud, linnas võib olla taskuvargaid. Soovitav raha hoida mitmes kohas, dokumendid jätta hotellituppa.

Erki korraldas tubade võtmete jaotuse: kahesed toad 5. ja 6. korrusel, toauksed avanevad kiipkaardiga, abieluvoodid toas, dušš, vann, aknast vaade tuledesäras linnale. Lennukimürin on harjumatu – on ju suur lennuväli nii lähedal, et aknast paistavad saabuvad ja õhkutõusvad mürisevad lennukid, seda nii päeval kui öösel tiheda graafiku järgi, sest suur rahvusvaheline lennuväli on pidevalt “töös”.

Õhtune vaba aeg on igaühel soovikohase kasutusega. Varakult on pime, pole siin valgeid öid nagu praegu kodus Põhjamaal. Kaubanduskeskus avatud kell 10 – 23. Väga palju on kesklinnas autosid.

Homsest algab täielik puhkus: sel reisil pole väljakuulutatud koorikontserti – jääb vaid loota Sillule, et laulda ikka saab; töömured nii kaugele ei jõua, koduseid toimetusi pole, reisigraafik paistab tihe olema ja aega mingisuguseks muretsemiseks polegi …

Head ööd ja ilusaid unenägusid!




Teine päev – T 2. juuni 2009

Lissaboni – päev: Cristo Rei kuju; Jeronimose klooster – manueli-arhitektuuri


tippsaavutus; akvedukt; 1755. aasta maavärin Lissabonis - vapustav katastroof Portugali ajaloos; Belemi linnaosa – maadeavastajate monument; Vasco da Gama ja meretee Indiasse; Lissaboni Okeanaarium – maailma suuruselt teine akvaarium; ekskursioon vanalinnas

Ilus päikeseline hommik. Esimese puhkusepäeva hommikul võetakse tõsiselt kreemitamist, et lõunamaine päikesekiirgus liiga ei teeks.

Hommikusöök hotellis on alates kella 7-st rootsi lauas: singid, viinerid, müslid, helbed, munad, marmelaadid, piim, kohv, suur puuviljade valik: arbuus, ananass, viinamarjad, kiivid, melon, apelsinid, mahlad – ehk veel midagi rikkalikus menüüs …

Hommikupoolset bussiekskursiooni alustab Erki Lissaboni tutvustamisega:



Lissabon (port Lisboa)asub Tejo (Tajo) jõe suudme põhjakaldal 15 km Atlandi ookeanist. On riigi peamine liiklussõlm: parimaid Atlandi-äärseid looduslikke sadamaid, üle kolmveerandi riigi väliskaubandusest, rahvusvaheline lennujaam, kuhu

eile saabusime, tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Uuemad tööstusharud: masina-

(sh laeva- ja vaguniehitus), elektrotehnika – ja keemiatööstus, nafta töötlemine, must- ja värviline metallurgia; vanemad harud on: toiduaine-, tekstiili-, õmblus-, klaasi-, portselani- ja korgitööstus. Portugali Teaduste Akadeemia (asutatud 1779), ülikool

(asutatud 1290, taasavatud 1911), katoliiklik ülikool (1968), palju muuseume: arheoloogia-, rahvus-, nüüdiskunstimuuseum jt; suuri härjavõitlusareene (Campo

Pequeno, Alges). Kaks korda suvel härjavõitlus. Areenil härga ei tapeta; näiteks Hispaanias mõõgahoop südamesse, siin looma turja torgatakse lilleõis, kuid pärast võitlust loom tapetakse. Üks aadlikest sai surma – pärast seda kehtestati keeld härja

surmamiseks areenil. Põhiliselt olid härjavõitlejad aadlikud.

