Ana səhifə

G. CubinaSvilis saxelobis qarTuli Mxelovnebis istoriisa da ZeglTa dacvis erov­nuli kvlevis centris


Yüklə 10.49 Mb.
səhifə2/4
tarix26.06.2016
ölçüsü10.49 Mb.
1   2   3   4

hadiSis macxovris eklesiis moxatuloba (Temaze muSaoba gansazRvrulia 2011-2012 ww.), marine yenia

naSromSi ganxilulia zemo svaneTSi SemorCenili Tamaris epoqis erT-erTi saintereso freskuli ansamblis, hadiSis macxovris eklesiis moxatuloba. mxatvrobis ikonografiuli Taviseburebani, programis agebis specifikuroba da maTi mi­mar­Teba, erTis mxriv, XII saukunis svaneTis moxatulobebSi an­samblis sa­er­To ideuri gadawyvetis principebTan, xolo meore mxriv, JamuSis mac­xovris eklesiis Tanadroul moxa­tu­lo­basTan avlens saerTo niSnebs. ganxilulia agreTve moxatulobis saqtitoro porter­ti.

  • ikvis wm. giorgis eklesiis moxatuloba (2010 wels dawyebuli samuSaos gagrZeleba), ekaterine gedevaniSvili

naSromSi ganxilulia ikvis taZris moxatulobis wm. giorgis ciklis Taviseburebani. gamovlenia am ciklis qarTuli ikonografiuli maxasiaTeblebi. ikonografiuli da stilisturi analizis safuZvelze dazustda moxatulobis TariRi (XII saukunis dasawyisi). sagangebodaa ganxiluli moxatulobis meore fenac, XIII saukuneSi Sesrulebuli dasavleT mklavis freskebi.

  • daviT-garejis 40 mowamis eklesia-martiriumis sakurTxevlis moxatuloba, TinaTin xoStaria (wlis ganmavlobaSi Tema Seicvala axali TemiT bobnevis XVII saukunis darbazuli eklesiis moxatuloba (Temaze muSaoba gansazRvrulia 2011-2012 ww.)

bobnevis calnaviani eklesiis moxatuloba am tipis eklesiaTa damaxasiaTebel ikonografiuli programas misdevs. taZarSi arsebuli warwerebiT irkveva, rom eklesia da misi moxatuloba XVII s-is poet ioseb tfilelis (saakaZis) xarjiTa da TaosnobiT yofila agebuli. misi portreti qveda registrSia warmodgenili. 2011 wels Sesrulda savele samuSao, moxatulobis fotofiqsacia da sqematuri Canaxatebi.

  • varZiis mTavari taZris koloriti da feradovani gadawyveta, ani kldiaSvili

varZiis mTavari taZris moxatulobis koloriti Tamaris epoqis Zeglebs Soris gamorCeuli da metad Taviseburia. TavSekavebuli, ZiriTadad lurjisa da muqSindisfris sxvadasxva tonalobaze agebuli koloriti mdidrul, mxatvrobis marTlac rom samefo JReradobas ganapirobebs. feradovani gama mravalferovania da xan sxvadasxva ferebis tonalur Sexamebazea agebuli, xanac _ kontrastebze. Tumca gasaocari mTlianobiT gamoirCeva. saerTo gamaSi lurj fonze ganawilebuli feradovani laqebiT metad cocxali da mravalferovani ritmi iqmneba. feri xSirad azrobrivi maxvilis rolsac asrulebs. mTlianobaSi mxatvrobis koloriti JReradi, mdidari da mTliania, rac mxatvrobis mTlianobis STabeWdilebis SeqmnaSi gansakuTrebul rols asrulebs.


