Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe

4. liide

Zootehnilised sätted, k.a need, mis käsitlevad importi kolmandatest riikidest

A. Veised

nõukogu direktiiv 77/504/EMÜ, 25. juuli 1977, tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 206, 12.8.1977, lk 8), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

B. Sead

nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1998, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga

C. Lambad ja kitsed

nõukogu direktiiv 89/361/EMÜ, 30. mai 1989, tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede kohta (EÜT L 153, 6.6.1989, lk 30)

D. Equidae (hobuslased)

a) nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 55)

b) nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 60)

E. Tõupuhtad loomad

nõukogu direktiiv 91/174/EMÜ, 25. märts 1991, milles sätestatakse põlvnemis- ja zootehnilised nõuded tõupuhaste loomade turustamiseks ja millega muudetakse direktiive 77/504/EMÜ ja 90/425/EMÜ (EÜT L 85, 5.4.1991, lk 37)

F. Import kolmandatest riikidest

nõukogu direktiiv 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega sätestatakse kolmandatest riikidest loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kohaldatavate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste põhimõtted ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta (EÜT L 178, 12.7.1994, lk 66)

II Šveitsi õigusaktid

Šveitsi asutused on koostanud ja saatnud konsulteerimiseks põllumajandusseaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt vastutab Föderaalnõukogu korralduste vastuvõtmise eest käesoleva lisaga hõlmatud valdkondades. Käesoleva lisa jõustumisel kohustuvad Šveitsi asutused kohaldama õigusakte, millel oleks sama mõju käesoleva liite I punktis määratletud õigusaktidega. See liide vaadatakse üle, lähtudes Šveitsi asutuste poolt vastu võetud uutest sätetest, nii kiiresti kui võimalik.

III Üleminekukorraldused

Piiramata 5. ja 6. liite zootehniliste kontrollide eeskirju, kohustuvad Šveitsi asutused tagama, et loomade, sperma, munarakkude ja embrüote partiid vastavad nõukogu direktiivile 94/28/EÜ.

Kui tekib raskusi kauplemisel, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise nõudel ühisele veteinaarkomiteele.

5. liide

Kontrollid ja lõivud

Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubandus

Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi elektroonilisse ANIMO süsteemi. Vajadusel kehtestab ühine veterinaarkomitee üleminekumeetmed.

II Eeskirjad hobuslaste kohta

Ühenduse ja Šveitsi vahelist kaubandust hõlmavad kontrollid teostatakse kookõlas nõukogu direktiiviga 90/425/EMÜ, 26. juuni 1990, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29), viimati muudetud direktiiviga 92/118/EMÜ (EÜT L 62, 15.3.1993, lk 49).

Artiklite 9 ja 22 rakendamise eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

III Eeskirjad piirialadel karjatatavatele loomadele

1. Lähteriigi riiklik veterinaararst:

– teatab sihtriigi riiklikule veterinaararstile loomade lähetamisest 48 tundi ette,

– kontrollib loomi 48 tunni jooksul enne nende saatmist karjamaadele; loomad peavad olema nõuetekohaselt märgistatud;

– annab välja ühise veterinaarkomitee näidise põhjal koostatud tõendi.

2. Sihtriigi riiklik veterinaararst kontrollib loomi nende saabumisel sihtriiki, et tagada nende vastavus käesolevas lisas sätestatud tingimustele.

3. Kogu karajatamisperioodi vältel on loomad tollikontrolli all.

4. Loomade omanik esitab kirjaliku avalduse, milles ta kohustub:

a) samuti nagu kõik teised ühenduse või Šveisti loomaomanikud toimima vastavalt kõigile käesolevas lisas võetud meetmetele ja kohalikul tasandil kehtestatud muudele meetmetele;

b) katma lisas nõutud kontrollide kulud;

c) tegema täiel määral koostööd lähte- või sihtriigi asutuste poolt nõutud tolli- ja veterinaarkontrolli tomingute osas.

5. Karjatamist lubatakse ühenduse ja Šveitsi vahelise piiri kummalgi poolel 10 km laiusel ribal. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib seda ala suurendada.