Tejo jõe kaldaid ühendab Euroopa pikimaid rippsildu (2277m, terassilla kõrgus 70m, suurim ava 1013 m); mälestamaks 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni, millega taastati Portugalis demokraatia, nimetati 1966. aastal ehitatud diktaator Salazari nime kandnud sild ümber 25. aprilli sillaks. Sild on inspireeritud USAs San Franciscos asuvast Golden Gate `ist. Alumine tasand ehitati 1999. aastal ümber, et sealt saaks Tejo jõe ületada raudteeliin. Liiklusummikute likvideerimiseks valmis 1998. aastal 11- kilomeetrine Vasco da Gama sild.

Linna tuumik paikneb astanguina Tejo põhjakalda künkail, palju on köis – ja hammasraudteid.

Lissaboni on mitu korda purustanud maavärisemine, viimane ja tugevaim oli

1755. aastal. Maavärina esimest võnget tunti 1. novembril kell 9 hommikul.

Paar minutit hiljem järgnes teine, palju tugevam tõuge, mis muutis enam kui pool linnast kiviprügiks. Kuigi maavärina epitsenter oli Algarve läheduses, kannatas selle all kõige rohkem suurima elanike arvuga Lissabon. Üle 20 kiriku varises kokku, jättes rusude alla kõigi pühakute päeva missale kogunenud inimesed. Kolmas vapustus järgnes kiiresti levivate tulekahjude näol. Tund aega hiljem ujutasid Tejo jõe hiigellained linna madalama osa veega üle. Isegi Pompeis olevat olnud rohkem aega kui Lissabonis. Praktiliselt kogu Portugal sai loodusõnnetuses kannatada ning tõukeid oli tunda ka kaugel Itaalias. Ainuüksi Lissabonis hukkus ligikaudu 15000 inimest. Vana 16. sajandi kuningapalee Paco da Ribeira hävines täielikult. Kuninglik perekond asus maavärina ajal oma palees Belemis, mis sai Lissaboniga võrreldes palju vähem kannatada, ning pääses katastroofist vigastusteta.

Maavärinas pidas vastu 1748. aastal avatud akvedukt – veejuhe, mis varustas linna veega ja mille 35 tugikaart (kõrgeim 65 m) on ehitatud üle Alcantara oru. Peamise torujuhtme pikkus on 19 km, torude kogupikkus on koos harudega 58 km.

Niipea, kui võnked olid vaibunud, visandas kuningas Jose I aegne peaminister, tuntud Pombali nime all, ideid linna taastamiseks. Pombali esimene reaktsioon oli olnud: “mata surnud ja toida elavaid”. Praeguses Lissabonis on palju detaile, mis tuletavad meelde maavärinat. Karmeliitide kirik on siiani varemeis üle 200 aasta eest toimunud õnnetuse märgiks.

Lissaboni keskus taastati väga kiiresti: Pombal oli välja töötanud moodsa paralleelsete tänavate võrgustiku plaani.

Hotelli lähistelt bussi peatuspaigast väljasõit oli kell 9 hommikul. Sõitsime üle Tejo jõe, kus asub Lissaboni ajalooline Belemi kvartal, kus paljude majade seinad on kaetud mustriliste kahhelplaatidega – see on ainulaadne Portugalile. Teedel on liiklusummikud, sest mahajäänud Portugal investeeris Eurorahad autodele, teedevõrgu väljaehitamine ei jõudnud ajale järele. Eeslinnades elavad inimesed, kes viimastel aastakümnetel on Portugali sisse rännanud, tööle kesklinna ja töölt koju tagasi sõidavad autodega – see põhjustabki tipptundidel suuri liiklusummikuid. Viimase 10 aasta jooksul metroo ja kiirtrammivõrk ühendab eeslinnu.

Kui Portugal 1986. aastal liitus Euroopa Liiduga, oli ta selles üks vaesemaid. Algas kiire majanduskasv odava tööjõuga, 5 aastat tagasi kasv lõppes, algas langus, kuid mitte nii kiire kui Eestis. Laenuga osteti korterid ja majad. Kinnisvarakriis, paljud ehitised pooleli. Võimul vasakpoolsed valitsused. Siiski inimeste eluolu on parem kui Eestis: pension ja sotsiaalabi on suurem. Majanduse langus mõjub inimesele vähem kui Eestis, räägib Erki. 2002. aasta juulis sai Portugal ametlikult euro.