1.5. Sua saukuneebis qarTuli xelnaweri
wignis dasuraTeba




  • mefeTa gamosaxulebebi qarTul istoriul sabuTebSi, eTer ediSeraSvili

naSromSi ganxilulia xelnawerTa erovnul centrSi daculi sabuTebi mefeTa portretebiT: Qd 7118 _ sasisxlo sigeli, micemuli giorgi VIII-is mier giorgi JurulisaTvis, 1460; Qd 9021 – giorgi VIII-is mier mRvdelmonazon iovane oralelisZe-kvitaSvilisaTvis micemuli sasisxlo sigeli, 1463; Qd 6937 – imereTis mefe bagrat III-is mier meRvineTuxuces biZisTval da maxarebel girgilaZisaTvis micemuli sasisxlo sigeli, 1520; Qd 1317 _ imereTis mefe bagratis III-is mier aznauriSvil jakva SergilaZisaTvis micemuli sasisxlo sigeli, 1554; Ad 1837 _ arCil II-is wyalobis sigeli sveticxovlisadmi, XVII s.; Hd 9457 _ saTarxnos wigni micemuli Sahnavaz xanisa da misi Zmis giorgis mier karis dekanoz iesesaTvis, 1712; Hd 1529 _ ymebis Sewirulobis wigni micemuli solomon imerTa mefis mier jruWis monastrisaTvis, 1804; Hd 1329 _ yma-mamulis wyalobis wigni micemuli solomon mefis mier jruWis monastrisaTvis, 1809. istoriul sabuTebSi warmodgenili donatorebi stilur-ikonografiuli TvalsazrisiT Sua saukuneebis qarTul saero portrets emsgavebian _ zogi monumenturi mxatvrobis qtitorebs mogvagoneben, zogi _ Weduri xatebisas. stilis mxriv aris profesiuli da araprofesiuli nakadis nimuSebi, zogierTSi (mag., solomon mefis sigeli) ikveTeba e.w. Tbilisuri portretis ganviTarebisken warmarTuli gza.

  • H fondis XVI-XVII-XVIII saukuneebis religiuri xasiaTis xelnawerTa miniaturebis mxatvruli tendenciebi, nuca ciciSvili

Tema miznad isaxavda H fondis XVI_XVII_XVIII saukuneebis religiuri xasiaTis xelnawerTa miniaturebis aRweras da maT klasifikacias mxatvrul-stiluri da ikonografiuli maxasiaTeblebis mixedviT. ganxilul iqna 19 nimuSi: cnobili yanCaeTis Jamn-gulani (H 1452) da naklebad cnobili nimuSebi. masalis kvlevis Sedegad gamoikveTa TiToeuli saukunisTvis damaxasiaTebeli mxatvruli tendenciebi da gamovlinda axali monacemebi; moxda zogi nimuSebis gadaTariReba, gamoCnda stilur-ikonografiuli kavSirebi calkeul miniaturebs Soris da sxv.



1.6. Sua saukuneebis qarTuli saxviTi xelovnebis ikonografia

uflis didebis kompozicia (Maiestas Domini) Sua saukunebis qristianul xelovnebaSi Zalze gavrcelebulia, gansakuTrebiT adreSuasaukuneebis xanaSi. am siuJetebs (macxovris, ise RmrTismSoblis didebis kompoziciebs) swored, am dros yvelaze ufro xSirad vxvdebiT; Tumca, mas qarTul xelovnebaSi gviani Sua saukuneebis CaTvliTac gaedevneba Tvali. CvenSi uflis didebis kompoziciis mravalferovani ikonografiuli redaqciebic Seiqmna. triumfalur-Teofaniuri xasiaTidan gamomdinare es scenebi ZiriTadad, eklesiis sakraluri nawilebSi: sakurTxevlis konqi, gumbaTi, arqitravi, timpani da sxva gamoisaxeba. saqarTveloSi triumfis ideiT ganmsWvaluli adreqristianuli xanis (V-VII ss.) qarTul skulpturaSi uflis didebis amsaxvel kompoziciebs, aseve sxvadasxva redaqciiT, vxvdebiT eklesiis Sesasvlelebis Tavze, stelebsa da kankelebze (xandisis stela, qvemo bolnisis eklesiis Sesasavlelis arqitravze, brdaZoris stela, martvilis taZris reliefi, nikorwmindis (XI s.) reliefi, sveticxovlis (XI s.) das. fasadze, ananuris (XVII s.), sagarejos petre-pavles eklsesiaSi (XVIII s.) da sxv.)



