K3[Fe(CN)6] - kaaliumheksatsüanoferraat(III),
“punane veresool”; lahustub vees
(vesilahus rohekas)
saadakse näit (summaarne reakts.) :
Fe2Cl6 + 12KCN ョ 2K3[Fe(CN)6] + 6KCl
Tegelikult kulgeb reakts 2 etapis :
Fe2Cl6 + 6KCN + 6H2O ョ 2Fe(OH)3ッ + 3KCl + 6HCN
Fe(OH)3 + 6KCN ョ K3[Fe(CN)6] + 3KOH
Leeliskeskkonnas K3[Fe(CN)6] redutseerub :
4K3[Fe(CN)6] + 4KOH ョ 4K4[Fe(CN)6] + 2H2O + O2
Mõlemat tüüpi kaaliumheksatsüanoferraate kasutatakse
erinevate raudioonide määramiseks:
Fe2+ + K3[Fe(CN)6] ョ “Turnbulli sinine” (sade)
Fe3+ + K4[Fe(CN)6] ョ “Berliini sinine” (sade)
Kaua aega arvati, et need sinised ühendid on erineva koostise ja struktuuriga;
praeguseks on teada nende identsus
(tuvastatud röntgenograafiliselt) -
mõlema koostis vastab valemile KFeIIFeIII(CN)6
(mõnedel andmetel muutuva koostisega)
Na2[Fe(CN)5NO] . 2H2O - naatriumnitroprussiid
veripunane krist aine
lahustub vees
Kasutatakse anal. keemias sulfiidide (S2-, HS-) määramiseks
Prussiidühendeid saadakse näit nitritite mõjul
heksatsüanoferraat(II) lahustele :
K4[Fe(CN)6] + KNO2 + H2O ョ K2[Fe(CN)5NO] + KCN + 2KOH
Nii heksatsüanoferraadid kui nitroprussiidid on
inimesele mürgised (HCl (maomahlas) ョ HCN)
Raua (lihtaine) saamine ja toodang
- Küllaltki puhast rauda võib saada Fe2O3 reduts-l
H2-ga (temp-l ca 300ーC tekib pürofoorne Fe, 550-650ーC -
ainult pinnalt oksüdeeruv Fe, üle 700ーC - käsnraud) :
Fe2O3 + 3H2 ョ 2Fe + 3H2O
- Puhast rauda saadakse Fe(CO)5 lagunemisel (300ーC,
NH3 atmosfäär) järgneva kuumut-ga H2 keskk-s (500-600ーC)
- FeCl2 lahuse elektrolüüsil
- ワlipuhas raud saadakse tsoonsulatusel jt meetoditega
- Enamus toodetavast rauast saadakse sulamitena,
eriti terasena (maailmatoodang ca 700 milj t/a)
Terasetoodang moodustab üle 90% kõigi metallide
kogutoodangust
Enamus terasest saadakse tänapäeval
hapnikukonverterites sulamalmist,
vähem elektriahjudes jm
(kuni XX saj keskpaigani toodeti 80% terasest martäänahjudes)
Terased on raua sulamid teiste elementidega (lisaks süsinikule), peam metallidega
Ni, Cr, Mn, Co, Al, Cu, W, Mo, Ti, Zr, V, Nb jt
mittemetallidest sageli Si ja (ebasoovitavad) S, P jt
Terased
süsinikterased legeeritud terased
Fe + C (vääristerased)
+ 0,7% Mn
+ 0,37% Si erinev määr lisand-
+ 0,04% S elemente
+ 0,035% P
Teistsugune klassifikatsioon - otstarbe järgi; näit
konstruktsioon-, tööriista-, kiirlõike-, kuumuskindlad jt terased
Tavaliselt on terase saamise lähteaineks sulamalm,
mida saadakse kõrgahjudes (blast-furnace;
- kõrge ehitis : h = 65 m, ニ 5 - 11 m
toodang ca 2 tuh t malmi ööpäevas
A - eelsoojendustsoon; B - I redutseerimistsoon; C - räbusti soojenemine, lagunemine ja II redutseerimistsoon; D - raudkarbiidi moodustumine; E - koksi põlemine
1 rauamaak ja räbusti; 2 teraskest; 3 tulekindlast tellisest sein; 4 õhu sissepuhe; 5 räbu; 6 koks; 7 gaaside eraldumise ava; 8 tolmukogumiskamber; 9 tiigel; 10 malm; 11 õhusoojendaja; 12 teraskest; 13 tulekindlad tellised
Kirjandus (raua kohta)
1. Lee, J.D. Concise Inorganic Chemistry, 5th Ed. Oxford, London e.a.: Blackwell Science Ltd, 1996, 753 - 782 (TPワ raamatukogus).
