Morfoloogilised tunnused

Morfoloogilised tunnused

Bioloogia ja areng

Kartulimardikad talvituvad toitumiskohas olenevalt mulla külmumissügavusest 20...60 (...120) cm sügavusel mullas.

Kevadel tulevad kartulimardikad maapinnale, kui temperatuur talvitumissügavuses on tõusnud 14 C- ni ja õhutemperatuur tõuseb päeval üle 20 C. Lumevaese talve ja kuiva kevade korral hilineb mardikate ilmumine ning see toimub alles esimeste soojade vihmade järel. Meie kliimas ilmuvad mardikad kevadel mai lõpul, juuni esimesel poolel. Pärast mullast välja ronimist toituvad nad metsikutel maavitsalistel ja esimestel tärganud kartulitaimedel. Munad paigutab kartulimardikas rühmiti (30...40 tk) kartulilehtede alumisele küljele. Üks emasisend võib muneda 400...700 muna, üksikud isegi üle 2000 muna. Olenevalt ilmastikust kooruvad munadest tõugud enamasti juuni teisel poolel, läbides seejärel neli arengujärku. Munast koorunud tõugud närivad sama lehe alumisele pinnale kuni 1 mm läbimõõduga augukesi. Kui tõugud on end küllalt tugevaks söönud rändavad nad kartulitaime latva, lehtede pealmisele küljel toitudes seal seda augustades ja sälgutades. Mardikad ja vanema kasvujärgu tõugud söövad alguses lehti servadest, hiljem aga tervikuna kõik lehed ja lehevarred.

Kui täiskasvanud tõuk on toitumise lõpetanud, uitab ta mõned päevad ringi ja poeb siis enamasti 15...20 cm sügavusele mulla alla nukkuma. Maapinnale roninud noormardikad on äärmiselt aplad toituma. Sügissuvel on esinenud noormardikate munakurni ja tõuke. Minimaalne temperatuur kartulimardika arenguks on 11,5 C, alla selle lõpeb toitumine ja paljunemine ning mardikad poevad mulda talvituma.

Kartulimardikas on väga vastupidav. Ta võib piisava veevaru korral elada 2 kuud. Ebasoodsatel tingimustel võib esineda suvine diapaus. Merevees suudavad mardikad vastu pidada 1...2 nädalat ning kaldale jõudes on võimelised edasi rändama, toituma ja paljunema.. Osa talvituvatest mardikatest võib jääda mulda kaheks kolmeks aastaks.

Levik

Mardikad liiguvad toidu otsimisel ronides ja lennates võimalikult otsejoones. Tuulevaikuses lendab kartulimardikas umbes 8-kilomeetrise tunnikiirusega kuni 10 m kõrgusel ning liigub ööpäevas 8-10 km. Kui õhkutõusnud kartulimardikate parv satub õhuvoolu, siis võivad õhuvoolud neid kanda 200...400 km kaugusele. Kartulimardika kiirele levimisele on kahtlemata kaasa aidanud ka pidevalt arenev ja tihenev transport. Eesti aladele satub kartulimardikas lõuna-, edela ja kagutuultega, olles nii Lõuna-Eestis kui ka meie naabrite lätlaste ja leedulaste juures juba kodunenud.

Väiksemate ja varakult avastatud kollete puhul tuleb kartulimardikad kokku korjata ja mehhaaniliselt hävitada. Kartulitaimede ülevaatamisel jälgida mullapinda kuhu mardikad võivad taimede liigutamisel end poetada. Mullaharimisega kahjustatakse ja hävitatakse kartulimardikaid ja nukke.

Keemilise tõrje efektiivsus sõltub suurel määral tõrjeaja valikust. Insektitsiidide suhtes on kõige tundlikumad noored tõugud ja ka noormardikad, täiskasvanud tõugud ja talvitunud mardikad on märksa vastupidavamad. Parema tulemuse annab insektitsiididega pritsimine teise kasvujärgu tõukude ilmumisel ja noormardikate mullast väljumisel.

Eestis on käesolevaks aastaks registreeritud kartulimardika tõrjeks järgmised preparaadid:

Cyperkill 250 EC kulunormiga 0,1-0,2 l/ha, ooteaeg 20 päeva

Decis 2,5 EC kulunormiga 0,1- 0,3 l/ha, ooteaeg 30 päeva

Decis Extra 100 EC kulunormiga 0,04-0,05 l/ha, ooteaeg 20 päeva – kasut. taimekaitsetunnist. alusel

EI putukkahjuritele kulunormiga 0,2-0,4 l/ha, ooteaeg 20 päeva

Kestac 50 kulunormiga 0,2- 0,4 l/ha, ooteaeg 20 päeva

Fastac 50 kulunormiga 0,2- 0,4 l/ha, ooteaeg 20 päeva

Karate Zeon kulunormiga 0,1 l/ha, ooteaeg 25 päeva

NeemAzal-T/S kulunormiga 1,5-2,5 l/ha, ooteaeg puudub

Proteus 110 OD kulunormiga 0,5-0,75 l/ha, ooteaeg 14 päeva - kasut. taimekaitsetunnist. alusel

Kartulimardika tõugud ja lepatriinu nukud on sarnased. Lepatriinu nukud on kinnitunud lehele liikumatult ja taimeleht on terve.

K. Karelsohn 6 712 619