1.7. patronaJi, kulti da xelovneba

  • Sua saukuneebis qarTuli xatebis politikur-ideologiuri aspeqtebi, nino WiWinaZe

naSromis mizani iyo xatis religiuri, politikuri da ideologiur mxareTa kvleva saTanado bizantiuri da qarTuli werilobiTi wyaroebisa da dokumentebis gamoyenebiT. Seswavlilia Sua saukuneebis qarTuli xatebis ideologiur-politikuri aspeqtebi. yuradReba gamaxvilda mmarTvelTa da maRal aristokratiul wreebTan dakavSirebul saeklesio xelovnebis qmnilebaTa ideuri sazrisis garkvevaze. saswaulmoqmedi xatebis pirebi da qristianul siwmindeebTan dakavSirebuli ferweruli da Weduri xatebi ganxilulia Tanadroul sazogadoebriv-sulier da kulturul-politikur konteqstSi; dadginda maTi mniSvneloba da roli konkretul istoriul periodebSi. kvlevam daadastura, rom bizantiis msgavsad, CvenSic gansakuTrebiT Tayvansacemi xatebi da maTi kulti gadajaWvuli iyo mmarTvelTa, didebulTa da saeklesio ierarqTa ZalauflebasTan da politikur mizanswrafvebTan.

1.8. xelovnebis nawarmoebTa korpusebis Sedegena


  • zemo svaneTSi daculi Sua saukuneebis qarTuli Weduri xelovne­bis ZeglTa korpusi (mTavarangelozTa gamosaxulebebi sakurTxevlis winamdebare jvrebze), dawyebuli samuSaos gagrZeleba, rusudan yenia

2011 wels Sesrulda zemo svaneTSi daculi sakurTxevliswinamdebare jvrebze gamosaxuli mTavarnagelozTa gamosaxulebebis aRwera, ikonografiuli da mxatvruli analizi.

1.9. axali da Tanamedrove saxviTi

xelovnebis ganviTarebis istoria

  • uaxlesi drois (XX s-is) qarTuli mxatvrobis evoluciis Taviseburebani, giorgi xoStaria

XIX s-is miwurulidan saqarTvelo iTvisebs evropuli xelovnebis miRwevebs pirdapir, Tu ruseTis gavliT es ar gamoricxavs originalobas, xarisxs, individualurobas. Tu sawyis etapze yvelaze mkafiod es g. gabaSvilTan Cans (individualobis xarisxi ar aris maRali, Tumca garkveul profesiul-akademiur done aRiniSneba), 90_iani w-is miwurulidan XX s-is 20-ian w-mde qarTveli mxatvrebi firosmanaSvilidan, kakabaZe-gudiaSvilamde aCveneben maRal mxatvrul dones, romelic savsebiT Seefereba modernizmis standartebs. XX s-is 30-iani w-dan situacia icvleba xelovnuri CareviT. totalitaruli reJimis ideologizirebuli presi politikuri batonobis amocanebs swiravda mxatvrul individualurobas. XX s-is 50-iani w-is bolodan isev politikuri koniunqturis cvalebadobis Sedegad iwyeba liberalizaciis periodi da individualobis da enobrivi specifikis gamovlenis SedarebiT meti saSualeba iqmneba. 80-iani wlebisTvis isev evropidan modis axali, faqtiurad postmodernuli talRa. etapebis es Tanamimdevroba, gansakuTrebuli davis sagani ar unda iyos. meore etapze, 20-30 wlebSi, rom Cavardnas aqvs adgili aseve TiTqmis udao faqtad SeiZleba miviCnioT. magram ufro detaluri ganxilvisas vxvdebiT garkveul paradoqsebs. qandakebaSi 30-40-ian wlebSi muSaobs uaRresad niWieri moqandake n. kandelaki, xolo saukeTeso monumenti 1952 w-s Sesrulebuli g. korZaxias maiakovskia. ferweraSi yalbi nakadis gverdiT vxedavT maRali donis namuSevrebs (q. maRalaSvili (30-ian da 40-iani ww-is I naxevarSi, al. baJbeuq-meliqovi, al. cimakuriZes, v. Serpilovi). amgvari rezultati xelovanTa profesiuli patiosnebis Sedegia, roca isini ideologiuri presis Sedegad uars amboben XX saukunisTvis damaxasiaTebeli mkveTrad pirobiT wyobaze, kerZod proporciuli sistemis moSlaze, magram aRweven mxatvrul dones ganzogadebis da mxatvruli enis gamovlenis xarjze.

