Xii riigikogu stenogramm
|
|  Yüklə 125.5 Kb.
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM
III ISTUNGJÄRK Teisipäev, 6. märts 2012, kell 10:00
. 4. 11:21 Tegevuskava "Eesti merenduspoliitika 2011-2020" (145 TK I) Esimees Ene Ergma Meie päevakorra viimaseks punktiks on Vabariigi Valitsuse esitatud tegevuskava "Eesti merenduspoliitika 2011–20" eelnõu. Kuid enne seda, kui ma kutsun ministri kõnepulti, ma tutvustan teile, kuidas me menetleme seda. Kõigepealt tegevuskava eelnõu esitaja ettekanne kuni 20 minutit, siis juhtivkomisjoni esindaja ettekanne samuti kuni 20 minutit. Küsimused – palun tähelepanu! – Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada 1 suulise küsimuse. Ja siis läbirääkimised, kus võivad kõik osaleda ja arutelu lõppedes Riigikogu otsust vastu ei võta. Hea minister ongi juba kõnepuldis. Palun, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts!
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsuse poolt on esitatud Riigikogule Eesti riiklik arengukava "Eesti merenduspoliitika kuni aastani 2020". Kõigepealt selle arengukava sünniloost. Huvi ja ühiskondlik nõudlus terviku riigi merenduspoliitika järgi on olnud juba pikka aega, sellest on räägitud rohkem kui kümme aastat ja ka selle koostamine on võtnud aega üle kahe aasta. See koostamise protsess on olnud laiapõhjaline. Me oleme kaasanud partnereid avalikust sektorist, ettevõtjate ühendustest, kodanikeühendustest rohkem kui 30 – Merendusnõukoda, Laevaomanike Liit, väikelaeva ehitajate klastri initsiatiiv, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioon, Sadamate Liit, Rannarahva Koda, Tallinna Tehnikaülikool, Mereakadeemia jne. Tõepoolest, töösse olid kaasatud kõik Eesti merendusega ühel või teisel moel seotud isikud ning selle töö tulemus on teie laudadel ja on teie hinnata. Kas see on kõiko rahuldav? Vaevalt! Kuid ma usun, et nii, nagu ka Eesti merendusega ei pea me alustama täna tühjalt kohalt, nii on ka merenduspoliitika koond meie tänastest arusaamistest, põhimõtetest ja loomulikult loob kindlasti parema eelduse ühiseks tegutsemiseks selle nimel, et me paremini meid ümbritsevat merd, mereressurssi kasutaksime ja hoiaksime. Dokument on loomulikult seotud väga mitmete muude arengukavadega, seletuskirjas ja selle sees on ka need üles loetletud ja kindlasti nii see saab ka olema. Paljudele küsimustele, mis võib lugejaid ja asjaosalisi vaevata, võib-olla ei leia detailset vastust sellest merenduspoliitikast, seetõttu soovitan vaadata ka sellega seotud arengukavasid, mida on rohkem kui 15. Me oleme otsustanud või välja pakkunud, et selle dokumendi n-ö kehtivuse aeg võiks olla 2020. aastani. Kindlasti selle olulisemad põhimõtted on kirja pandud ja välja pakutud otsustamiseks pikema ajaperspektiiviga. 2020 selle tõttu, et viia ka merenduspoliitika kui üks riigi strateegilisi dokumente samasse ajaperspektiivi nagu enamik teisi arengukavasid ning arvestame selle dokumendi rakendamise peale mõeldes ka asjaolu, et mitmed rahalised ressursid saavad võimalikuks praegu toimuvatest Euroopa Liidu finantsperspektiivi läbirääkimistest ajavahemikul 2014–20. Selles mõtes on merenduspoliitika vaata, et kõige esimesi neid strateegilisi dokumente, mis annab kindlasti poliitilisi ideid, põhimõtteid tulevasteks finantsperspektiivi raames tehtavateks otsusteks. Merenduspoliitika kui enda vajadusest tooksin välja kolm peamist asjaolu. Kõigepealt, merendus on oluline majandusharu. Ja me arvame, et täna selle majandusharu võimalused ei ole kindlasti kaugeltki ammendunud, vaid vastupidi, pigem on jätkuvalt alakasutatud. Sektori lisandväärtus on suurem keskmisest Eesti