Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe

3. liide

a) mis vabastavad teatud liikmesriigid kohustusest kohaldada nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ teatavat sorti teraviljaseemnete turustamise kohta:

– komisjoni otsus 69/270/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 8);

– komisjoni otsus 69/271/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 9);

– komisjoni otsust 69/272/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 10);

– komisjoni otsus 70/47/EMÜ (EÜT L 13, 19.1.1970, lk 26), viimati muudetud otsusega 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30);

– komisjoni otsus 74/5/EMÜ (EÜT L 12, 15.1.1974, lk 13);

– komisjoni otsus 74/361/EMÜ (EÜT L 196, 19.7.1974, lk 19);

– komisjoni otsus 74/532/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 14);

– komisjoni otsus 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30);

– komisjoni otsus 86/153/EMÜ (EÜT L 115, 3.5.1986, lk 26);

– komisjoni otsus 89/101/EMÜ (EÜT L 38, 10.2.1989, lk 37).

b) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel piirata teatavate teravilja- ja seemnekartulisortide turustamist (vt ühine põllumajandustaimesortide kataloog, 20. tervikväljaanne, veerg 4 (EÜT C 264 A, 30.8.1997, lk 1).

c) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel vastu võtta rangemad sätted tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnetes:

– komisjoni otsus 74/269/EMÜ (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 20), viimati muudetud otsusega 78/512/EÜ (EÜT L 157, 15.6.1978, lk 35);²

– komisjoni otsus 74/531/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 13);

– komisjoni otsus 95/75/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 30);

– komisjoni otsus 96/334/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 39).

d) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel seemnekartuli turustamisel kogu oma territooriumil või osal sellest vastu võtta rangemad sätted kui nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ 1. ja 2. lisas sätestatud:

– komisjoni otsus 93/231/EMÜ (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 11), muudetud otsustega:

– 95/21/EÜ (EÜT L 28, 7.2.1995, lk 13)

– 95/76/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 31)

– 96/332/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 31).

4. liide

Argentiina

Austraalia

Bulgaaria

Kanada

Tšiili

Tšehhi Vabariik

Ungari

Iisrael

Uus-Meremaa

Norra

Poola

Slovakkia

Sloveenia

Lõuna-Aafrika Vabariik

Türgi

Ameerika Ühendriigid

LISA 7

VEINISEKTORI TOODETEGA KAUPLEMINE

Lepinguosalised lepivad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes hõlbustada ja edendada oma territooriumidelt pärit veinidega kauplemist käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Käesolevat lisa kohaldatakse veinisektori toodetele, nagu on kindlaks määratud:

– ühenduse osas: nõukogu määruses (EMÜ) nr 822/87,¹ viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1627/98,² ning mis kuuluvad CN-koodide 2009 60 ja 2204 alla,

– Šveitsi osas: toiduaineid käsitleva korralduse, 1. märts 1995, 36. peatükis ning mis kuuluvad Šveitsi tollitariifistiku numbrite 2009 60 ja 2204 alla.

Käesolevas lepingus, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ... pärit veinitoode, millele eelneb ühe lepinguosalise nimi, tähistab artiklis 2 osutatud toodet, mis on toodetud asjaomase lepinguosalise territooriumil üksnes tema territooriumil koristatud viinamarjadest vastavalt käesolevale lisale;

b) geograafiline tähis – mis tahes tähis, kaasa arvatud “päritolunimetus” intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi “TRIPS-lepingu”) artikli 22 tähenduses, mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt artiklis 2 määratletud ja lepinguosalise territooriumilt pärit veinitoote kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

c) traditsiooniline märge – traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toote tootmismeetodile või kvaliteedile, värvile või liigile ning mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormide kohaselt selle lepinguosalise territooriumilt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d) kaitstud nimetus – käesoleva lepinguga kaitstud geograafiline tähis või traditsiooniline märge vastavalt lõike b või c tähenduses;

e) kirjeldus – nimetused, mida kasutatakse artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodete märgistuses, veo- või äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja saatelehtedel, ning reklaamis;

f) märgistus – kõik kirjeldused ja muud märkused, märgid, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodet teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril, mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasiltidel;

g) esitusviis – nimetused, mida kasutatakse mahutitel, sh sulguril, märgistuses ja pakenditel;

h) pakend – kaitsev ümbris, näiteks paber, iga liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimisel ja/või esitlemiseks, et müüa tooted lõpptarbijale.