  • pirveli profesionali fermwerebi (gigo gabaSvili), dali lebaniZe

naSromSi ganxilulia gigo gabaSvilis ferweruli tiloebi. namuSevarTa mxatvruli analizis safuZvelze gamovlenilia mxatvris Taviseburebani, misi mniSvneloba da roli XIX-XX ss-is qarTul saxviT xelovnebis CamoyalibebaSi.

  • qarTuli plakatis xelovnebis sawyisebi (XIX s-is bolo - 1930-iani ww.), mariam gaCeCilaZe

plakatis xelovnebis pirveli nimuSebi saqarTveloSi XIX saukunis bolodan fiqsirdeba. am periodSi ZiriTadad Teatris warmodgenebis sareklamod gansazRvruli afiSebi gvxvdeba, romlebic mxolod SriftiTaa `gaformebuli~ da im drois TiTqmis yvela kulturuli RonisZiebis Sesaxeb `avrcelebs informacias~. pirveli dasuraTebuli afiSa-plakati sacirki warmodgenisaTvis, 1863 w-iT TariRdeba da qarTuli grafikuli xelovnebis fuZemdeblis, TviTnaswavli mxatvris grigol tatiSvilis mieraa Seqmnili. 1921 wlidan politikuri plakatebis nimuSebic Cndeba, magram miuxedavad maTze darTuli qarTuli warwerebisa, maTSi arsebuli uamravi teqstobrivi Secdoma gvafiqrebinebs, rom es revoluciuri plakatebi ucxo qveynis mxatvrebis mieraa Sesrulebuli, rac aSkarad dasturdeba stilisturi msgavsebiTac, rodesac maT Sedarebas am periodis rusuli plakatis nimuSebTan vaxdenT.

naSromze muSaobisas moxerxda masalis nawilobriv mopoveba da arsebuli literaturis Targmna-damuSaveba (o. saveleva, plakatis istoria. 2006; d. Jukovi, pop-arti plakatis xelovnebaSi. 2005; v. tolstoi, rusuli avangardis kinoplakatebi; plakatis xelovneba sabWoTa ruseTSi (1918-1932 ww.); d. zinovievi, agitaciur plakatSi asaxuli meoce saukunis istoria. 2004; da a.S.)



moZiebuli da damuSavebulia masala 1930–1950 ww. qandakebaSi moRvawe ori Taobis warmomadgenelis – Tamar abakeliasa da iakob nikolaZis Semoqmedebis Sesaxeb. T. abakelia sabWoTa epoqaSi Camoyalibda rogorc Semomqmedi da Tavisi drois suliskveTebis utyuari gamomxatveli gaxda. iakob nikolaZis moRvaweoba sabWoTa periodSi naklebadaa Seswavlili. am periodSi igi ar SeuSinda SemoqmedebiTi identurobis dakargvas da misTvis aradamaxasiaTebel stilSi, TematikaSi, JanrSi gaagrZela muSaoba Tavidanve gacnobierebuli mizniT, rom misi Semoqmedeba yofiliyo Tanamedrovec da erovnulic. am periodSi Seqmnili zogierTi namuSevris mxatvrul-formaluri gaazreba gansazRvravs maT unikalur xasiaTs.