2. Karik, H. Vask, kuld ja raud olid esimesed. Tallinn : Valgus, 1984, lk. 81 - 108.
4.8.2. Koobalt
lad Cobaltum Co
saksak sõnast Kobold - mäevaim
(varusid kaitsev kääbus)
sõna kobelt juba Agricolaエl
Koobaltklaasiga (sinine) kaunistatud kaelakee
teada juba ca 2500 a e Kr
(samast ajast teada ka koobaltvärvid Egiptusest)
Lihtainena sai esimesena rootsi keemik G. Brandt 1735
(metall sisaldas palju lisandeid)
Looduses keskmiselt levinud element
(4 . 10-3 massi-% maakoorest)
Tuntud üle 30 Co- mineraali, tähtsamad
karoliit CuCo2S4, linneiit Co3S4, kobaltiin CoAsS jt
Olenevalt maagi iseloomust töödeldakse
hüdro- või pürometallurgiliselt
Lihtaine saadakse redutseerimisel
Co3O4 + 4C セョ 3Co + 4CO
Co3O4 + 4CO セョ 3Co + 4CO2
või CoSO4 (CoCl2) lahuste elektrolüüsil
Kõrgpuhas Co saadakse rasvhappe-soolade (“Co-seebi”)
puhastamise kaudu.
Lihtainena hõbevalge, kollakasroosa läikega plastne metall
sul-temp 1494ーC; tihedus 8,90 kg/dm3
ferromagneetik
looduslik Co - 2 isotoobi (M 59 ja 57) segu
neist 59Co üle 99,8%
Keemil. omadused
Toatemp-l õhus püsiv
üle 300ーC juures kattub oksiidikihiga
peendispersne (pihus) Co - pürofoorne
ei reageeri : H2O, leelised, karboksüülhapped (või väga aeglaselt)
reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega
konts HNO3-s passiveerub, HF-s ja kuningvees lahustub
absorbeerib märgatavalt H2 (ühendit moodustamata)
(hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt)
+ NH3 (250 - 400ーC) ョ nitriidid Co3C, Co2N
sulat-d Co + C ョ karbiid Co3C (kristallumisel laguneb)
karbiid Co2C on püsiv kuni 300ーC
(saadakse Co + CO või CH4, 225ーC)
+ Si (sulatamisel) ョ silitsiidid Co2Si, CoSi ja CoSi2
+ B (sulatamisel) ョ boriidid Co3B, Co2B, CoB
+ P ョ fosfiidid Co2P, CoP, CoP3
+ S ョ b-CoS (tuntud ka teised vormid ja kõrgemad sulfiidid)
- moodustab ka seleniide, telluriide, arseniide jt ühendeid
Mineraalhapetega reageerimisel tekivad vastavad soolad,
mis on ka tavalised laboris kasutatavad Co-ühendid :
CoCl2 . 6H2O roosakaspunased või lillakad
Co(NO3)2 . 6H2O (mõnikord pruunika varjundiga)
CoSO4 . 7H2O ühendid
(ka teised krist-hüdraadid olemas)
ワHENDID
Co o.-a. ühendites peam II (püsivam) ja III (iseloomulikum)
Co(III)ühendid - oksüdeerijad [ョ Co(II)]
CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine
saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940ーC juures
(et vältida Co3O4 moodustumist)
on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks
(soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt)
CoO + happed ョ Co(II) soolad
CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides
portselani- ja klaasitööstuses