I JAOTIS

IMPORDILE JA MÜÜGILE KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Lepinguosaliste vaheline kauplemine nende territooriumilt pärinevate artiklis 2 kindlaksmääratud veinisektori toodetega toimub kooskõlas käesolevas lisas toodud tehniliste sätetega. “Tehnilised sätted” tähistab kõiki 1. liites loetletud veinisektori toodete määratlemist, veinivalmistustavasid, nimetatud toodete koostist ja transpordi- ning turustuseeskirju käsitlevaid sätteid.

2. Komitee võib otsustada laiendada lõikega 1 hõlmatud valdkondi.

3. 1. liites loetletud õigusaktide sätteid, mis puudutavad nende jõustumist või rakendamist, ei kohaldata käesoleva lisa suhtes.

4. Käesolev lisa ei piira siseriiklike ega ühenduse maksustamiseeskirjade või samaväärsete kontrollimeetmete kohaldamist.

II JAOTIS

1. Lepinguosalised astuvad kooskõlas käesoleva lisaga vajalikke samme artiklis 6 toodud ja artiklis 2 kindlaksmääratud, teineteise territooriumilt pärit veinisektori toodete nimetuste vastastikuseks kaitsmiseks. Selleks kehtestab iga lepinguosaline asjakohased õiguslikud vahendid, mis tagavad geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste märgete tõhusa kaitse ja välistavad selle, et neid kasutatakse nende tähiste ja kirjeldustega hõlmamata veinide tähistamiseks.

2. Lepinguosaliste kaitstud nimetused on reserveeritud eranditult lepinguosalise territooriumilt pärit toodete jaoks, mida nad tähistavad ning neid võib kasutada üksnes selle lepinguosalise õigusnormides sätestatud tingimustel.

3. Lõikes 1 ja 2 osutatud kaitse välistab eelkõige artiklis 2 määratletud veinisektori toodete kaitstud nimetuste kasutamise, kui need tooted ei pärine kõnesolevast geograafilisest piirkonnast, isegi kui:

– näidatakse ära toote tegelik päritolu,

– kõnealust geograafilist tähist kasutatakse tõlkes,

– nimetusele on lisatud sõnu nagu “liik”, “tüüp”, “laad”, “imitatsioon”, “meetod” või muid selliseid väljendeid.

4. Homonüümsete geograafilise tähiste puhul:

a) kui käesoleva lisaga kaitstud kaks tähist on homonüümsed, tagatakse kaitse mõlemale, tingimusel et tarbijat ei eksitata veinisektori toote tegeliku päritolu osas;

b) kui käesoleva lisaga kaitstud tähis on homonüümne väljaspool lepinguosaliste territooriume asuva geograafilise piirkonna nimega, võib niisugust nimetust kasutada, et kirjeldada ja esitleda veinisektori toodet, mis on toodetud selles geograafilises piirkonnas, millele nimetus osutab, tingimusel et seda nimetust on traditsiooniliselt ja järjepidevalt kasutatud, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein asjaomase lepinguosalise territooriumilt.

5. Homonüümsete traditsiooniliste märgete puhul:

a) kui käesoleva lisaga kaitstud kaks tähist on homonüümsed, tagatakse kaitse mõlemale, tingimusel et tarbijat ei eksitata veinisektori toote tegeliku päritolu osas;

b) kui käesoleva lisaga kaitstud märge on homonüümne nimetusega, mida kasutatakse veinisektori toote kohta, mis ei pärine lepinguosaliste territooriumidelt, võib niisugust nimetust veinisektori toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutada, tingimusel et seda on kasutatud traditsiooniliselt ja järjepidevalt, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein asjaomase lepinguosalise territooriumilt.

6. Komitee võib vajadusel oma otsusega kindlaks määrata tegelikud kasutamistingimused, et võimaldada lõigetes 4 ja 5 nimetatud homonüümsete tähiste ja märgete eristamist, pidades silmas asjaomaste tootjate õiglast kohtlemist ja tarbijate eksitamise vältimist.

7. Lepinguosalised loobuvad õigusest TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4–7 tuginedes keelduda teise lepinguosalise tootenimetuste kaitsmisest.

8. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erakorralist kaitset kohaldatakse käesoleva lisa 2. liite ühenduse nimekirjas oleva nimetuse “Champagne” suhtes. Kaheaastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lisa jõustumisest ei piira erakorraline kaitse siiski nimetuse “Champagne” kasutamist Šveitsi Vaudi kantonist pärinevate teatavate veinide kirjeldamisel ja esitlemisel, kui neid veine ei turustata ühenduse territooriumil ja tarbijat ei ole eksitatud veini tegeliku päritolu osas.

Kaitstud on järgmised nimetused:

a) ühendusest pärit veinisektori tooted:

– märge liikmesriigi kohta, kust toode pärineb;

– 2. liites nimetatud ühenduse erimärked;

– 2. liites nimetatud geograafilised tähised ja traditsioonilised erimärked;

b) Šveitsist pärit veinisektori tooted:

– märked “Suisse”, “Schweiz”, “Svizzera”, “Svizra” ja kõik muud nimetused, mis tähistavad seda maad;

– 2. liites nimetatud Šveitsi erimärked;

– 2. liites nimetatud geograafilised tähised ja traditsioonilised erimärked.

1. Artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori toote marginime, mis koosneb käesoleva lisaga kaitstud geograafilisest tähisest või traditsioonilisest erimärkest või sisaldab neid, ei registreerita või selle registreerimine tühistatakse asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei pärine:

– kohast, millele geograafiline tähis osutab või

– kohast, kus traditsioonilist erimärget kasutatakse.

2. Hiljemalt 15. aprilliks 1995 registreeritud kaubamärki võib siiski kasutada 15. aprillini 2005, eeldusel et seda on registreerimisest alates tegelikult järjepidevalt kasutatud.

Artikkel 8

Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, tagamaks, et juhtudel, kus lepingupooltelt pärit, artiklis 2 määratletud tähenduses veinisektori tooteid eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, ei kasutata ühelt lepinguosaliselt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks teise lepinguosalise käesoleva lisaga kaitstud nimetusi.

Lepinguosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise lepinguosalise territooriumil.

1. Kui veinisektori toote kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes või äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevast lisast tulenevaid õigusi, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või hoida muul viisil ära kaitstud nimetuse väärkasutamist.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse ja menetlused algatatakse eelkõige järgmistel juhtudel:

a) kui ühenduse või Šveitsi õigusaktidega ettenähtud kirjelduste tõlkimisel teise lepinguosalise ühte keelde saadakse sõnakuju, mis võiks tekitada segadust sel viisil kirjeldatud või esitletud veinisektori toote päritolu osas;

b) kui tähised, kaubamärgid, nimetused, märkused või illustratsioonid, mis annavad otseselt või kaudselt ebaõiget või eksitavat teavet toote lähtekoha, päritolu, liigi ja oluliste omaduste kohta, on esitatud käesoleva lisaga kaitstud nimetusi kandvate toodete mahutil, pakendil, reklaamis või nendega seotud ametlikes või äridokumentides;

c) kui pakendina kasutatakse mahuteid või pakendeid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

Käesolev lisa ei piira lepinguosaliste õigust kehtestada käesoleva lisaga kaitstud kirjelduste suhtes oma siseriiklike õigusaktide või muude rahvusvaheliste kokkulepete alusel ulatuslikumat kaitset.

III JAOTIS

AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE VAHELINE VASTASTIKUNE ABI

I alajaotis

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) veinisektori toodetega kauplemise eeskirjad – kõik käesoleva lisaga hõlmatud sätted;

b) pädev asutus – kõik lepinguosaliste poolt määratud asutused või talitused, mis vastutavad veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade kohaldamise eest;

c) kontaktasutus – ühe lepinguosalise poolt määratud ametiasutus või pädev asutus, mis vastutab asjakohase ühenduse pidamise eest teise lepinguosalise kontaktasutusega;

d) taotluse esitanud asutus – lepinguosalise poolt määratud pädev asutus, mis esitab taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades;

e) taotluse saanud asutus – lepinguosalise poolt määratud ametiasutus või pädev asutus, mis võtab vastu taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades;

f) rikkumine – iga veinisektori toodetega kauplemise eeskirjade rikkumine või rikkumiskatse.

1. Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas jaotises sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et veinisektori toodetega kauplemise eeskirju kohaldatakse nõuetekohaselt, eelkõige teineteisele vastastikust abi osutades ning õigusaktide rikkumisi tuvastades ja uurides.

2. Käesolevas jaotises sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

II alajaotis