  • 1950-iani wlebis qarTuli ferwera (Tema gardamavalia), liana anTelava

2011 wels Sesrulda sakvlevi Temis erTi aspeqtis _ istoriul-socialuris _ gaazrebis mimarTulebiT. am gamokvlevaSi ZiriTadia sakiTxTa axleburi dayeneba. sirTule sakiTxisadmi poziciur damokidebulebaSia, romelic, rogorc wesi, stereotipebze, gavrcelebul azrze mibmulobaSi vlindeba. naSromSi zogadkulturuli meTodebis gamoyenebiT amisgan ganTavisuflebis mcdelobaa ganxorcielebuli. sabWoTa epoqis socio-kulturuli analizisaTvis ZiriTadad 2000 w-is Semdgom gamoqveynebuli literaturaa (rusuli da dasavluri) gamoyenebuli. qarTuli socio-kulturuli sivrcis aRwera-gaazrebis mcdeloba ganxorcielebulia zogadad mTeli sabWoTa sivrcis qarTul sinamdvilesTan analitikuri Sedareba-analogiis gziT.

rusul kulturul sivrceSi movlena, romelic kvlevis ZiriTad sagans warmoadgens, шестидесятники-s saxeldebiTaa cnobili. naSromSi sagangebo msjelobis sagania ramdenad marTebulia saqarTveloSi damkvidrebuli termini-“ormocdaaTianelebi” da ra mniSvneloba aqvs adgilobriv qarTul kulturul tradicias qarTuli sabWoTa xelovnebis esTetikuri fenomenis formirebaSi.



  • anotirebuli bibliografiis Sedgena axali da Tanamedrove qarTuli xelovnebis sakiTxebze - perioduli gamocemebis mixedviT (Jurnali `sabWoTa xelovnebis~ damuSaveba), nino WinWarauli

2011 wels gagrZelda Jurnalis `sabWoTa xelovneba~ - damuSaveba. Sedga 1978, 1984, 1985, 1989, 1991 wlebis gamocemebSi saxviTi xelovnebis statiebis sruli bibliografia;íromelsac erTvis saZiebeli, romelSic calkeuli statiebi dargebis mixedviTaa gadawyobili da Semdegi TanmimdevrobiT lagdeba: arqiteqtura, mxatvroba, qandakeba, Teatris mxatvroba, gamoyenebiTi xelovneba, kulturuli memkvidreoba/arqeologia, sagamofeno recenziebi, ucxoeTis xelovneba, axali wignebi, personebi/iubileebi da kultura/Teoria.

aseve, Sesrulda mcire samecniero kvleva Tanamedrove qarTul mxatvrobaSi uaxloes warsulSi gamokveTil sruliad axali mxatvruli fenomenis _ neominiaturuli Sesaxeb. Seswavlil iqna am mimarTulebiT momuSave aTamde mxatvris Semoqmedeba.



  • Tbilisuri skola. gamoyenebiTi xelovnebis nimuSebi (minanqrisa da spilos Zvlis nakeTobebi) (XIX s. 1870-ian wlebamde), maia ciciSvili

XIX saukunis qarTuli portretuli miniatura warmoadgens „tfilisuri portretuli mxatvrobis“ nawils. amJamad cnobilia samoc portretamde. isini Seqmnilia XIX s-is 20-70-ian wlebSi. am skolis ferweruli nawarmoebebis msgavsad, aqac cnobili qarTuli Tavadaznaurobis garkveuli nawilia gamosaxuli. miniaturuli portretebis umetesoba Sesrulebulia qaRaldze an muyaoze fanqriT, tuSiTa da aqvareliT. portretebis SedarebiT mcire nawili (daaxloebiT 15-20 nimuSi) faifurisa da spilos Zvlisgan Seqmnil gulsakid medalionebs warmoadgens, riTac kidev ufro metadaa gamokveTili maTi memorialuri xasiaTi da daniSnuleba. yvela portreti Sesrulebulia „tfilisuri portretuli skolisaTvis“ niSandoblivi maxasiaTeblebis gaziarebiT. faifurisa da spilos Zvlis medalionebze TiToeuli piri umeteswilad mkerdamdea daxatuli, aqcentirebulia saxe da ufro metad yuradReba morTulobasa da aqsesuarebs eqceva.