Tejo kõrgel lõunakaldal (85 m) Jeesuse kuju Cristo Rei juures on peatus, kust avaneb ilus vaade Lissabonile üle Tejo jõe.

28 meetrine väljasirutatud kätega Kristuse kuju, mis kõrgub 82-meetrisel alusel, ehitati aastail 1949 – 1959 tänuks Jeesusele, et Portugal pääses II maailmasõjast, ja on kaitseks õnnetuste eest. Kuju on kavandatud Rio de Janeiros asuva kuulsa Cristo Redentori järgi. Liftiga on võimalik üles sõita (75 trepiastet jalgsi, lift 4 EURi). Raha korjamine. Kuju jalamilt kaunis vaade linnale, kui üles sõita ei soovi. Ei puudu siit ka suveniirid (mütsid, särgid). Linn on vines. Lissabonis Rododendronite park.

Jõe kaldal manuel-stiilis Belemi kindlus (16. saj), kust läksid teele kuulsad Portugali maadeavastajad – meresõitjad. Belemi linnaosas ka Dos Jeronimose klooster, kuhu on maetud Vasco da Gama; barokne Palacio de Belem (u. 1700) ja Palacio de Ajuda

(alustatud 1802).



Vasco da Gama (1469 – 24.12. 1524), maailmakuulus Portugali meresõitja, Indiasse viiva meretee avastaja, sõitis Manueli lipu all. Ta väljus 8. juulil 1497 Lissabonist ja jõudis 20. mail 1498 Kalikuti (Kozhikode) juures India läänerannikule. Naasis 1499 Portugali, siirdus 1502 eskaadrijuhatajana taas Indiasse, alustamaks võitlust araablastega ülemvõimu pärast India ookeanil. Kolmandale India-reisile asus Gama pärast tema nimetamist India asekuningaks 1524, kuid suri peatselt Cochinis.
Portugal elas 15. saj lõpul ja 16. saj alguses kuulsa kuninga Manuel I (1495 – 1521)

ajal läbi suure õitsengu. Portugali vararenessanss, mida nimetatakse valitseja järgi



manuel – stiiliks, on veel rikkalikum, fantastilisem ja veidram kui hispaania platereskne stiil (hispaania vararenessansi kaunistusstiil 15. saj lõpust 16. saj keskpaigani). Iseloomulik on hilisgooti, itaalia vararenessansi ja mauri sugemetega fantastiline detailiküllane ornament, eriti arhitektuuris ja kunstkäsitöös. Tuntud näiteid: Toledo Santa Cruzi hospidali /1504 – 1516/ ja Salamanca ülikooli fassaad /1515 – 1533/): hilisgooti itaalia ja prantsuse vararenessansi, mauri ja koguni india stiili elemendid ühinevad selles mingiks kapriisseks tervikuks (Belemi kindluse aken).

Manuel-stiili loojaks on Joao de Castilho(u. 1490 – 1553).

Sajandi teisel poolel pääseb ka Portugalis valitsema külm ning kaine klassikaline stiil.

Voldemar Vaga Lühike kunstiajalugu, 1999, lk 521
Maadeavastuste aja jõukuse monument Jeronimose klooster, manueli-arhitektuuri tippsaavutus, on tellitud kuningas Manuel I poolt u. 1501. aasta paiku pärast Vasco da Gama naasmist India-reisilt ning seda rahastati peamiselt “piprarahast” – vürtside, vääriskivide ja kulla eest sisenõutavast maksust. Hoone juures töötasid Diogo Boitac ja 1517. aastast alates Joao de Castilho. Kloostri eest hoolitsesid püha Hieronymuse ordu mungad 1834. aastani, mil kõikide mungaordude tegevus lõpetati.
Ookeani suubumisel on Tejo jõel 20 km laiune jõesäng. Lissabon asub Tejo jõe põhjakaldal, eeslinnad lõunakaldal. Portugal on Eestist 2 x suurem, kuid elanikke 7 x

rohkem. Aastas külastab Portugali 20 miljonit turisti. Teeninduses töötab 55 % elanikest. Portugallased on rahumeelsed, kuid nad pidavat suuresti vihastama, kui neid hispaanlasteks kutsutakse; närvilisust tekitab ka tihe autodevool (liiklusummikud – milline ajakadu!).