(sinine koobaltklaas)
Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180ーC)
[madalamal tー-l tekib CoO]
reageerimisel hapetega ョ Co(II) soolad
(mistõttu ta on tugev oksüdeerija) :
Co2O3 + 6HCl ョ 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O
Co(OH)2 saadakse Co2+ + 2OH- ョ Co(OH)2 - roosa sade
oksüdeerub aegl õhus, kiiremini oksüdeerijate mõjul:
ョ CoO(OH) koobaltoksiidhüdroksiid
CoCl2 - esineb erin krist-hüdraatidena (taval on heksahüdraat)
n = 6 - roosakaslilla
kui n ョ 0, värvused ョ sinakaks (veevaba CoCl2 - helesinine)
Na3[Co(NO2)6] - naatriumheksanitrokobaltaat(III)
tumekollane krist vees lahustuv ühend
K+ -ioonidega ョ K3[Co(NO2)6]
rasklahustuv (0,02% vees) kollane
(“Fischeri sool”)
kasutatakse keraamikas värvainena
Co kompleksühendeid tuntakse väga palju
Co karbonüüle tuntakse mitmeid,
neist tuntuim - Co2(CO)8 oranž kristallil aine
selles ühendis Co o.-a. = 0
Toodang ja kasutamine
Enamus toodetavast Co-st (ca 65%)
kasutatakse sulamite komponendina
Co - kontsentraatide maailmatoodang ca 20 tuh t/a
Peam legeerivad metallid Co-sulamites :
Fe, Ni, Cr, Mo, Cu, V, Al, Ti
Sulamid
- magnetilised (+Fe, +Ni, ka Al jt)
- korrosioonikindlad
- gaasiatmosf-s kõrgel tー-l (Co-Cr-Ni-Mo)
- inimorganismi siirdamiseks : 40% Co (+Ni, Cr, Mo)
- kindla termil paisumiskoef-ga
(näit Fe + 29% Ni + 17-18% Co - “kovar”
paisumiskoef vastab rasksulavale klaasile)
- ühendi WC ja Co-pulbri segu
pressimisel ja paagutamisel
ョ kõvasulamid, kiirlõiketerad (“pobediit”)
kõvasulam oli ka ajalooliselt esimene Co-sulam (stelliit,1910)
Tehisisotoopi 60Co kasut laialdaselt kasvajate
kiirgusravis (“kalk” gammakiirgus)
metallide defektoskoopias jm
Co biotoime
Seotud paljude protsessidega
nii taimsetes kui loomsetes organismides
Vitamiini B12 (kobalamiini) tsentraalaatom
Co seotud ka vereloomega, DNA sünteesiga,
ensüümide aktiveerimisega, immuunsüsteemiga
- lisand loomatoidule
- mikroväetis
4.8.3. Nikkel
lad Niccolum Ni
tuleneb : saksak Nickel (metallurge
segadusse ajanud mäevaimu nimi)
Avastas (ja eraldas esimesena)
rootsi mineraloog A.F. Cronstedt 1751,
puhtamal kujul rootsl. T. Bergman 1775
Kuid tuntud juba Vana-Hiinas (sulamina, +Zn, Cu)
Looduses keskmiselt levinud metall
maakoores 8 . 10-3 massi-%
ookeanide vees 0,002 mg/l
tuntud ligi 50 Ni-mineraali,
neist tähtsamad sulfiidsed : pentlandiit (Fe, Ni)9S8,
milleriit NiS, samuti silikaatsed jt mineraalid
Looduslik Ni koosneb 5 isotoobist,
peam 58Ni (ca 68%), 60Ni (ca 26%), Ni - 61, 62, 64
Lihtainena hõbevalge kollaka läikega plastne metall
hästi töödeldav (kuid juba väikesed lisandid, eriti
S ja O, halvendavad oluliselt mehh. om. ja korrosioonikindlust)
sul-temp 1455ーC, d 8,90 kg/dm3
ferromagneetik, Curieエ punkt 631 K
Keemiliselt väheaktiivne,
õhus püsiv (pihus Ni on pürofoorne)
ユhus kattub NiO kaitsekihiga,
püsiv edasisele oksüdeerumisele kuni ca 800ーC
Hapetega H2SO4, HCl, H3PO4, HF reageerib väga aeglaselt
reageerib kergesti lahj HNO3-ga,
konts HNO3 toimel passiveerub
Leeliste lahused (ja sulandid) ei toimi (isegi mitte vedel NH3),
kuid reageerib (õhu juuresolekul) NH3 vesilahusega
(kõrgel temp-l (üle 550ーC) siiski 2Ni + 2NaOH ョ 2NiO + 2Na + H2)
Vee ja õhuniiskuse suhtes püsiv
Dispersses olekus - kõrge katalüütil aktiivsusega
(hüdreerimis-, dehüdreerimis-, oksüdeerimis-, isomerisatsiooni- ja
kondensatsioonireakts-des) :
selleks kasutatakse - skelett-niklit
(Raney nikkel, sulam Ni + Al või Si
ョ töötlemine leelisega)
- pihusat Ni kandjal (inertmaatriksil)
Vesinikuga ョ tahked lahused
(hüdriide, neist püsivam NiH, saadakse kaudselt)
Lämmastik lahustub Ni-s väga vähe,
NH3-ga kompaktne Ni ei reageeri,
pihus Ni ョ Ni3N
Halogeenidega kuumutamisel ョ NiHal2
(üks püsivamaid metalle F2 suhtes)
Süsinikuga sula Ni ョ karbiid Ni3C (laguneb jahtumisel ョ grafiit)
seda karbiidi võib saada CO toimel (250-400ーC)
pihus Ni + CO ョ Ni(CO)4 Ni-tetrakarbonüül
(temp-l 80 - 100ーC, üle 200ーC laguneb)
Räniga ョ silitsiidid (6, neist püsivaim Ni3Si)
Booriga ョ boriidid (6, neist rasksulavaim NiB12)
Väävliga ョ sulfiidid NiS, Ni2S3 jt
Fosforiga ョ fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt
Ni2+ ョ Ni(OH)2, oksüdeerub aegl. õhus, kiiremini
oksüdeerijatega (H2O2) ョ NiO(OH) [Ni(OH)3 ei eksisteeri]
Keemialaboris enamkasutatavad nikliühendid :
NiCl2 . 6H2O
NiSO4 . 7H2O sinakasrohel. või rohelised
Ni(NO3)2 . 6H2O kristalsed ained
Tootmine ja kasutamine
Metallilist Ni toodetakse nii sulfiidsetest kui silikaatsetest
maakidest (kombineeritud püro- ja hüdrometallurgil. meetodid)
ョ ferronikkel või ョ NiO
(Ni - ühendite puhastamine - keerukas, töömahukas)
Vaba metall redutseeritakse NiO-st elektriahjudes
või Ni-soolade elektrolüüsil,
ka Ni(CO)4 termil. lagundamisel
Maailmatoodang (ilma SRワ maadeta) kuni 700 tuh t/a
põhiosa toodangust kasut. sulamitena :
korrosioonikindlad (Ni - Cr, Ni - Mo, Ni - Mo - Cr)
- keemiaaparatuur
kuumuskindlad (Ni - Cr, Ni - Fe - Cr jt) : nikroom, ferronikroom jt
suur grupp sulameid - elektritakistid jm (ka + Ti, Al, Nb, Mo jt)
magnetilised sulamid (Ni - Co - Fe - Al - Cu, magniko jt)
Ni - sulamid - ka dekoratiivsulamid ja rahametall (Cu - Ni - Zn)
- konstr-materjal : keemiaaparatuur, tuumareaktorid
- akumul. elektroodid (NiO(OH) raudnikkelakudes)