majanduse lisandväärtusest. Merendus moodustab olulise osa ekspordist, meretransport moodustab 20% teenuste ekspordist. Sellega otseselt seotud raudteetransport omakorda 20%. Samuti, kui vaatame Eesti edukamate ettevõtete edetabeleid ühe või teise indikaatori alusel, siis me leiame tavaliselt väga palju ühel või teisel moel Eesti merendusega seotud ettevõtteid, olgu see Tallinna Sadam, Tallink, rahvusvahelised ettevõtted nagu Vopak ja paljud teised. Teine merenduspoliitika vajadus on kindlasti Läänemere keskkonna seisund. Me võime lühidalt öelda, et Läänemere keskkonna seisund on muret tekitav või halb, seda on vaja kindlasti parandada ja merenduspoliitika peab sellele tähelepanu juhtima. Kolmas, merendus on killustunud erinevate ministeeriumide ja ametite vahel, seetõttu on koostöö parandamiseks ja sünergia tekkimiseks mõistlik tegevused korrastada, ülesanded paremini ära jagada. Eesmärgid sektori majanduskasv ja merekeskkonna säilimine on küll vastandlikud, meie soov on siin leida mõistlik tasakaal. Merenduspoliitika toob välja viis peamist tegevussuunda. Esiteks, merendussektori ettevõtluskeskkond, mida me soovime kujundada ettevõttesõbralikuks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Teine suund on merenduse ohutus, turvalisus ja merekeskkonna puhtus. Loomulikult on meie eesmärgiks tõsta ohutust, muuta merendus turvalisemaks ja parandada merekeskkonda. Kolmas tegevussuund puudutab avaliku sektori tegevusi ja need peavad olema hästi koordineeritud ja suunatud merenduse arengule, mitte ainult riigisiseselt, vaid arvestades, et merenduses on väga palju küsimusi otsustamisel rahvusvahelisel tasemel, Euroopa Liidu tasandil, siis on vajalik tagada ühtne tegutsemine rahvuslike huvide kaitsel. Neljandaks tegevussuunaks on Eesti mereharidus ja -teadus. Me soovime selle arengukavaga anda panuse, et merehariduse tase, teadus- ja arendustegevus viia kaasaegsemale asemele. Ning viiendaks tegevussuunaks on rannaäärse elu ja külastuskeskuse parendamine. Soovime tõsta selle atraktiivsust, soodustades mereturismi, samuti kohaliku ettevõtluse arengut ning kanda põlvkondades edasi ka merekultuuri pärandit, mis meil teadupärast ulatub aastatuhandete taha. Seega me soovime paremini ära kasutada meremajanduse potentsiaali, samal ajal arvestades looduskeskkonnaga ja parandades rannaäärset elukeskkonda. Ma püüan oma ettekandes puudutada vaid mõnda teemat ja loomulikult ajaliselt ei ole lihtsalt võimalik käsitleda kõiki merendusega seotud küsimusi. Kõigepealt kriitikast. On olnud kriitikat, et merenduspoliitika ei arvesta piisavalt merekeskkonnaga. See on osaliselt tõsi. Praeguses dokumendis ei ole merekeskkonna meetmed sellise detailsusega lahti kirjutatud kui meremajanduse omad. See ei tulene mitte meie soovist või ebaolulisest rõhuasetusest, vaid kindlasti asjaolust, et merekeskkonna kaitsemeetmete tegevused, mis arvestavad kõikide merd mõjutavate teguritega, sealhulgas ka maismaalt lähtuva reostusega, saavad käsitletud vastavalt Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivile aastaks 2015 ning seejärel lisame nad ka merenduspoliitika dokumendile. Teine valdkond on sadamad ja logistika. Võib öelda, et sadamad ja logistika on hetkel meie merenduse nurgakivi. Selles valdkonnas me näeme kahte eesmärki. Esiteks me peame hoidma neid kliente ja turge, mis meil on tänaseks välja kujunenud ja teiseks, kindlasti leida uusi turge ning avada uusi võimalusi meie sadama- ja logistikasektoris tegutsevatele ettevõtetele. Olemasolevate klientide hoidmiseks ei saa me käed rüpes istuda, need ei ole meile garanteeritud, arvestades üha tihenevat rahvusvahelist