Vaatame väikest kirikut, istume hetkeks, kuulates kirikumuusikat - Ave Mariat.

Meie ei laulnud.

Jäime veidi kauemaks. Päike väljas ei lõõma, kuid liikumise tempo justkui aeglustunud. Riina reeglitest: jälgime tava: ennem 5 min varem kui 10 sek hiljem ..

Järgneb vaikus. Keegi ei plaksuta.

Üle 25. apr silla tagasisõit. Sild on tasuline, sõites Lissaboni.

Ookean asub linnast 20 km kaugusel, on udus.

Erki: Portugali kuldajastu kuningas oli Manuel I Õnnelik, kelle valitsemisajal tehtud tähtsad maadeavastused tagasid, et temast sai Euroopa rikkaim valitseja, tema valitsemisajal püstitati Belemi torn ja Jeronimose klooster. Tema nime saanud arhitektuuristiil manuelism on dekoratiivne, tulvil viiteid merele.

Vasco da Gama purjetas Manueli lipu all 1497. aasta suvel ümber maanina, mida tänapäeval tuntakse Hea Lootuse neeme nime all ning leidis selle, mida Kolumbus 1492. aastal otsis valest suunast – see oli meretee suuri sissetulekuid tagavate Idamaa vürtsideni. Sellega tegid portugallased lõpu Veneetsia idakaubanduse monopolile ning Lissabon hakkas ligi tõmbama kaupmehi kogu Euroopast.



Tejo jõe suudmes, kust karavellid asusid teele maadeavastuste reisidele, on Portugali kuldsest maadeavastuste ajast lahutamatud manuelism ja Belemi torn (Torre de Belem), mis püstitati 1515. aastal Lissaboni sissepääsu kaitseks. Selle juurde kuulub kahel tasapinnal asuv klooster ning võimas kirik. Kirik ja klooster elasid imekombel üle 1755. aasta maavärina. Jeronimoses on maetud ka luuletaja Luis vaz de Camoes

(1524 – 1580), loe: Kamõš, eepilise poeemi Os Lusiadas autor, kes kirjutas maadeavastustest ja Gama reisist Indiasse.

Belemi kvartalis ehitati palju kirikuid ja püstitati monumente Manuel I ajal. Elanike arv kasvas 72 tuhandeni.
Belemis kaldapiirkonnas seisab massiivne Maadeavastajate monument, mis ehitati 1960. aastal, tähistamaks Henriques Meresõitja 500. surma-aastapäeva. Salazari režiimi ajal tellitud 52-meetrine monument mälestab meremehi, kuninglikke patroone ja kõiki neid, kes andsid oma panuse Portugali maadeavastuste aja arengusse.

Monument on karavellikujuline ning selle külgedel on Portugali vapp ja sissepääsu kohal kerkimas kuningliku Avisi dünastia mõõk. Laevaninas seisab Henriques Meresõitja, hoidmas käes karavelli.

Kuigi Henriques Meresõitja ise merd ei sõitnud, pani kuningas Joao I kolmas poeg Henriques aluse Portugali ülemvõimule merel, mida suurendas kuningas Joao II ning kindlustas Manuel I. Ristirüütlite ordu meistrina ja Algarve valitsejana oli Henriquesil võimalik rahastada reise Aafrika rannikul.