- värvaine keraamikas (NiO)
- galvaanilised katted - nikeldamine
(terasel, Al-l, malmil jm)
サ 10% Ni - toodangust ョ katalüsaatorid :
eriti hüdrogeenimisreaktsioonides
(vedelad rasvad (õlid) ョ tahked (margariin jt)
Biotoime
Ni - vajalik mikroelement imetajatele ja taimedele
Täiskasvanud inimese organismis 5 - 13,5 mg Ni
Mõnedes organismikudedes anomaalselt kõrge sisaldus
(näit linnusulestikus, kaselehtedes)
Inimorganismis stimuleerib S-sisald. aminohapete sünteesi ja
ensüümide toimet
- suuremates kogustes mürgine
- võib olla allergeen, kantserogeen
4.9. Plaatinametallid (PM)
4.9.1.ワldiseloomustus
8. - 10. rühma elemendid
väheaktiivsed raskmetallid
äärmiselt rikka kompleksühendite keemiaga
(lahustes esinevad ainult kompleksioonidena)
looduses väga haruldased (maakoores 10-6 … 10-7%)
katalüütiliselt aktiivsed, hinnalised väärismetallid
Avastati peam XIX saj algul (1803 - 1804), v.a. Pt,
Ru veidi hiljem (1808)
Nimetused ja avastamine
Ru hilislad Ruthenia - “Venemaa”
ruteenium 1808 J.A. Sniadecki
(Vilno ülikool, Poola)
[”taasavastas” 1828 G.W. Osann
(Tartu ワlikool); mõnedes allikates
märgitakse : 1844 Carl Claus (Kaasani
ülikool, Venemaa); sündis ja õppis Tartus]
Rh kr rhódon (roos) või rhodeios (roosa, roosivärvil)
roodium - ühendite värvuse järgi
1803 William H. Wollaston, ingl. keemik
Pd väikeplaneet Pallase (リ u 500 km, keskm kaugus
pallaadium Päikesest 420 milj km, avastati 1802) järgi
1803 W.H. Wollaston
Os kr osme - エlõhnエ
osmium OsO4 ebameeldiva lõhna järgi
1803 Smithson Tennant, ingl keemik
Ir lad < kr iris - エvikerkaarエ
iriidium 1803 S. Tennant
Pt hisp platina - エhõbedakeneエ
plaatina (plata - hõbe)
1803 W.H. Wollaston - paljudes allikates
(tegelikult tuntud palju varem: juba 1735 toodi Kolumbiast
esimesed mõned kg-d Hispaaniasse)
(vt ka H. Karik, A.Tõldsepp, Kallimad kui kuld. Tln: Valgus, 1974. - 88 lk)
Esinevad perioodilisustabelis triaadidena
Väliselektronkihtide ehitus, tüüpilisemad oksüd-astmed
Ru Rh Pd kerged
4d75s1 4d85s1 4d105s0
III,IV,VIII III II plaatina-
metallid
Os Ir Pt
5d66s2 5d76s2 5d96s1 rasked
IV,VI,VIII II,III II,IV
PM sisaldavaid maake (tooret) 2 tüüpi : aluspõhja- ja puistekivimid
PM mineraale üle 100 (võivad kuuluda mõlemasse tüüpi)
Maagid koostiselt : puht-plaatinametallmaagid ja kompleksmaagid
Metallide sulamid ehe Pd, ehe Pt
ja ühendid PM omavahel sulamid,
sulamid Fe-ga, harvem Au-ga
(Pd+Pt, Pt+Fe, Pt3Fe, Pt4Ir2Fe, Ir4Pt jt)
Keerukamad PM ühendid S, Fe, As, Pb, Bi-ga
kompositsioonid (näit PtAs2, PtS, Pd3Sb, RuS2 jt),
mis esinevad sulfiidsetes Cu-Ni maakides
- põhil. tööstustoore
10 - 30% ulatuses PM toodangust - iga-aastane sekundaartoore