  • saqarTveloSi moRvawe evropeli (rusi, poloneli, italieli) mxatvrebi (XIX-XX ss.), nino WoRoSvili

axali da Tanamedrove qarTuli xelovnebis ganviTarebisTvis mniSvnelovania saqarTveloSi mcxovrebi ucxoeli mxatvrebis moRvaweoba. XIX s-is saqarTvelos xelovnebas adgilobriv mxatvrebTan erTad ucxoelebic qmnidnen. maTi ricxvi saukunis pirvelive wlebSi Zlier gaizarda. aq xSirad Camodiodnen evropeli da rusi mogzaurebi, maT Soris mecnierebi da mxatvrebi. ucxoel xelovanTa namuSevrebi mxatvrul RirebulebasTan erTad, Zalze saintereso istoriul dokumentebs warmoadgenen. mniSvnelovania maTi roli XX s-is pirvel mesamedSic. am periodSic saqarTveloSi mravali rusi da veropeli mxatvari cxovrobda da moRvaweobda. maTi umetesoba aqtiurad monawileobda adgilobriv mxatvrul cxovrebaSi, xolo 1910-ian wlebSi TbilisSi damkvidrebulma axalgazrda xelovanebma, axali Taobis qarTvel mxatvrebTan erTad, modernistuli xelovnebis ganviTarebas Seuwyves xeli.

  • eqspresionistuli tendenciebi qarTul mxatvrobaSi (Salva qiqoZe, mixeil Wiaureli; saJurnalo-sagazeTo grafika XX s-is 30-ian wlebamde), cisia kilaZe

1920-ian wlebSi zogierTi qarTveli mxatvris SemoqmedebaSi Tavs iCens eqspresionistuli niSnebi, samyaros dramatuli aRqma, rac msoflioSi imJamad gavrcelebuli tendenciebis gamoZaxilia. am mxriv Zalze sainteresoa S. qiqoZis, m. Wiaurelis, i. gamrekelis, v. sidamon-erisTavis Semoqmedeba. ra Tqma unda, eqspresionizmis uSualo zegavlena am mxatvrebTan ar ikiTxeba, radgan yoveli maTganis mxatvroba mkafio individualuri xedviT gamoirCeva. Tumca zogierTi namuSevari msgavsebas amJRavnebs Crdilour eqspresionizmTan. mag., S. qiqoZis avtoportretebi garkveul msgavsebas avlens evropuli eqspresionizmis nimuSebTan. misi avtoportretebis magaliTze aSkaraa erovnuli niadagis Zieba, dasavleTevropuli mxatvrobis gamocdilebis gaziareba da individulauri xedva.

  • mose da irakli ToiZeebis mxatvroba qimerionSi, Tea tabataZe

mose da irakli ToiZeebis moxatuloba yofili artistuli kafe “qimerionis” mTavari darbazis mimdebare ramdenime gverdiTi sivrcis _ saTavsos _ kedlebs moicavs. es namuSevrebi savaraudod 1920-21 wlebSia Sesrulebuli. DdRes am moxatulobis mxolod nawilia SemorCenili. freskebi sayuradReboa mose da irakli ToiZeebis SemoqmedebasTan da aseve Tavad “qimerionis” moxatulobasTan mimarTebiT; “qimerionTan” mimarTebiT aRsaniSnavia moxatulobis Tematika, romelic, zogadad, romantikul-poeturi xasiaTiT gamoirCeva. aq aris erTgvarad poetizebuli eTnografiuli elementebi, qarTuli legendis motivebi, iseve rogorc “cisferyanwelebTan” dakavSirebuli motivebi. kompoziciaTa xasiaTi ufro dekortiul-ornamentulia, naklebad sruqturuli, umetesad moCarCoebis gareSE uwyvetad gadadis erTi kedlidan meoreze. mose da irakli ToiZeebTan, iseve, rogorc qimerionis sxva mxatvrebTan vlindeba kavSiri maTive dazgur mxatvrobasTan.



  • Zveli Tbilisis Tematika qarTvel grafikosTa SemoqmedebaSi (k. kvesi, d. kakabaZe, n. CerniSkovi, b. bebuTova-gabunia, d. gvelesiani), marine meZmariaSvili (Tema gardamavalia)

2011 wlis manZilze Segrovda dokumenturi da mxatvruli masala, damuSavda samecniero statiebi, monografiebi da im periodis presa. masalis sistematizaciis Sedegad gamoikveTa sami ZiriTadi Janri: peizaJi, portreti, siuJeturi da Janruli xasiaTis kompoziciebi. Sesrulebis manera meryeobs sxvadasxva mxatvarTan akademizmidan avangardul Ziebamde.

1920–iani wlebis bolomde namuSevrebi sruldeboda fanqriT an tuSiT da mxolod 1927-1929 wlebidan qarTul grafikaSi SeimCneva interesi specifiuri masalebis mimarT - am droidan Cven vxvdebiT linograviuras, oforts da liTografias.



  • Tbilisuri avangardi 1910-1920-ian wlebSi - kultura/xelovneba da misi mniSvnelovani warmomadgenlebi (daviT kakabaZe, lado gudiaSvili, Salva qiqoZe, beno gordeziani, irakli gamrekeli, kirile da ilia zdaneviCebi da sxvebi), mzia CixraZe

naSromSi ganxilulia Tbilisuri avangardi istoriul-kulturul da politikur-socialur WrilSi, misi mrvalerovnuli, mravalSreobrivi da inteleqtualuri xasiaTi. gamoiyo is Semoqmedni, romelTac didwilad gansazRvres qarTuli avangardis saxe, Tumca zogierTi maTgani cxadad gamoxatul avangardistebad ver moiazreba, magram maTi SemoqmdebiTi Ziebebi aaxloebs maT avangarTan. aRsaniSnavia am ukanasknelTa avangardul wreebTan socialur/kulturuli erTobac da erTiani qarTul/Tbilisuri kulturuli garemos Seqmnisas am SemoqmedTa monawileoba, kulturuli procesebis avangardSi yofna da maTi warmarTva.

  • sivrcis problema qarTul-tfilisur modernizmSi. nana yifiani

naSromi miznad isaxavs qarTul-tfilisuri 1910-1920-iani wlebis modernizmis Tavisebureba SeZlebisdagvarad gamoavlinos masSi sivricis mniSvnelobis kvleviT: Tu ratomaa sivrce aseTi mniSvnelovani qarTuli modernizmisTvis, ra saxis sivrce ainteresebs mas, rogor ukavSirdeba misi sivrciTi azrovneba tradicias.

naSroSmi gaanalizebulia qarTvel modernisTa Semoqmedeba, ufro ki maTi calkeuli, yvelaze mniSvnelovani mxatvruli nawarmoebebi, im periodis publikaciebi da mwerlebisa da poetebis naazrevi.

sivrciTi azrovnebis Tavisebureba gamovlenilia dasavleT evropis vizualur masalasTan Sedarebis gziTac da im periodis mniSvnelovani Teoriuli naazrevebis analiziTac.



1.10. qarTuli scenografia


  • XIX-XX saukuneTa mijnis Teatris mxatvroba (Jurnal-gazeTebis damuSaveba: `droeba~, `cnobis furceli~, `saxalxo gazeTi~, `Teatri da cxovreba~, `iveria~ .... XIX-is 80-iani wlebidan 1920 wlamde), (Temaze muSaoba gansazRvulia 2010-2012 ww.), elene TumaniSvili

XIX-XX saukuneTa mijnis Teatris mxatvrobis Sesaswavlad damuSavda perioduli gamocemebi (Jurnal-gazeTebi: dmuSaveba: `droeba~, `cnobis furceli~, `saxalxo gazeTi~, `Teatri da cxovreba~, `iveria~.... XIX-is 80-iani wlebidan 1920 wlamde).