6. Kui esineb haiguspuhanguid, tuleb pädevate veterinaarasutuste ühisel nõusolekul võtta asjakohaseid meetmeid.

Need asutused peavad otsustama, kuidas katta sellega kaasnevaid kulusid. Vajadusel võib küsimuse edastada ühisele veterinaarkomiteele.

IV. Erieeskirjad

A. Kui tapaloomad on määratud Baseli tapamajale, toimub ühes Šveitsi piiriületuspunktis ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Haut Rhin'i departemangust või Lörrachi, Waldshuti ja Breisgau-Hochschwarzwaldi piirkonnast ning Freiburg i.B. linnast pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri asuvatele tapamajadele.

B. Kui loomad on määratud Livigno tollienklaavi, toimub Ponte Gallos ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Grisonsi kantonist pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri kulgevatele tollikontrollialadele.

C. Kui loomad on määratud Grisonsi kantonisse, toimub La Drossas ainult dokumentide kontroll. See eeskiri kehtib ainult Livigno tollienklaavist pärit loomade suhtes. Seda sätet võidaks laiendada teistele piki ühenduse ja Šveitsi vahelist piiri kulgevatele aladele.

D. Kui elusloomad laaditakse otseselt või kaudselt rongile ühenduse territooriumi ühes punktis, et need pärast Šveitsi territooriumi läbimist laadida maha ühenduse territooriumi teises punktis, on ainsaks nõudeks Šveitsi veterinaarasutuste eelnev teavitamine. See eeskiri ei kehti rongide suhtes, mille koosseisu transpordi jooksul ei muudeta.

V. Eeskirjad ühenduse või Šveitsi territooriumi läbivate loomade kohta

A. Kui ühendusest pärit elusloomad läbivad Šveitsi territooriumi, teostavad Šveitsi asutused üksnes dokumentide kontrolle. Kahtluse korral võivad nad läbi viia kõiki muid vajalikke kontrolle.

B. Kui Šveitsist pärit elusloomad läbivad ühenduse territooriumi, teostavad ühenduse asutused üksnes dokumentide kontrolle. Kahtluse korral võivad nad läbi viia kõiki muid vajalikke kontrolle. Šveitsi asutused tagavad, et loomadel on tagasisaatmist keelav tõend, mille on välja andnud sihtriigiks oleva kolmanda riigi asutused.

VI Üldeeskirjad

Neid sätteid kohaldatakse juhtudel, mis ei ole hõlmatud punktidega II–IV.

A. Ühendusest või Šveitsist pärit impordiks mõeldud elusloomade osas viiakse läbi järgmisi kontrolle:

– dokumentide kontrollid,

– identsuskontrollid,

ja, kahtluse korral,

– füüsilised kontrollid.

B. Elusloomada osas, kes ei ole hõlmatud käesoleva lisaga ja keda kontrollitakse vastavalt direktiivile 91/496/EMÜ, viiakse läbi järgmisi kontrolle:

– dokumentide kontrollid,

– identsuskontrollid,

ja, kahtluse korral,

– füüsilised kontrollid.

VII Piiripunktid – Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vaheline kaubandus

A. Ühenduses:

Saksamaa jaoks, järgmised piiripunktid:

– Bietingen	maantee
– Konstanz Strasse	maantee
– Weil am Rhein/Mannheim	raudtee, maantee

– Divonne	maantee
– Saint Julien/Bardonnex	maantee
– Ferney-Voltaire/Genf	õhutee
– Saint-Louis/Basel	õhutee

– Campocologno	raudtee
– Chiasso	raudtee, maantee
– Gran San Bernardo-Pollein	maantee

– Tisis	maantee
– Hochst	maantee
– Buchs	raudtee

– Saksamaaga:	Thayngen	maantee
	Kreuzlingen	maantee
	Basel	maantee/raudtee/õhutee
– Prantsusmaaga:	Bardonnex	maantee
	Basel	maantee/raudtee/õhutee
	Genf	maantee/õhutee
– Itaaliaga:	Campocologno	raudtee
	Chiasso	maantee/raudtee
	Martigny	maantee
– Austriaga:	Schaanwald	maantee
	St. Margrethen	maantee
	Buchs	raudtee