(riknenud detailid, katalüsaatorid)
PM loodusl ressursid - üpris piiratud
peam: leiukohad : LAV, Venemaa (Norilsk, Koola, Uuralid)
ワks põhil. tööstuslik allikas (eriti Pd, Pt saamiseks) :
Cu ja Ni elektrolüütil rafineerimise jäägid (“anoodmuda”)
PM : leidum looduses, füüsikal. omadused, ligik. toodang
Ru Rh Pd Os Ir Pt
_____________________________________________________________________
Sisaldus maakoores, 5.10-7 1.10-7 1.10-6 5.10-6 1.10-7 5.10-7
massi-%
Stab. isotoope looduses 7 1 6 7 2 4*
Sul-temp, ーC 2334 1963 1554 3027 2447 1769
Keemistemp, ーC 4077 3727 2940 5027 4380 3800
Tihedus, kg/dm3 12,45 12,41 12,02 22,6 22,6 21,45
Maailmatoodang, t/a ** 10 > 0,2 25-30 ? 1,1 60-70
______________________________________________________________________
* + 2 radioaktiivset
** orienteeruvalt, ilma Venemaata
PM omadused : ülevaade
PM : hõbehallid, rasksulavad, väga rasked metallid
Os (Ir?) - suurima tihedusega metall(aine) üldse
Mehh. omadused : Pt - väga pehme ja plastne
(Pd peaaegu samal määral)
Os, Ru, Rh - haprad
Ir - tugev, jäik
Keemilised omadused
PM - keemiliselt inertsed
üldjoontes püsivaim - Pt
Lahustumine ( reageerimine) hapetes ja sulandites
Pd - lahustub kuumades konts hapetes HNO3 ja H2SO4 :
3Pd + 8HNO3 ョ 3Pd(NO3)2 + 2NO + 4H2O
Pd + 2H2SO4 ョ PdSO4 + SO2 + 2H2O
Pt, Pd (raskemini Ru) lahustub kuningvees
Ru (oksüdeerijate juuresolekul) lahustub H2SO4-s ja HClO4-s
Rh reageerib (aegl) : konts H2SO4, konts HBr
Pt reageerib (aegl) : keev konts H2SO4, kuum HNO3, konts HBr, HI
PM reageerivad sulade (tahkete) leelistega ( näit KOH O2 manulusel), seejuures
Ru ョ K2RuO4 kaaliumrutenaat(VI)
Os ョ K2OsO4 kaaliumosmaat(VI)
Rh ョ RhO2
Ir ョ K2IrO4 kaaliumiridaat(VI)
Pd ei reageeri
Pt - toimub nn plaatinakorrosioon
- peale kuumutamist KHSO4 sulandis või anorg. peroksiididega
lahustuvad kõik PM kuningvees
Reageerimine hapnikuga (püsivus õhus)
Peetakse kõige püsivamateks metallideks õhu suhtes
tegelikult sõltub drastiliselt dispersiooniastmest (pihususest)
kompaktsete metallidena äärmiselt püsivad
moodustavad pinnal üliõhukese oksiidse kaitsekihi
kuid ülipeene pulbrina oksüdeeruvad kergesti
eriti Os (ョOsO4), Ru (ョRuO4) ja Rh, Pt (õhus plahvatavad)
Sulatatult lahustavad PM tunduvalt O2
(näit Pt mahuliselt 100-kordse koguse)
PM (eriti Pd, Pt, Ru) absorbeerivad vesinikku :
1 mahuosa Pd neelab ca 900 mahuosa H2
(reaktsioonil moodustab sisestushüdriid PdHx),
vesinik läbib kergesti kõrgemal temp-l ka kompaktset Pd ja Pt
Kõrgemal temp-l reageerivad PM
paljude lihtainetega ョ ühendid
eriti iseloomulik kompleksühendite moodustumine
|