  • Teatris mxatvroba 1930-ani wlebSi (Tamar abakelia, irina Stembergi, mixeil SaviSvili, aleqsandra TevzaZe), mariana oklei

XX s-is 20-30-iani wlebis qarTuli Teatri da scenografia srulad asaxavs amave epoqis xelovnebis sxva dargebis tendenciebs, epoqis damaxasiaTebel stilistur mravalferovnebas. Teatralurma mxatvrobam ara marto gamoiyena XX s-is dasawyisis avangarduli Teatris principebi, aramed erovnuli JReradoba mianiWa maT. 1920-iani w-is avangarduli mimarTulebis mravalmxrivi gamoyeneba jer kidev 1930-iani wlebis I naxevarSi met-naklebad SesaZlebeli iyo. amave xanis II naxevridan TeatrSi moRvawe mxatvrebi Zlieri ideologiuri wnexis qveS aRmoCndnen. scenuri sivrcis mimarT gaCnda SedarebiT `martivi~ damokidebuleba. Tu 1920-iani wlebis mxatvrebi scenis mTel garemos iTvisebdnen, sadac lakonuri, abstraqtul-geometriuli konstruqciebi msaxiobebs gansakuTrebul ritms, mizanscenaTa kontrastul Sepirispirebisa da fsiqologiuri msaxvelebis gadawyvetas sTavazobdnen, 1930-iani wlebis bolodan isini iZulebulni iyvnen scena TxrobiT-literaturul donemde daeyvanaT, realisturi pano-suraTebi scenis fonad warmoedginaT.

kvlevisTvis SerCeuli mxatvrebi orive am periodisaTvis damaxasiaTebel niSnebs amJRavneben.



  • XX s-is 30-ani wlebis qarTuli Teatris erTi ucnobi mxatvris Semoqmedeba (l. bazankuri), Tamar belaSvili

XX s-is pirveli aTwleulebi mravalmxriv saintereso periodia qarTuli Teatris istoriaSi. sayuradReboa saqarTvelos regionebis TeatrebSi moRvawe mxatvrebis Semoqmedebac. naSromi eZRvneba l. bazankuris Semoqmedebas, romelic ZiriTadad baTumis TeatrSi moRvaweobda. gamokvleulia saqarTvelos Teatris, musikis, kinosa da qoreografiis muzeumSi daculi l. bazankuris mier Sesrulebuli dekoraciebisa da kostumebis eskizebi speqtaklebisaTvis: `wm. iorgeris dResaswauli~ da `7 dRe~ (1929-1930 ww.). dekoraciebis eskizebSi ikveTeba mxatvris interesi scenis sivrcis geometrizirebuli da imavdroulad lakonuri formebiT konstruirebisaken. imave speqtaklebisaTvis Seqmnili kostumebi ki _ kvlavindeburad istoriuli realizmiT xasiaTdeba.


1.11. axali arqiteqturis ganviTarebis istoria

  • XIX saukunis Tbilisis saero arqiteqtura, (gardamavali Tema) maia mania

2011 wels Sesrulda savele samuSao Tbilisis udidesi da erT-erTi uZvelesi samosaxlo ubnis – kalas ramdenime mikroubanze. paralelurad dakvirveba grZeldeba (TvaliT da grafikuli analizis, saarqivo fotoebis Tanamedrove mdgomareobasTan SedarebiTa da SejerebiT gziT) Tbilisis uZvelesi ubnis – sakuTriv Tbilisis erT-erT urbanul monakveTze. yovelive es emsaxureba Tbilisis Zveli ubnebis urbanuli Taviseburebebis, ubnebis sivrciTi agebulebis specifikis da calkeuli sacxovrebeli saxlebis tipilogiuri mravalferovnebis da siZvelis gamovlenas. radgan Tbilisis arqiteqturis kvleva amouwuravia da erTbaSad ver moxerxdeba, amitom miznadaa dasaxuli calkeuli urbanuli monakveTebis kvlevis sagnad gadaqceva, rac SemdgomSi erT dokumentur masalad Seikvreba, aRniSnuli masala ki safuZvlad daedeba Teoriul naSroms Tbilisis arqiteqturis Sesaxeb.
1   2   3   4


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət