Vivasan toodangu teatmik

Probleemse naha hooldus

AKNE

Haiguse tekitajateks arvatakse olevat propioonbakterid, mis pesitsevad rasunäärmetes ja toituvad nende sekreetidest. Aknet iseloomustavad rasunäärmete korgid ja sellele järgnevad põletikud. Seetõttu on seaduspärane, et kõik selle haiguse ilmingud – vistrikud ja lööve – tekivad nn. seborröalistele aladele, st. aladele, kus asetseb suuremal hulgal rasunäärmeid. Need tsoonid asuvad peamiselt näol, rinnal ja seljal. Kaasaegne meditsiin ei oska välja tuua faktoreid, mis sunnivad rasunäärmeid eritama palju „halba“ rasva, seetõttu loetakse vistrikulist löövet krooniliseks haiguseks.

• 
  hormonaalse tasakaalu häired (suguline küpsemine, endokriin- ja suguorganite haigused jne.)
  
• 
  seborröa
  
• 
  pärilikkus
  
• 
  vegetatiivse närvisüsteemi haigused
  
• 
  organismis happelis-aluselise tasakaalu häired
  
• 
  ebaõige näohooldus
  
• 
  pikaaegne ravimite tarbimine (medikamentoossed vistrikud)
  
• 
  kahjulikud välised toimemehhanismid (professionaalsed vistrikud)
  

1. 
   Mikrokomedoomid (microcomedones) – väga väikesed vistrikud, praktiliselt nahal märkamatud.
   
2. 
   Komedoomid (comedones) – avatud vistrikud, millel on keskel must või valge täpp.
   
3. 
   Paapulad (papula) – pindmised punased valulikud sõlmekesed
   
4. 
   Pustulid (pustule) – mädavillid
   
5. 
   Noodulid (nodule) – pallitaolised sõlmekesed, mis asetsevad sügaval nahas.
   
6. 
   Kobarjas akne (cystic acne) – mädased ja põletikulised paised.
   
7. 
   Induratiivne akne (acne indurativa) – ägedad haiguslikud infiltraadid purpurpunase-sinaka tooniga.
   
8. 
   Konglobaatiline akne (acne conglobata) – induratiivsed vistrikud, ägedad haiguslikud infiltraadid purpurpunase-sinaka tooniga.
   

Akne ravi taktika sõltub vistrikulise lööbe vormist, ent põhiprintsiipideks on:

• 
  Rõhumine suurenenud naharasva hulgale;
  
• 
  Surnud naharakkude „bloki“ kõrvaldamine rasunäärmete käikudest;
  
• 
  Nahapõletikku tekitavate bakterite hävitamine.
  

Ravi koosneb spetsiaalsest nahahooldusest ja ravivahendite kasutamisest. Ent lisaks eelistavad tänapäeva dermatoloogid akne ravis lokaalseid preparaate, st. kreeme, salve, lahuseid jne.

KUPEROOS

1. 
   staadium – näonahale lisandub verd, nägu on perioodiliselt punane, sageli kaasnevad sellega konjuktiviidid (silmapõletikud).
   
2. 
   staadium – näonaha punetus on püsiva iseloomuga, põskedele ja ninale ilmuvad veresoonte laiendid, mis on juba tõsisem hoiatus.
   
3. 
   staadium – kuperoosi foonil tekivad põletikulised vistrikud.
   
4. 
   staadium – nahakude pakseneb, omandab kliinilised haigusele iseloomulikud tunnused – ninanaha paksenemine, punetus ja jämedus, nn. käbinina. Haigus progresseerub järk-järgult, tüsistusena võivad tekkida isegi silmade kahjustused.
   

Kuivõrd kuperoos on veresoonte võrgustiku teke, siis kõik faktorid, mis põhjustavad veresoonte paisu, soodustavad ka selle haiguse teket. Niisiis, naha punetus võib kaasneda:

• 
  terava või liiga kuuma toidu tarbimisega;
  
• 
  järskude temperatuurilangustega;
  
• 
  suitsetamise, liigse alkoholitarbimisega;
  
• 
  UV-kiirte toimega;
  
• 
  hormonaalsete häiretega;
  
• 
  pärilike faktorite ja stressidega.
  

Veresoontega seotud probleemid võivad süveneda vegetatiivse düstoonia, endokriinsüsteemi düsfunktsioonide, mao- ja sooletrakti haiguste jms. haigustega. Kuperoos tekib sagedamini:

• 
  pigem naistel kui meestel;
  
• 
  heleda naha puhul (nahk, mis kunagi ei päevitu);
  
• 
  vanuses 30-50;
  
• 
  tundliku naha korral.
  

Sellega kaasnev ebamugav põletusetunne võib inimesele põhjustada raskusi sotsiaalses või professionaalses sfääris. Siiski erutavad kuperoosi alla kannatavaid naisi enam esteetilised probleemid.