Euroopa Komisjon: Läti on valmis 2014. aastal eurole üle minema

Brüssel, 5. juuni 2013

Täna avaldab Euroopa Komisjon 2013. aasta lähenemisaruande Läti kohta. Sellele on lisatud lühikokkuvõte, kus selgitatakse aruande sisu ja tagamaid. Komisjon järeldab, et Läti on saavutanud euroalaga jätkusuutliku majandusliku lähenemise kõrge taseme, ja teeb ettepaneku, et nõukogu teeks otsuse euro kasutuselevõtmise kohta Lätis alates 1. jaanuarist 2014.

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn ütles: „Läti on näidanud, et ka suur makromajanduslik tasakaalustamatus on võimalik edukalt kõrvaldada ja olukorrast veelgi tugevamana väljuda. Pärast sügavat langust aastatel 2008–2009 võttis Läti otsustavaid poliitilisi meetmeid, mida toetati ELi ja IMFi juhitud finantsabi programmist ning millega parandati paindlikkust ja majanduse kohanemisvõimet üldises ELi jätkusuutliku ja tasakaalustatud majanduskasvu raamistikus. See tasus ennast ära: prognoosi kohaselt on Läti majandus sel aastal ELi kõige kiiremini kasvav majandus.”

Ta lisas: „Läti soov eurole üle minna näitab usaldust meie ühisraha vastu ja on tõendiks selle kohta, et neil, kes ennustasid euroala lagunemist, ei olnud õigus.”

Lähenemisaruandes antakse positiivne hinnang Läti majandustulemustele, võttes aluseks ELi lepingus sätestatud lähenemiskriteeriumid.

Inflatsioon

2013. aasta aprillile eelnenud 12 kuu keskmine inflatsioon oli Lätis 1,3%, mis on allpool kontrollväärtust 2,7%, ja see jääb tõenäoliselt sellest madalamaks ka järgnevatel kuudel. Kui lühiajalised tegurid (eelkõige käibemaksu kärpimine eelmise aasta juulis) on aidanud hoida inflatsiooni eriti madalal tasemel, siis aluseks olevate peamiste asjaolude analüüs ja tõsiasi, et inflatsioon oli kontrollväärtusest oluliselt madalam, toetavad arvamust, et hindade stabiilsuse kriteerium on täidetud. Läti peab aga olema jätkuvalt valvas ja hoidma inflatsioonitaseme madalal, säilitades range eelarvepoliitika ja hoides sisenõudluse jätkusuutlikuna.

Valitsemissektori puudujäägi suhe SKPsse ulatus 2010. aastal 8,1%-ni, kuid vähenes 2012. aastal 1,2%-ni ja peaks komisjoni viimase kevadprognoosi kohaselt olema ka 2013. aastal 1,2%. Valitsemissektori koguvõlg oli 2012. aasta lõpus 40,7% SKPst. Komisjon on seisukohal, et ülemäärast puudujääki on korrigeeritud usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil, ning on soovitanud, et majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) lõpetaks Läti ülemäärase puudujäägi menetluse (vt MEMO/13/463). Seejärel vastab Läti valitsemissektori eelarveseisundi kriteeriumile.

2013. aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli Läti keskmine pikaajaline intressimäär 3,8%, mis on madalam kui kontrollväärtus 5,5%. Intresside erinevus võrreldes euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega on alates 2010. aastast märkimisväärselt vähenenud ja see peegeldab turu usaldust Lätis.

Läti latt on osalenud vahetuskursimehhanismis alates 2. maist 2005, mis on oluliselt kauem kui vähemalt kaks aastat. Vahetuskursimehhanismiga liitumisel kohustusid Läti ametiasutused hoidma lati kursi kõrvalekaldumist keskkursist ±1% piires. Käesolevale hinnangule eelnenud kaheaastase hindamisaja jooksul ei ole lati vahetuskurss kaldunud kõrvale keskkursist üle ±1% ega kogenud pingeid.

Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning töö-, kauba- ja finantsturgude lõimumist. Läti maksebilansi puudujääk vähenes kriisi ajal märkimisväärselt. Seda soodustas ka välise konkurentsivõime paranemine. Läti majandus on kaubandus- ja tööturu sidemete kaudu ELi majandusega tihedalt lõimunud ning see meelitab ligi arvestatavaid välismaiseid otseinvesteeringuid. Riigi finantssektor on ELi finantssüsteemiga märkimisväärselt lõimunud, peamiselt tänu suurele välisomandusele pangandussektoris.

Lisaks on rahandust käsitlevad Läti õigusaktid kooskõlas ELi õigusaktidega.

Seda hinnangut täiendab Euroopa Keskpanga (EKP) lähenemisaruanne, mis avaldatakse samuti täna.

Taust

Kogu kriisi jooksul on Läti edukalt toime tulnud raske makromajandusliku kohandamisprotsessiga. ELi ja IMFi juhitud finantsabi programmi otsustav rakendamine aitas riigil väljuda sügavast langusest ja alustada taas liikumist majanduskasvu poole.

ELi lepingu kohaselt esitavad komisjon ja EKP iga kahe aasta järel või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, asjakohase aruande. Käesoleva aasta 5. märtsil palus Läti ametlikult komisjonil esitada erakorralise lähenemisaruande, et võtta 1. jaanuaril 2014 kasutusele euro.

Euro kasutuselevõtu tingimused hõlmavad nelja stabiilsuse tagamisele orienteeritud majanduskriteeriumi: valitsemissektori eelarveseisund, hindade stabiilsus, vahetuskursi stabiilsus ja pikaajaliste intressimäärade lähenemine, mis peavad olema jätkusuutlikul viisil täidetud. Samuti peavad siseriiklikud rahandust käsitlevad õigusaktid olema kooskõlas Euroopa Liidu lepinguga.

Aluslepingu kohaselt tuleb hindamisel arvestada ka lisateguritega (maksebilanss, turgude lõimumine), kuna tegemist on näitajatega, mille alusel hinnatakse, kas liikmesriikide lõimumine euroalaga kulgeb raskusteta, ning mis aitavad paremini mõista lähenemise jätkusuutlikkust.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu teeb juulis lõpliku otsuse euro kasutuselevõtu kohta Lätis. Otsus tehakse pärast seda, kui Euroopa Parlament on esitanud oma arvamuse, euroala rahandusministrid on esitanud soovituse ning ELi liidrid on arutanud seda teemat Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni kohtumisel.

Menetlus on täielikult lõpule viidud, kui Euroopa Liidu Nõukogu on euroala liikmesriikide ja Läti ühehäälse otsusega lõplikult kindlaks määranud lati ja euro vahetuskursi.

Lisateave:

Hinnang on esitatud dokumendis „2013. aasta lähenemisaruanne Läti kohta”:

EKP lähenemisaruanne:

IP/13/500