Monumendi mõlemal küljel on kaldses reas Portugali maadeavastuste ajaga seotud kangelaste kivikujud, idaküljel on: Henriques Meresõitja (1394 – 1460), Afonso V (1432 – 1481), esimeste reiside patroon; Vasco da Gama (1460 – 1524); Pedro Alvares Cabral (1467 – 1520), Brasiilia avastaja, jõudis sinna 1500. aastal juhuslikult

Fernao Magalhaes (u 1480 – 1521), kes ületas 1520 – 1521 Vaikse ookeani. Hispaania rahalise toetuse abil juhtis Portugali meresõitja Magalhaes esimest ümbermaailmareisi

1519 – 1522 . Enne reisi lõppu hukkus Filipiinidel.

Monumendi lääneküljel on nende hulgas taevasfääri mudelit hoidev Dom Manuel I, poeet Camoes O Lusiadase eksemplariga, maalikunstnik Nuno Goncalves värvipaletiga (Püha Vincenti kummardamine autor) ning kuulsad meresõitjad, kartograafid ja kuningad.

Hiiglaslik värvilistest sillutiskividest kompass (väga ilus) on maadeavastajate monumendi ees.


Belemi torni juurde jõudsime jalgsi; selles väga väärikas kohas oli palju turiste.

Manuel I tellitud Torre de Belem ehitati kindlusena 1515 – 1521 keset Tejo jõge.

Manueli-stiilis pärli tõeline ilu on eksterjööri kaunistustes. Kivisse tahutud köitega ehitud tornil on lahtised rõdud, mauri-stiilis vahitornid ja kilbikujulised väljaulatuvad sakkparapetid. Terrassi all asub väga lihtne gooti stiilis interjööriga ruum, mis oli relvade hoiuruum ja vangla, ent tornis asuvad majutuskohad on väärt külastamist lodža ja sealt avaneva vaate pärast. Neitsi Maarja lapsega – meremeeste kaitsja sümbol nende maadeavastuste reisidel, turvalise kojujõudmise jumalaema kuju on asetatud näoga mere poole.

Erki: Kloostrid kuuluvad riigile. Mungad – nunnad ei tohi omada kinnisvara.

Muuseumi ja näituste paik – Jeronimose klooster ja Santa Maria kirik – kirikusse sissepääs tasuta, kloostrisse 6 EURi.

Kaks kuulsat sarkofaagi: Vasco da Gama ja Camoes, neist on juba kirjutatud; edasi kuningannad, kuningad jt kuulsused. Vitraažid, küünlad, sambad …



Belemi pagaritöökoda, kust saab osta magusaid saiakesi, kuid seal kehtib vaikimisvanne: retsepti teavad 3 inimest, kes seda edasi ei anna. Retsept on pärit kloostrist. Pargipingil sööme saiakest, neid oli ettenägelikult ja hoolitsevalt Anne Rummo ostnud rohkem, ning ostsime neid temalt 1 EUR/tk

Vaatame veel torni maketti: esialgu oli sõjalaev, hiljem kindlustorn. Arhitekt oli käinud Marokos, kust tornid, Veneetsiast rõdud. Üleval kabel.

Endine kuningapalee Belemis on nüüd Portugali presidendi residents, kus asub ka muuseum; on UNESCO kaitse all.

Kell 12.50 sõidame bussiga taas Lissaboni lähiümbrusse, kus 1998. aasta maailmanäituse ajast pärineb Okeanaarium /Oceanario de Lisboa/, mis on üks kaasaegsemaid ja paremaid üldse, kus on võimalik vaadata ookeani elustikku.

Bussis räägib ikka Erki Portugalist – sellest maast on tõepoolest palju rääkida:

Lissabonis tegutseb Rahvusteater. 1910. aastani oli Portugali kuningriik – seda ta kordab mitmeid kordi, et see õigesti meelde jääks. 1940. aastal maailmanäitus vastukäiguks sõjale. Teistest kolooniatest portugallased tulid kokku, aga ka tuhanded põgenikud Euroopast saabusid Lissaboni, ka Rumeenia kuningapaar.

