Ana səhifə

Läti olukorrast omavalitsuste tegemiste kaudu


Yüklə 29 Kb.
tarix24.06.2016
ölçüsü29 Kb.
Läti olukorrast omavalitsuste tegemiste kaudu
Saare maakonna omavalitsuste esindajad väisasid eelmine nädal naaberriiki, et tutvuda Lätis läbiviidud haldusreformi tulemustega. Õppereis sai teoks Struktuuritoetuste prioriteetse suuna "Suurem haldusvõimekus" stažeerimisprogrammi alameetme vahendite toel. Kolme tiheda tööpäeva jooksul tutvuti kolme omavalitsuse – Talsi, Roja ja Cesise reformijärgsete tulemustega.
2009.aastal vähenes haldusreformi tulemusel Läti omavalitsuste arv 520-lt 119-le – seega 77 %. Reform viidi läbi Seimi seaduse alusel, mis võimaldas omavalitsustel eelkõige vabatahtlikult liituda ning sellega kaasnes 200 tuhande latti suurune toetus igale liitujale. Siiski oli 30 omavalitsust, kes kategooriliselt keeldusid ühinemast teistega. Nendele rakendati seaduse jõudu, kuid toetusest jäid nad ilma.

Paralleelselt omavalitsustele moodustati Läti Vabariigis 5 planeerimisregiooni, milledel on täita 3 ülesannet: 1) piirkondade vahelise koostöö korraldamine, 2) ühistranspordi korraldamine ja 3) planeerimisalase töö koordineerimine.


Põhjalikum ülevaade ja tutvustus haldusreformist saadi Talsi vallast, mis reformijärgselt on üks suur omavalitsus (lätikeelne termin „ novada“ ja tähendab maakonda ) ning asub Vidzeme planeerimisregiooni alal. Talsi vallas elab 34 871 elanikku ja seega on võrreldav väga hästi Saare maakonnaga.

Enne reformi teostamist oli Talsi rajoonis 19 omavalitsust. Liitmiste tulemusel jäi samale territooriumile 3 omavalitsust: Talsi, Dundaga ja Roja. Kõige suurem neist on Talsi vald, mis ühendab endas 15 endist omavalitsust. Talsi Vallavalitsus asub linnas, kuid lisaks on säilitatud administratiivpunktid igas endises vallakeskuses. Need siiski ei ole osavallad nagu Eesti kohalike omavalitsuste seaduse põhjal võiks loogiliselt arvata.


Saarlasi tervitas ja andis pikka ülevaate reformi sisust Talsi vallavolikogu („duuma“) esimees Miervaldis Krotovs. Talsi vallavolikogu koosneb 17 liikmest, kes on valitud erakondade nimekirjade alusel. Seega puudub volikogu liikmetel otsene esindatus mõne administratiivüksusega (endise liitunud vallaga). Volikogus on 7 erakonna nimekirja esindajaid. Volikogul on 5 erinevat komisjoni tegevusalade kaupa. Volikogu esimees ja aseesimees on põhikohaga valla palgal. Esimees ja aseesimees ei kuulu samasse erakonda. Eestiga võrreldes Läti omavalitsustes vallavanema institutsioon puudub. Kuid palgal ja volikogu esimehe alluvuses on tegevdirektor, kellel omakorda on asedirektorid vastavalt tegevusvaldkondadele.
Talsi valla administratiivpunktides on palgal ja teenuseid osutamas vaid mõned ametnikud – sotsiaalabi alal, kassa- või raamatupidaja ning juhataja. Juhatajad ei ole aga igas administreerimispunktis, vaid 2 – 3 väiksemate endiste omavalitsuste kohta on üks ametnik. Saarlastega kohtus Strazde ja Libagi üksuste ühine juhataja Sandra Petersone. Juhataja tutvustas, et tema see, kelle rinnale saab tulla kurtma, mis on valesti või vajab korraldamist. Juhataja viib sõnumi Vallavalitsusse, et siis probleeme lahendada kas koheselt või läbi eelarve kuni investeeringuteni välja.
Valla tuludesse laekub riigilt 30 % tasandusfondina ja see omakorda sisaldab 38 % ulatuses haridusekulude katet. Suurim eelarve tuluartikkel on tulumaks – 42 % kogumahust. Eelarve kulude struktuur on teatud määral sarnane meie kulude jagunemisele. Suurim osa läheb haridusele – 34 %, millest pool on palgakulu, sotsiaalhoolele 11 %, juhtimise kulud 9 %, kultuur 5 %, sport 4 %. Tähelepanu tekitas keskkonnakaitse ja kommunaalkulude osatähtsus, mis on eelarvest 27 %. Kommunaalkulud on suured ning nende tasumine elanike poolt on vaevaline. Seetõttu oli Läti riik võtnud laenu, et aidata maksta omavalitsustele elanike võlgu.

Reformi läbiviimise käigus pakuti kõigile ametnikele võimalust töötada edasi, enamasti Talsi keskuses. Siiski kaotas töö 80 inimest.

Kohtumisel Talsi valla administratsiooniga osales ka Läti Keskkonnakaitse ja Regionaalse arengu ministeeriumi omavalitsuste arenguosakonna juhataja Aivars Draudinš. Ministeeriumi esindaja on olnud seotud reformiga algusest peale ning oskas selgitada reformi erinevaid nüansse terves riigis. Lätis on 9 vabariikliku alluvusega linna, mis ei pidanud liituma ühegi omavalitsusega. Üldiselt kehtestati, et omavalitsuse minimaalne elanike arv peaks jääma 4500 inimest. Samas oli ka üksikuid juhtumeid, kus vald taotles mitteliitumist ning Seimis leidis see ka toetajaid.

Roja vallavolikogu esinaine Eva Karklina selgitaski põhjalikult oma 2800 elanikuga valla juhtumit, kus algul ühineti Mersragsi vallaga. Aasta möödumisel aga hääletasid volikogus need liikmed, kes ei pooldanud ühinemist, eraldumise poolt. Seimis nende taotlus rahuldati. Märkimist vääris, et Mersragi vallas on sadam, kust toimub laevaühendus Riiaga. Mõlemad vallad olid saanud liitumistoetuse, kuid seda ei pidanud tagastama.

Rojas külastati vallale kuuluvat sadamat, kus sadamaülem Janis Megnis uuris kohe, millal ja kuidas saaks käima praami ühenduse Saaremaaga.

Saarlaste külaskäiku aitas Talsis ette valmistada valla avalike suhete juht Inga Priede, kes toonitas piirkonna ajaloolisi sidemeid ja sellest johtuvalt edasist koostööd kõikide valdade vahel, eriti kultuuri, kuid ka hariduse, transpordi alal. Nii on neil väga hea koostöö just Roja vallaga.


Kolmas omavalitsus, kes nõustus kogemusi jagama oli Cesise vald Vidzeme planeerimisregioonis. Cesise valla reformi käik erines teatud määral Talsi piirkonnast, sest ümberringi oli palju valdu, kes tahtsid omavahel ühineda – naabrid Priekuli ja Sigulda said enda külge rohkem valdasid. Cesisega liitus vaid väike Vaive vald. Cesis oli varem üle 18 tuhande elanikuga linn, siis pärast ühinemist said nad juurde ligi 1800 Vaive inimest. Volikogus, mis oli enne 13-liikmeline, on nüüd 15 saadikut. Paradoksina märkis volikogu esimees Gints Škenders, et Vaive piirkonnast ei ole volikokku sattunud ühtegi esindajat. Samas just Vaive kooli tuli teha esimesed suured investeeringud valla eelarvest.
Kokkuvõtvalt kinnitasid kõik kolm omavalitsuse esimeest, et haldusreform oli vajalik ja see võimaldab piirkondadel areneda, kuna saab ette võtta suuremaid investeeringu objekte. Samaga seondub Euroopa Liidu toetusprogrammide kasutamine. Miervaldis Krotovs ütles, et just tänu Euroopa Liidu abirahadele sai haldusreform Lätis teoks.

Õnnestunuks ei peeta riiklike planeerimisregioonide tegevust ning arutatakse omavalitsuste teise tasandi taasloomist. Praegu on ühistranspordi, piirkondade planeerimise ning hariduse valdkonnas palju probleeme, mille parimaid lahendusi Riiast ei näe ja peaks saama kohapeal otsustatud.



Gints Škenders toonitas aga, et reform pole midagi lõplikku, vaid püsiv tegevus, mille käigus tehakse kokkuleppeid ja liigutakse ühes suunas edasi.
Erika Thalheim

Saaremaa Omavalitsuste Liidu nõunik


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət