Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe

1. liide

I Suu- ja sõrataud

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus	Šveits
1. Nõukogu direktiiv 85/511/EMÜ, 18. november 1985, millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks (EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga	1. Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)
2. Nõukogu direktiiv 90/423/EMÜ, 26. juuni 1990, millega muudetakse direktiivi 85/511/EMÜ suu- ja sõrataudi tõrjeks kehtestatud ühenduse meetmete kohta, direktiivi 64/432/EMÜ veiste ja sigade ühendusesisest kaubandust mõjutavate loomatervishoiuprobleemide kohta ning direktiivi 72/462/EMÜ tervishoiu- ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste, sigade, värske liha ja lihatoodete impordil kolmandatest riikidest (EÜT L 224, 18.8.1990, lk 13)	2. Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 99–103 (erimeetmed suu- ja sõrataudi tõkestamiseks)
	3. Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi (Institut de Virologie et d'Immunoprophylaxie) korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor, suu- ja sõrataudivaktsiini registreerimine, kontroll ja varumine)

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Põhimõtteliselt teavitavad komisjon ja föderaalne veterinaaramet (Office Vétérinaire Fédéral) teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Äärmise hädaolukorra puhul võib teave koosneda vastu võetud otsusest ja selle rakendamise eeskirjadest ja korrast. Kõigi juhtudel tuleb nii kiiresti kui võimalik nõu pidada ühises veterinaarkomitees.

2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

3. Ühine kontroll-labor suu- ja sõrataudi viiruse tuvastamiseks on Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud otsuses 89/531/EMÜ (EÜT L 279, 28.9.1989, lk 32).

II Sigade klassikaline katk

A. ÕIGUSAKTID

1. Komisjon ja föderaalne veterinaaramet teavitavad teineteist igast erakorralise vaktsineerimise kavatsusest. Küsimust arutatakse nii kiiresti kui võimalik ühises veterinaarkomitees.

2. Kui vajalik, kehtestab föderaalne veterinaaramet vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 117 lõikele 5 tehnilised rakenduseeskirjad ohustatud tsoonidest ja järelevalvetsoonidest tuleva liha märgistamise ja töötlemise kohta.

3. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 121 kohustub Šveits rakendama plaani klassikalise sigade katku likvideerimiseks metssigadel vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 6a. Küsimust arutatakse nii kiiresti kui võimalik ühises veterinaarkomitees.

4. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

5. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ artiklile 14a ja episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 57.

6. Kui vajalik, kehtestab föderaalne veterinaaramet vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artikli 89 lõikele 2 tehnilised rakenduseeskirjad seroloogiliste kontrollide kohta ohustatud tsoonides ja järelevalvetsoonides vastavalt direktiivi 80/217/EMÜ IV lisale.

7. Sigade klassikalise katku ühine kontroll-labor on Institut für Virologie der Tierärztlichen Hochschule Hannover, Bischofsholer Damm 15, Hannover, Saksamaa. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 80/217/EMÜ VI lisas.

III Hobuste aafrika katk

A. ÕIGUSAKTID

1. Kui Šveitsis puhkeb mõni eriti raske episootiline haigus, kutsutakse olukorra arutamiseks kokku ühine veterinaarkomitee. Pädevad Šveitsi asutused kohustuvad võtma selle tulemusel vajalikuks peetud meetmeid.

2. Hobuste aafrika katku ühine kontroll-labor on Laboratorio de Sanidad y Producción Animal, Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación, 28119 Algete, Madrid, Hispaania. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/35/EMÜ III lisas.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/35/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

4. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

IV Klassikaline lindude katk

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus	Šveits
Nõukogu direktiiv 92/40/EMÜ, 19. mai 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed klassikalise lindude katku tõrjeks (EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga	1. Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrollieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)
	2. Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 122–125 (erimeetmed klassikalise lindude katku tõkestamiseks)
	3. Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor)

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Klassikalise lindude katku kontroll-labor on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/40/EMÜ V lisas.

2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

3. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/40/EMÜ artiklile 18 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

V Newcastle'i haigus

A. ÕIGUSAKTID

1. Newcastle'i haiguse ühine kontroll-labor on Central Veterinary Laboratory, New Haw, Weybridge, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/66/EMÜ V lisas.

2. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

3. Direktiivi 92/66/EMÜ artiklitega 17 ja 19 sätestatud teabe eest vastutab ühine veterinaarkomitee.

4. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/66/EMÜ artiklile 22 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

VI Kalahaigused

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus	Šveits
Nõukogu direktiiv 93/53/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse ühenduse miinimummeetmed teatavate kalahaiguste tõrjeks (EÜT L 175, 19.7.1993, lk 23), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga	1. Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 10 (episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)
	2. Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 3 ja 4 (loetletud episootilised haigused), 61 (kalapüügiõiguste rendileandjate ja kalapüügi seire eest vastutavate asutuste kohustused), 62–76 (üldmeetmed haiguse tõkestamiseks) ja 275–290 (erimeetmed kalahaiguste tõkestamiseks, diagnostikalabor)

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Praegusel hetkel pole lõhekasvatus Šveitsis lubatud ja liiki Šveitsis ei esine. Seetõttu sätestavad Šveitsi eeskirjad, et lõhede nakkav kehvveresus on ainult jälgitav haigus. Käesoleva lisaga kohustuvad Šveitsi asutused muutma oma õigusakte, et teha lõhede nakkav kehvveresus kontrollitavaks haiguseks. Ühine veterinaarkomitee vaatab olukorra üle ühe aasta möödumisel käesoleva lisa jõustumisest.

2. Šveitsis ei kasvatata hetkel söödavaid austreid. Kui peaks esinema bonamioosi või marteilioosi juhtumeid, kohustub föderaalne veterinaaramet võtma vajalikke erakorralisi meetmeid kooskõlas ühenduse eeskirjadega episootiliste haiguste seaduse artikli 57 põhjal.

3. Direktiivi 93/53/EMÜ artiklis 7 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

4. Kalahaiguste ühine kontroll-labor on Statens Veterinaere Serumlaboratorium, Landbrugsministeriet, Hangövej 2, 8200 Århus, Taani. Šveits kannab labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtavatest toimingutest tulenevad kulud. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 93/53/EMÜ C lisas.

5. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

6. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 93/53/EMÜ artiklile 16 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57

VII Muud haigused

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus	Šveits
Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega kehtestatakse ühenduse üldmeetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega (EÜT L 62, 15.3.1992, lk 69), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga	1. Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 1, 1a ja 9a (eriti nakkavate episootiliste haiguste suhtes võetavad meetmed, kontrolieesmärgid) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)
	2. Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eriti selle artiklid 2 (eriti nakkavad episootilised haigused), 49 (loomadele patogeensete mikroorganismide käsitsemine), 73 ja 74 (puhastamine ja desinfitseerimine), 77–98 (eriti nakkavaid episootilisi haigusi käsitlevad üldsätted) ja 103–105 (erimeetmed sigade vesikulaarhaiguse tõkestamiseks)
	3. Viroloogia ja immunoprofülaktika instituudi korraldus, 1. juuli 1992 (RS 172.216.35), eriti selle artikkel 2 (kontroll-labor)

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

1. Direktiivi 92/119/EMÜ artiklis 6 osutatud juhtudel edastatakse teave ühisele veterinaarkomiteele.

2. Sigade vesikulaarhaiguse ühine kontroll-labor on AFR Institute for Animal Health, Pirbright Laboratory, Ash Road, Pirbright, Woking, Surrey, GU24 0NF, Ühendkuningriik. Šveits kannab kulud, mis tulenavad labori poolt tema jaoks selles küsimuses tehtud toimingutest. Labori funktsioonid ja ülesanded on sätestatud direktiivi 92/119/EMÜ III lisas.

3. Vastavalt episootilisi haigusi käsitleva korralduse artiklile 97 on Šveits koostanud haiguste tõrje operatiivplaani. Föderaalse veterinaarameti poolt välja antud tehniline rakenduseeskiri nr 95/65 sätestab selle plaani rakendamise korra.

4. Kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutab ühine veterinaarkomitee, eelkõige vastavalt direktiivi 92/119/EMÜ artiklile 22 ja episootiliste haiguste seaduse artiklile 57.

VIII Haigustest teatamine

A. ÕIGUSAKTID

Ühendus	Šveits
Nõukogu direktiiv 82/894/EMÜ, 21. detsember 1982, loomahaigustest teatamise kohta ühenduses (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58), viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga	1. Episootiliste haiguste seadus (LFE), 1. juuli 1966, viimati muudetud 18. juunil 1993 (RS 916.40), eriti selle artiklid 11 (teatamiskohustus ja haigustest teatamine) ja 57 (tehnilised rakendussätted, rahvusvaheline koostöö)
	2. Korraldus episootiliste haiguste kohta (OFE), 27. juuni 1995, viimati muudetud 16. septembril 1996 (RS 916.401), eelkõige selle artiklid 2–5 (loetletud haigused), 59–65 ja 291 (teatamiskohustus, teatavakstegemine) ja 292–299 (seire, rakendamine, haldusabi)

B. ERIEESKIRJAD JA RAKENDUSKORD

Komisjon kaasab koostöös föderaalse veterinaarametiga Šveitsi direktiivis 82/894/EMÜ sätestatud loomahaigustest teatamise süsteemi.