II maailmasõjas oli Portugal neutraalne. Remarque kirjutas sellest ajast raamatus Lissaboni öö. Pärast sõda Lissabon üks puhtamaid linnu, autosid vähe. Politsei võis trahvida tilkuva pesu või vandumise eest. Fado, Fatima – kultus.

1919 oli Neitsi Maarja ilmutanud, suure kiriku kompleks sel puhul, 13.kuupäeval saabuvad palverändurid. Jalgpall populaarne – igal linnal oma klubid. 18. saj lõpul Estrella basiilika kirik, Estrella aiad ja pargike kiriku ees. Must luik. Õitsevad pärnad.

Fado plaate võimalik osta muusikapoest. 1959 – I metrooliin.

Demokraatlik riigipööre 1974 – 15. apr 1974 toimunud Nelkide revolutsioon sai oma rahvusliku nime selle järgi, et inimesed hakkasid sõdurite püssitorudesse punaseid nelke torkama. 1998 – Alfama linnaosa elanikud tagasi (Vasco da Gama sild), vahepeal peaaegu maha jäetud.

2004 – Portugal Euroopa jalgpalli meistrivõistluste korraldaja, uued teed, trollides konditsioneerid. Portugalis tunniajaline lõunapaus, mehed pintsakute ja lipsudega, ka meie giid ja bussijuht. 8-tunnine tööpäev (8-18, lõuna 13-14). Lissabonis suurimad pangad.

Siniste õitega puud taas. 5 min peatust Hispaania väljakul. Tulbid, laiad tänavad.

Lissaboni parimas kunstimuuseumis on Calouste Gulbenkiani kunstikollektsioon, mis on esindatud Idamaade ja islami kunstist kuni Euroopa maalivalikuni. Gulbenkian (1869 – 1955) sündis Türgis, alustas kunstikogumist 14- aastaselt. II maailmasõja ajal asus elama erapooletusse Portugali. Naftaäri %-idest omandas rikkaliku kunstikogu, mille pärandas Portugalile. Tema Fond toetab erinevaid kultuurivorme, tal on oma orkester, raamatukogud, balletitrupp ja kontserdisaalid.

Härjavõitluse areen on aastast 1892, pealtvaatajad 2 x nädalas, neljapäeval ja pühapäeval, ei ole nii populaarne kui Hispaanias. Portugalis ei tapeta mitte kunagi härga areenil.

Erinevalt Kesk-Euroopa riikidest enamik elanikest portugallased. Mustanahalisi vähe,

suurt sisserännet pole olnud, kuna riik oli vaene. Elanikud pärit Portugalist, Angoolast, Mosambiigist, Brasiiliast, ka Indiast, st portugalikeelsetest kolooniatest

70-ndate aastate II poolel. 90-ndate aastate lõpul majanduskasvu ja kinnisvarabuumi ajal ka Ukrainast, Eestist ehitusele tööle, elasid, kuni majandus langes. Ukrainlasi pidavat illegaalselt seal elama ligi pool miljonit ning nende ajalehtki ilmuvat.

330 ha suurune ala eraldati maailmanäituseks, tekkis uus linnaelu keskus – Rahvaste park. Portugali paviljon: 1400 t rippuv katus, mille all siiani tegutsev okeanaarium, mis oli Euroopa suurim, viimasel ajal valminud okeanaarium ka Hispaanias.

1998. aasta EXPO maailmanäituse toimumiskohaks rajati park, kus portugali arhitekti

Alvaro Siza Vieira kujundatud Portugali paviljonil on terasbetoonist katus, mis ripub purjeriidena justkui ime läbi paviljoni eesõue kohal.

Tarkuse ja Teaduse paviljon on moodne interaktiivse väljapanekuga teaduse ja tehnoloogia muuseum. Vaadet on võimalik nautida kas pargi ühest otsast teise sõidetavast köisraudteejaamast või Lissaboni kõrgeima hoone Torre Vasco da Gama katuselt.