konkurentsi. Me peame oma teenuste kvaliteeti pidevalt parandama, hoidma seda konkurentsieelist, mis meil lähinaabrite ees on. Mööngem, et enamus on küll erasektori teha, kuid ka riik saab siin oluliselt panustada. Olgu siin näiteks initsiatiivid nagu elektrooniline mereriik, mis viib sadamatesse sisenevate laevade jaoks paberimajanduse elektrooniliseks, või lähimerevedude keskus, mis aitab klientidel kiiresti infot ja kontakti leida. Kindlasti on olemasolevate klientide hoidmise juures oluline ka meie jäämurdevõimekuse välja arendamine. Kordame veel kord üle, et Eestil on vaja kahte uut jäämurdjat, üks kindlasti peaks kuuluma riigile, teine võib olla omandis koos eraettevõttega, kes kasutab seda jäävabal ajal mujal. See võib tunduda sarnane rentimisele, kuid siiski on üks oluline erinevus: keegi ei soovi teha oma laevadele pikaajalist rendilepingut ning loota, et me iga aasta leiame laeva, mida on võimalik talveks rentida, see oleks liiga riskantne ja seaks küsimuse alla meie transpordikoridori usaldusväärsuse. Teiseks, me peame leidma uusi turge ja kaubagruppe ning teenuseid, seda on loomulikult teadvustatud juba tükk aega tagasi, aga julgen öelda, et alles viimastel aastatel oleme astunud selles osas ka väga konkreetseid samme. Riigi toel on loodud logistika klaster, mille eesmärk on, et ettevõtted töötavad koos riigiga selle nimel, et teadvustada meie potentsiaalsetele turgudele Eestit kui transpordikanalit, st et aktiivselt otsitakse uusi turge, töötatakse uute teenuste loomise nimel loomulikult, arvestades seda, et oluline on koostöö merendusettevõtete, raudtee-, maanteetranspordi, aga ka lennuettevõtete vahel. Infrastruktuur on meil hetkel nii raudtee kui sadamate osas piisav, et kaubamahte suurendada, seetõttu ei näe merenduspoliitika hetkel ette suuremahulisi investeeringuid infrastruktuuri, vaid pigem nn pehmeid tegevusi turgude laiendamiseks. Samas me loome valmisoleku vajadusel laiendada infrastruktuuri. See on pikem perspektiiv. Selles kontekstis on tõstatatud laiemalt ka ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö parandamise küsimus. Praegune maksusüsteem ei soosi otseselt ettevõtete asutamist või asumist kohaliku omavalitsuse territooriumile. Sealhulgas ka sadamate terminalide laiendamist või tööstus- ja logistikaparkide rajamist sadamate lähedusse. Meil oleks vaja paremat süsteemi, mis soodustaks selgelt omavalitsuste huvi ettevõtete tegutsemise vastu nende territooriumil. Samas on ka teisi võimalusi peale maksusüsteemi muutmise, näiteks riiklikud teemaplaneeringud ja seetõttu ongi meil kavas analüüsida, milline oleks parim võimalus ettevõtete ja omavalitsuste vahelise koostöö parandamiseks selles valdkonnas. Nagu öeldud, meremajanduse tugevad valdkonnd on meil hetkel sadamad, logistika, aga kindlasti ka reisijatevedu. Nendes soovime me olukorda säilitada ning jätkuvalt kasvatada. Kui rääkida kasvavatest võimalustest, siis kindlasti üheks selliseks on laevaehitus. Ja laevaehituse kasvu tuleks jätkuvalt soodustada. Kindlasti on nõrk hetkel kaubalaevandus. Siin on vaja oluliselt muuta seda, mida me seni oleme teinud. Kõigepealt laevaehitusest. Laevaehitus on juba selgelt kasvutrendis ning me hindame, et sellel on ka suur arengupotentsiaal. Seetõttu leiame, et järgmise rahastamisperioodi ettevõtluspoliitika peab arvestama nn suur- kui ka väikelaevade ehituste vajadustega, olgu see siis tööjõu koolituse, ekspertide värbamise, turunduse kui ka tehnoloogiasse investeeringu küsimused. Erilist tähelepanu väärib väikelaeva ehitus, mis on läbi väikelaevaehituse klastri tegevuse selgelt näidanud võimet koonduda, et koostööle tuginedes areneda. Seetõttu oleme juba otsustanud väikelaeva ehituse kompetentsikeskuse loomise toetamist Saaremaale ja see tegevus on ka reaalsuses käivitunud. Kaubalaevandusest. Kui teistes riikides on kaubalaevandus üks oluline merendusklastri arenduse alustala, siis Eestis see paraku nii ei ole. Seetõttu me näeme, et perspektiivis võiks ikkagi toimuda põhimõtteline muutus ning me tagaksime Eesti laevandusele Euroopa Liidu riikidega võrdsed konkurentsitingimused. Jah, see tähendaks ühe variandina laevandustoetusi, kuid siin tuleb arvestada, et laevandus on globaalne äri ning kui me tahame edukalt kaasa lüüa selles äris teiste reeglite järgi kui ülejäänud maailm, ei ole seda võimalik teha. Merenduspoliitikas pole ära toodud konkreetselt, millised peaksid olema need toetused või see toetusskeem, et saavutada laevade naasmine Eesti lipu alla või loomulikult ka nii-öelda Eesti ettevõtete või ettevõtjate investeerimine kaubalaevandusse, seda taotluslikult. Arengudokumendiga me soovime seada sihi, kuhu minna, millised aga on vahendid, sõltub keskkonnast ning täpsemalt ka veel töös olevatest analüüsidest. Keskkonna all pean ma silmas hetkel Euroopa Liidu tasandil läbivaatamisel olevaid laevandusele kehtivaid riigiabi juhiseid. Selle protsessi tulemusena määratakse ära esiteks, mida liikmesriigid üldse teha võivad, ning teiseks, näeme me, mida teised riigid teevad. Oma otsused peame me tegema lähtuvalt sellest kontekstist. Igal juhul näitavad meie praegused arvutused, et on võimalik välja töötada konkurentsivõimeline süsteem selliselt, et laevandustoetusteks vajaminev summa laekuks täielikult nendest maksudest, mida makstakse registrisse tulevate laevade pealt. Kaudsed kulud, mis tekivad hiljem läbi meremeeste tervishoiukulude ning pensionide, peaks olema kompenseeritud aga uute töökohtade ning merendussektori tõusnud lisandväärtuse läbi. Järgmine teema seondub mereharidusega. Võime öelda, et mereharidus on mõneti meie murelaps. Ka viimastel kuudel on mereharidus jätkuvalt saanud tähelepanu ja pigem negatiivsest aspektist. Siin on meil vaja kindlasti selget otsust ja pikaajalist stabiilsust. Iseenesest ei ole Mereakadeemia juriidiline staatus oluline nii kaua, kui haridus, mida seal pakutakse, on kvaliteetne. Ka merenduspoliitika ei maini otseselt Mereakadeemia juriidilist staatust. Samas, olgem ausad, Mereakadeemia eksistents, sõltumatus eraldiseisvana, on kindlasti märgilise tähendusega ja ma ei alahindaks seda eriti, kui liitumiskavad ei sisalda endas kõige olulisemat kava, kuidas merehariduse kvaliteeti parandada? Seega ma leian, et siin pole mõtet liigselt rabistada, vaid paika panna pikem plaan, kuidas tagada parim võimalik arenev mereharidus Eestis. Me oleme merenduspoliitikas sõnastanud selle merehariduskontseptsioonina, mis peaks valmis olema aastaks 2013. Kui ma eelnevalt rääkisin põhiliselt meremajandusest, siis merenduspoliitikas on leidnud kohta ka merenduse n-ö inimlikum nägu, mis väljendub rannaäärset elukeskkonda ja merekultuuri puudutavas prioriteedis. Selleks, et avada merd inimestele, peame vajalikuks väikesadamate võrgustiku loomist. See oleks kogu Eesti rannikut kattev, üksteisest umbes 30-40 meremiili kaugusel paiknevate väikesadamate võrgustik, mille sadamad vastavad teatud teenusstandarditele. Me oleme juba koostöös partneritega potentsiaalse võrgustiku kaardistanud, hakkame sellel aastal pidama läbirääkimisi sadamaomanike, kohalike omavalitsuste ja maavalitsustega juba konkreetsema tegevusplaani paika panemiseks. Uuest eelarveperioodis näeme me ette investeeringute toetamist nende sadamate viimisel nõutud teenusstandardi tasemele. See võrgustik on kindlasti suunatud turismile, nii välis- kui siseturistidele, aga ka mere avamisele inimeste jaoks üldisemalt. Me ei saa rääkida piisavast järelkasvust merendussektoris, kui lastel ja noortel ei ole võimalik oma kodukohas või vähemalt lähipiirkonnas minna merele nii, et see oleks ohutu ja meeldiv. Kokkuvõtteks. Ma väga loodan, et tänane merenduspoliitika arutelu tuleb asjalik. Loomulikult huvitab valitsust see, et merenduspoliitikas fikseeritud põhimõtted, aga ka konkreetsemad tegevussuunad oleksid konsensuslikud ning me kuulame tähelepanekult ka opositsioonierakondade seisukohti, sest ainult nii saab sellest merenduspoliitikast mitte järjekordne paber, vaid kindlasti mõtestatud tegevuste plaan, mille tulemusena tõepoolest on ka emotsionaalselt võimalik öelda, et Eesti on mereriik. Aitäh! Esimees Ene Ergma Suur tänu, härra minister, ettekande eest! Palun alustame küsimustega. Kolleeg Urmas Klaas, palun!
Urmas Klaas Aitäh, proua Riigikogu esimees! Austatud minister! Hea meel oli kuulda, et selle merenduspoliitika dokumendi ettevalmistamise käigus on pööratud tähelepanu ka mereharidusele, seda nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse vaatevinklist. Te küll üht-teist siin mainisite, aga ma siiski palun, et te laiendaksite seda teemat ja räägiksite, kui põhjalik ja hea koostöö on olnud selle mereharidusdimensiooni sisustamisel teil Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kui suured siin on eriarvamused majandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel? Kuidas te näete, et just see merehariduse teema võiks edasi areneda? Aitäh!
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Lühidalt: me oleme merehariduses ette näinud selles arengukavas neli erinevat tegevussuunda, alategevussuunda, lisaks minu poolt mainitud merehariduskontseptsiooni väljatöötamisele, mida ma peangi oluliseks küsimuseks. Tegelikult merehariduse sellised kontseptuaalsed küsimused on jätkuvalt võib-olla laiapõhjaliselt läbi arutamata, mille tõttu siis aeg-ajalt kerkib erinevaid probleeme. Me oleme näinud minu arvates suhteliselt kõrvaltvaatajale ka mõistetamatuid konflikte, mis sünnivad ja siis jälle surevad ja jälle nad sünnivad. Nii et ma arvan, see merehariduse kontseptsiooni väljatöötamine, rakendamine on oluline küsimus, et me suudame vastata sellele, milliseid spetsialiste, millisel tasemel me ise koolitame, millises mahus, merendus on kindlasti palju laiem temaatika, mil määral me peaksime olema võimelised oma noori koolitama väljaspool Eestit. Keskne küsimus, mis minu arvates täna on haridusministeeriumi poolt, kuid ka varem minister Tõnis Lukase poolt üles tõstetud, on ikkagi Mereakadeemia koostöövõimekus nii ülikoolide kui ka teiste rakenduskõrgkoolidega, samuti kutsekoolidega. Lisaks on meil siin arengukavas ära toodud põhilised tegevussuunad, mis puudutavad nii kutseõppe edendamist, kõrghariduse edendamist. Need on siin loomulikult kirja pandud koostöös haridusministeeriumi ja merehariduse tõsisemate ekspertidega. Laiemas plaanis kindlasti teeb muret see ja me peame seda probleemi nii-öelda adresseerima, et tihtipeale merehariduses võib-olla on väike järelkasv, just õppejõudude või õppejõududena tegutseda tahtvate inimeste poolest ja sealt tulenevalt teatud kvaliteediprobleemid. Siin on terve suur hulk küsimusi. Minu isiklik arusaam on sellest, et jah, enne kui teha mingeid struktuurseid muudatusi või haridusökonoomikast lähtuvaid muudatusi, me peaksime siiski need kontseptuaalsed küsimused veelkordselt läbi arutama ja kaaluma seda rohkem kui lihtsalt üks kinnisvaraarendus sinna või teise kohta. Aitäh!
Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kallo!
Kalev Kallo Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minupoolsed tänud hea ülevaatliku ettekande eest! Oma ettekande esimeses pooles rõhutasite, et selle poliitika eesmärk on, et soovime luua meremajandusele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist keskkonda, lõpu poole aga mainisite, et konkreetsed abinõud või, ütleme nii, maksulised, teised siin kajastamist pole leidnud. Teades selle dokumendi sündimist, olles sellega pidevalt püüdnud kaasas käia, on jah, mida lõpu poole, seda rohkem kärbiti sealt välja niisuguseid konkreeseid abinõusid. Minu küsimus siit: millal ja kuidas ja mis ajateljel võiks sündida nii-öelda konkreetsete abinõude ehk merenduse toetamise plaan, ütleme, juba konkreetsete abinõudena? Olgem ausad, see dokument küll veel laevu Eesti lipu alla ei too. Aitäh!
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Tahtmata siin olla kuidagi terav küsija suhtes, kindlasti ei too laevu lipu alla ka kõige parem toetusskeem, aga selline nii-öelda mentaalne hoiak, et laevad kindlasti kunagi lipu alla ei tule, ma usun, et me peame ise kõik mõtlema, et laevad tahavad tulla Eesti lipu alla ja mitte ainult need Eesti ettevõtjatele kuuluvad, vaid miks mitte ka teiste riikide laevad. Praegu käib mõneti Euroopa tasandil, nagu ma ütlesin, selle merendustoetuste n-ö riigiabi küsimuste arutelu. Mulle tundub, et seal mingeid väga revolutsioonilisi muutusi ühes või teises suunas ei ole tulemas. Teisisõnu, see riigiabi võimalus, millel baseeruvad täna Euroopa Liidu riikide kõik need erinevad maksu- või toetusskeemid, selleks et konkureerida nn mugavuslipu riikidega, jäävad jõusse. Aga ma arvan, et me peaksime selle diskussiooni läbi käima ja seejärel oleme valmis tulema omapoolsete ettepanekutega. Mida ma tahan öelda täna? Et see arutelu muutuks võib-olla vähem ideoloogiliseks, siis me näeme kõigepealt, esiteks, ärme unustagem seda, et meil täna on juba laevandustoetuste programm. Nimelt, me ju toetame Eesti lipu all olevate laevade meremeestele, Eesti residentidest meremeestele makstava sotsiaalmaksu osas riigieelarvest läbi Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse. Tõsi küll, see ei ole väga palju midagi muutnud. Ma arvan, et me peaksime veel kord kaaluma ja läbi analüüsima ka teiste, ennekõike otseste maksude osas, mil määral meie konkurentsisituatsioon on kehvem. See on esimene osa. Nii et siin on see tulumaksuküsimus täpselt samamoodi ja ka sotsiaalmaksu ulatus. Ma arvan, et me peaksime jääma toetuste põhimõttele, kusjuures veel kord, nagu ma ka ettekandes rõhutasin, siis eesmärk peaks olema see, et n-ö toetused ei tohiks kujundada summa summarum täiendavaid kulusid, vaid pigem ikkagi täiendavad sissetulekud, mida läbi selle, kui rohkem laevu tegutseb n-ö Eestis tegutsevate ettevõtetena, kindlasti peaks see olema nullsumma mäng vähemalt lühemas eelarveperspektiivis. Kolmas, ma arvan, keskne küsimus peab olema ikkagi mudel, mis annab pikaajalise kindluse, kas selleks on ühel või teisel moel riigi volitatud institutsioonide ja nende laevaettevõtjate vahel sõlmitud pikaajalised lepingud või muud taolised asjad. Ei ole mõtet pakkuda toetusskeeme, mille kehtivusaeg ei ole teada. Aasta, kolm, neli, viis, sellisel juhul neid muudatusi ei tehta. Loomulikult, mida ma ettekandes ei puudutanud, kuid ma tahaks rõhutada, mis on selle teemaga seotud, me oleme ette näinud ka võimalikud tegevused n-ö teise laevaregistri või teisese laevaregistri loomiseks. Ehk teisisõnu pakkuda ka teatud võimalusi välisettevõtete suurtematele laevadele, aga selle teisese laevaregistri n-ö äriplaani või käsitluse väljatöötamine on kuskil keskpaigas. Meil ei ole mõtet ka seda päris maha magada, kuna meil on teatud eelised. Veel tagasi tulles selle laevade lipu küsimuse juurde, siis ettevõtte tulumaksu režiim on meil siiski arvestades võrdlemisi soodne. Selles osas, ma arvan, kui me oleme analüüsinud ettevõtete käitumisi laeva koduriigi valimisel, siis ma arvan,et põhiline keskendumine on ikkagi see otseste maksude temaatika, kus tänased põhilised lipuriigid pakuvad väga soodsaid tingimusi. Me ei pea pakkuma nii soodsaid tingimusi, kuid meil see vahe ei tohi niivõrd suur olla, sest lisaks sellele n-ö nullmaksustamisele ikkagi lipuriigist sõltuvad mitmed muud positiivsed asjad, mis minu arvates Eestil on olemas. Aitäh! Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Kalev Kotkas!
Kalev Kotkas Tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Selle arengukava olulisem ja huvitavam osa on lõpus, kus on realiseerimisplaan, kus on väga hästi kirjas konkreetne tegevus, maksumus, tähtaeg, vastutaja, aga see plaan hakkab peale aastatega 2011–2012, mille järgi me oleksime pidanud juba eelmisel aastal nendele meetmetele kulutama 55,5 miljonit, sellel aastal peaks kulutama 60 miljonit eurot. Me alustame püha üritust nagu väikese mahajäämusega. Kas teil on mingi plaan, kuidas seda olukorda siluda? Aitäh!
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Seoses Riigikogu valimisega on mõneti see merenduspoliitika jõudmine siia saali viibinud. Kui me mitmeid tegevusi vaatame, siis valitsus nendega ammu toimetab, seda esiteks, sealhulgas rahalise poole pealt. Kui me vaatame oma erinevaid rahalisi kulutusi, olgu need jooksvad või ka investeeringud, siis ju merenduses on märkimisväärseid asju juhtumas ettevõtete tasandil, ma mõtlen ka riigile kuuluvate ettevõtete tasandil ja riigi enda puhul. See on nagu üks pool. Ma tahaks kasutada võimalust ja öelda selle rakendamise kohta. Meil on ikkagi plaanis, ma arvan, et see lisa on pigem selline ülevaatlik käsitlus võimalikest finantsvahenditest. Kindlasti finantsvahendite küsimus on oluline. Ma arvan, et see kesksem küsimus on kindlasti siis, kui me arutame 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi. See on väga oluline sisend kindlasti, seda esiteks. Teiseks, et valitsuses paremini koordineerida, on kava ka teha regulaarseid rakenduskavasid kolmeaastase sammuga. Me ei ole ühtegi rakenduskava valitsusse viinud, kuna me tõepoolest ootasime seda arutelu siin ja seisukohti, et siis kui see arutelu siin lõpeb, Riigikogu ühel või teisel moel annab talle hinnangu, siis tuleb ka esimene rakenduskava kolmeaastase sammuga. Aitäh!
|