Ameerika arhitekti Peter Chermayeffi kavandatud muuli tipus keset vett asuv lennukikandjat meenutav okeanaarium oli 1998. aasta EXPO maailmanäituse kese, mis on praegu turistidele suur huviobjekt. Okeanaariumis on muljetavaldav väljapanek liike – seal on linde ja mõned imetajad ning kalad ja teised vee-elukad. Neli eraldiseisvat mere- ja maismaakeskkonda tutvustavad Atlandi, Vaikse ja India ookeani ning Lõuna-Jäämere elanikke vastava floora ja faunaga. Akvaariumis elavad vasarhaid rahulikult koos latikate, hiidnoolhaugide ja raidega.

Erki: Okeanaariumis on kohvik, saate lõunat süüa, ei tohi välguga pildistada, sest välk häirib vee-elukaid. Kell on13.45, tagasi kell 16.15, st 2,5 tundi on aega suure sinise hoone külastamiseks. Erki viitab ka läheduses asuvale suurele ostukeskusele. Palju on õpilasgruppe, igal grupil oma värvitoonis müts (punased, valged, kollased mütsikesed), istuvad seina ääres maas kivisillutisel.

Erki ostab piletid II korrusele. Kohe ringkäigu alguses teeme tutvust pingviinidega, ninna tungivad justkui värske räime lõhnad. Järjest ilmub silme ette imetlemiseks ja imestamiseks ookeaniavaruste elukekkond oma mitmekesisuse, värvikuse ja liigirikkusega, on võimalik jälgida erinevas suuruses ja värvides elusolendite sukeldumist, ujumist ja võiks öelda, et ka nende käitumist. Näiteks meresiil ujub selili.

Väikesed troopikakalad, korallid, merisiilikud intensiivseis värvitoonides, oranž meritäht; helesinised, hallid, purpurpunased ümmargused kerad liigutavad end, kuid liiguvad väga aeglaselt.

Kaladel ja mereelukatel elukeskkondki omaette vaatamisväärsus. On lilla akvaarium, fluorestseeruvad korallid, seen-anemoonid …

Siinne ei saa toimida ilma okeanograafiata e. okeanoloogiata, mis on mereteadus, geofüüsika osa, mis tegeleb merede omaduste igakülgse uurimise ja kirjeldamisega.

Siin töötavad spetsialistid – okeanoloogid elektroonikaseadmetega, neil on vastavad pumbad ja kõik vajalik, et teha nii uurimistööd kui säilitada vajalikud elutingimused kõigele siinsele elavale.

Okeanaariumist väljudes on ühine taaskohtumine suurte purskkaevude juures, kus vesi sillerdab ja meeldivalt kohiseb. Edasi sõidame jõekallast pidi kesklinna, silma hakkavad vanad mahajäetud laohooned.

Tänases päevakavas on veel vanalinna ekskursioon.

Erki: on normaalse hinnaga toitlustuspaigad ja kohad kohalikele. Turistidele kahekordne hind, kvaliteet 2 x madalam; kui sööte eelroad, maksate kinni; kui ei soovi, viiakse ära. Tasub kala süüa.

Tutvustab homset Fado-kontserdile minekut. Võimalusi on palju: on väiksemad ja suuremad kohad, eelnevalt on vaja kohad kinni panna. Sapatos on 50 % allahindlust, minek 1, 5 km jalgsi või liinibussiga kell 8 õhtul, tagasi kella 11 paiku. Hind: muusikapilet, 0, 5 pudelit veini ja suupisted – 20 EURi, II variant: supp, kala või kana, salat, tee, kohv, 0,5 pudelit veini – 40 EURi. Valikud tuli teatada Erkile – neid oli nii ja naa, vastavalt rahakotile.

Portugallased on mõõduka käitumismaneeriga ja muretu rahvas, kellel on kaasasündinud viisakus, mida nad ka teiste juures hindavad.

Neil on kombeks kasutada teiste poole pöördumisel viisakusvormi ja kutsuda oma uusi tuttavaid eesnimepidi, lisades kas tiitli Senbor, Senbora või Dona. Nad on seltsi armastav rahvas, keda võib näha kambakesi söömas, joomas ja lõbutsemas, festa `del või restoranis, tähistamas sünnipäeva või esimest armulaual käiku.

Azulejo-tahvlil raudteejaamas on kujutatud Hispaania-vastast Iseseisvussõda aastail 1640-1668, kus lahinguid peeti enamasti Alentejo piirkonnas Tejo jõest lõuna poole

kuni Algarveni.

Lissaboni kesklinn on väike, linn on ehitatud küngastele, kust avaneb kauneid vaateid.

Vana mauride kindlus Castelo de Sao Jorge kaitsevallilt avaneb vaade kogu linnale.

Pärast Lissaboni tagasivõtmist mauridelt 1147. aastal muutis kuningas Afonso Henriques nende mäe tipus asuva linnuse Portugali kuningate eluasemeks.

1511. aastal laskis kuningas Manuel I ehitada luksuslikuma palee. Lossi kasutati eri aegadel teatrina, vanglana ja relvalaona. Pärast 1755. aasta maavärinat jäid kaitsevallid 1938. aastani varemetesse, kuni peaminister Antonio Salazari ajal alustati põhjalikke taastamistöid, ehitati üles müürid, lisades pargid, kuhu lasti metslinnud. Üle vallikraavi on ehitatud sild. See piirkond kannab nime Castelo de Sao Jorge, kus oli võimalik ronida üles tornidesse ja julgeimad võisid liikuda piki linnusemüüri taastatud kaitsevalli, kust avanesid ilusad vaated Lissabonile ja Tajo jõele. Seda kõike nägi ka vaateplatvormilt. Tänapäeval on see looduslik vaatluspunkt populaarne promenaad. Vaateplatvormi juures asub Malta ordu kirik. Kitsaste Alfama kvartalite taha jääb itaaliapärane kirik ja mungaklooster, mille siseõued on kaetud sinivalgete azulejodega ja katuselt avaneb vaade linnale.

UNESCO maailmapärandisse kuuluv Batalha dominiiklaste klooster on Portugali gooti-arhitektuuri tähtteos ja kuulus oma manueli-stiilis elementide poolest. Kloostrit ehitati aastail 1385 – 1402. Sinna on maetud Joao I koos inglasest abikaasaga ja nende poeg Henriques Meresõitja. Osa kabeleid lõpetamata, kuna Manuel I loobus neist Belemi Jeronimose kloostri kasuks.

Sao Jorge müüride sisse jääb Santa Cruzi piirkond kitsaste munakivisillutisega tänavatega. Silma hakkasid tänavatel majaseinte ääres potililled ja akendest väljaulatuvad pesunöörid kuivama riputatud kirju pesuga.

Alfama linnaosa on tihedalt täis ehitatud, siin asus linnuse ümber rikas mauride linn.

Kolm aastat pärast seda, kui kuningas Afonso Henriques oli mauridelt Lissaboni tagasi vallutanud, lasi ta 1150. aastal vana mošee asukohale ehitada Lissaboni esimesele piiskopile, Inglise ristisõdijale Hastingsi Gilbertile katedraali. Se on lühend Sedes Episcopalisest , mis tähendab piiskopitooli. Hoone on saanud kannatada kolmes 14. sajandil toimunud ja 1755. aasta maavärisemises ning teda on sajandite jooksul korduvalt renoveeritud, praegune katedraal on segu erinevatest arhitektuuristiilidest. Kahe sakmelise kellatorni ja hiilgava roosaknaga fassaad on säilitanud romaani stiilis välisilme.

Altari ees oranžid liiliad, kiriku tagaosas suur ümmargune vitraaž nagu roosiõis.

Koor koguneb laulmiseks, juhatamas Sillu:


Hoia, Jumal, Eestit

  1   2   3   4   5


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət