Ana səhifə

Tallinn matsalu rahvuspargi osaline liitmine Lihula jahipiirkonnaga ja Lihula jahipiirkonna piiride muutmine I asjaolud


Yüklə 62.5 Kb.
tarix24.06.2016
ölçüsü62.5 Kb.
EELNÕU



Tallinn

……………………………...



Matsalu rahvuspargi osaline liitmine Lihula jahipiirkonnaga ja Lihula jahipiirkonna piiride muutmine



I Asjaolud
Lihula rendijahipiirkond moodustati keskkonnaministri 14.06.2001 määrusega nr 32 “Lääne maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine” (edaspidi määrus nr 32). Vastavalt JahiS § 67 lg-le 3 loetakse rendijahipiirkond, mille baasil ei ole moodustatud jahipiirkonda, jahipiirkonnaks kehtiva jahiseaduse tähenduses ja selle moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni JahiS §-i 12 alusel.

Lihula jahipiirkonna kasutaja on Lihula Jahiselts (registrikood 80086151), kes kasutab Lihula jahipiirkonda 20.07.2004 väljaantud Lihula jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr L-14 alusel.

Määruse nr 32 § 1 punkti 4 kohaselt on Lihula jahipiirkonna pindala 15 680 ha.

Määruse nr 32 § 2 punktis 4 on toodud Lihula rendijahipiirkonna piirikirjeldus.



Matsalu rahvuspark (edaspidi kaitseala) on loodud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s“.
Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 05.05.1997 määrusega nr 94 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ (edaspidi Matsalu kaitse-eeskiri).
Matsalu rahvuspargis on Matsalu kaitse-eeskirja kohaselt jahipidamine teatud piirangutega lubatud nii sihtkaitse- kui piiranguvööndis. Matsalu kaitse-eeskirja punkti 28 kohaselt on rahvuspargis 7 loodusreservaati - Papirahu, Sipelgarahu, Tondirahu, Valgerahu, Anemaa, Suur-Härjamaa ja Väike-Härjamaa. Punkti 29 kohaselt on loodusreservaadis keelatud igasugune inimtegevus (sh jahipidamine). JahiS § 3 lg 2 punkti 2 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. Seega on Matsalu rahvuspargi territoorium (v.a loodusreservaadid) jahimaa.
Matsalu rahvuspark, pindalaga 48 866 ha asub Lääne maakonnas.
Matsalu rahvuspark külgneb Haapsalu, Kasari, Lihula, Tuudi ja Massu jahipiirkonnaga.

II Põhjendus
Eestis on mitmeid kaitsealasid, sealhulgas Matsalu rahvuspark, mis on jahiseaduse (edaspidi nimetatud JahiS) kohaselt jahimaad, kuid ei kuulu ühegi jahipiirkonna koosseisu.
JahiS § 3 lg 1 järgi on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. JahiS § 3 lg 2 punkti 2 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud.
JahiS §-st 5 tulenevalt on jahipiirkond suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit.
JahiS § 11 lg-s 2 ja § 12 lg 1 punktis 3 on sätestatud, et Keskkonnaamet võib liita jahipiirkonnaga jahimaa, mis ei ole arvatud ühegi jahipiirkonna koosseisu.
Kaitsealade jahimaade liitmine jahipiirkondadega on kavandatud keskkonnaministri 23.09.2008 käskkirjaga nr 1323 kinnitatud „Jahinduse arengukavas aastateks 2008-2013“. Arengukava eesmärkideks on jahinduse korraldamise valdkonnas: kolmanda sektori panuse suurendamine, ulukiasurkondade seisundit arvestavate paindlike ja efektiivsete jahinduse regulatsioonide tagamine ja Eestile omase jahikultuuri säilitamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleks arengukava järgi jagada suuremate looduskaitsealade ja rahvusparkide territooriumid külgnevate jahipiirkondade vahel või moodustada uued jahipiirkonnad.
Seega on üheks Matsalu rahvuspargi jahipiirkondadega liitmise põhjuseks jahinduse arengukava elluviimine. Samas on alade liitmiseks ka mitu praktilist põhjust.
Nimelt reguleerisid kuni 01.06.2013 kehtinud jahiseaduse kohaselt ulukite arvukust jahipiirkondadega liitmata loodusobjektidel jahiseltsid, kellega Keskkonnaamet oli sõlminud vastava lepingu. Lepingus sai Keskkonnaamet täpsemalt kokku leppida jahipidamise tingimused, näiteks määrata seiretingimused. Kehtiva jahiseaduse § 21 lg 3 kohaselt peab ulukite seiret tegema vaid jahipiirkonna kasutaja ning Keskkonnaameti korralduse alusel (JahiS § 23 lg 4 p 7) määratud kaitseala ulukite arvukuse reguleerijal vastavat kohustust ei ole. Viimane on kohustatud täitma ja tagastama jahiloa kütitud looma andmetega, kuid muud seiret ta tegema ei pea. Samas oleksid Keskkonnaametile kui kaitseala valitsejale ning Keskkonnaagentuurile vajalikud võimalikult täielikud seireandmed kogu Eesti ulukiasurkonna kohta, et saada ülevaadet asurkonna seisundist ning kavandada edaspidist küttimise mahtu ja struktuuri. Seega tagab kaitsealade jahimaade liitmine jahipiirkondadega selle, et edaspidi on ulukite seire tegemise kohustusega kaetud kogu jahipiirkond.
Peale selle on kaitsealade liitmisel oluliseks ajendiks JahiS § 46 lg 1 punktist 4 tulenev Keskkonnaameti kohustus, jahipiirkonnaga liitmata jahialal või alal, mis jääb ühe kilomeetri raadiusesse jahipiirkonnaga liitmata jahimaa piirist, hüvitada osaliselt ulukite poolt tekitatud kahju. Keskkonnaameti hinnangul on ulukikahjude tekkimise vältimine efektiivsem, kui jahimaad kasutab jahipiirkonna osana jahipiirkonna kasutaja. Jahipiirkonna kasutajad teevad maaomanikega koostööd jahindusnõukogudes. Samuti suhtlevad jahipiirkonna kasutajad igapäevaselt jahinduse korraldamise teemadel maaomanikega, saades sel viisil infot kahjustusaltide alade kohta ning lepivad kokku kahjustust ennetavad meetmed ja kahju kompenseerimise tingimused. Samuti suudab jahipiirkonna kasutaja võrreldes haldusorganiga korraldada kiiremini vajalikus kohas jahi, et kahjustusi vältida.
Kaitsealade liitmise põhjuseks on muuhulgas halduskoormuse vähendamine, sest kõigi jahimaade jahipiirkonna kasutajatele üleandmisel kaob Keskkonnaametil vajadus seal jahi korraldamiseks.
Keskkonnaministeeriumis 26.mail 2010 toimunud nõupidamisel otsustati liita Matsalu rahvuspark Haapsalu, Kasari, Lihula, Tuudi ja Massu jahipiirkondadega.
Keskkonnaameti HLS regioonis Penijõel 24.09.2010 toimunud nõupidamisel, millest võtsid osa Matsalu rahvuspargiga piirnevate jahipiirkondade ja Keskkonnameti esindajad, otsustati Lihula jahipiirkonnaga liita Matsalu rahvuspargi ala, kus jahipiirkonna kasutaja Lihula Jahiselts on aastaid ulukite arvukust edukalt reguleerinud. Samas osalenud jahipiirkonna kasutaja esindaja andis ka vastava nõusoleku.
Keskkonnaamet on Matsalu rahvuspargi puhul võtnud eesmärgiks liita looduskaitselised alad piirnevate jahipiirkondadega ning mitte moodustada nende alade baasil uusi jahipiirkondi, sest aastate jooksul on rahvuspargi alal ulukite arvukust lepingu alusel reguleerinud külgnevate jahipiirkondade kasutajad või jahipiirkondadega tihedalt seotud, kohapeal elavad jahimeestest maaomanikud.
Lihula jahipiirkonna senine pindala on määruse nr 32 § 1 punkti 4 kohaselt 15 680 ha. Pärast Matsalu rahvuspargi osa liitmist on Lihula jahipiirkonna pindala 18 600 ha.
Jahimaa hulka ei arvata tiheasustusalasid kus jahipidamine on keelatud. Lihula jahipiirkonnaga liidetaval Matsalu rahvuspargi osal puuduvad tiheasustusalad.
Jahipidamisele kaitstava loodusobjekti piires kohaldatakse JahiS nõudeid, kui looduskaitseseadus või selle alusel kehtestatud kaitsekord ei sätesta teisiti.
Käesoleva käskkirja jõustumiseks tuleb kehtetuks tunnistada määruse nr 32 § 1 punkt 4 ja § 2 punkt 4.

III Menetlusosaliste ärakuulamine
Vastavalt JahiS § 11 lg-le 5 kohaldatakse jahipiirkonna piiride muutmisele avatud menetluse sätteid, arvestades JahiS erisusi.

Keskkonnaamet avalikustas käesoleva käskkirja eelnõu .........2014 kuni .........2014 oma veebilehel www.keskkonnaamet.ee ja Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontoris (Kiltsi tee 10). Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus ........2014 üleriigilise levikuga ajalehes Eesti Päevaleht ning .............2014 kohalikus ajalehes Lääne Elu. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks määrati ................2014. Väljaannetes avaldatud teade sisaldas infot, et vastava ettepanekuta avalikku istungit ei korraldata. Avalikku istungit ei toimunud.


Keskkonnaamet teavitas ............2014 e-kirjaga jahipiirkonna kasutajat ja kohalikku omavalitsust, et on algatanud Matsalu rahvuspargi osa jahimaa liitmise Lihula jahipiirkonnaga. Jahipiirkond muudetakse Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga, mille eelnõu ja jahipiirkonna kaardiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee ja Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni Haapsalu kontoris (Haapsalu, Kiltsi tee 10) kuni ................2014.

Avalikustamise käigus jahipiirkonna kasutaja ega Lihula vallavalitsus tähtajaks ...............2014 ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitanud.



II Otsustus
Arvestades käesoleva käskkirja punktis 1 toodud asjaolusid ning punktis 2 esitatud põhjendust, tuginedes JahiS § 11 lg-le 2, lg-le 5 ja § 12 lg 1 punktile 3, haldusmenetluse seaduse §-dele 46–50 ja juhindudes keskkonnaministri 19.01.2009 määruse nr 5 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 6 lg 2 punktist 18,
OTSUSTAN:
1. Liita Lihula jahipiirkonnaga Kasari jõe, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee ja Penijõe jõe vaheline Matsalu rahvuspargi osa, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga.

2. Lihula jahipiirkonna ja jahimaa pindala on 18 600 ha.


3. Lihula jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine:

Lihula jahipiirkonna piir kulgeb Kasari jõe ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee ristumiskohast mööda Kasari jõge punktini koordinaatidega x=6511884 ja y=504124; edasi sirgjoonena punktini koordinaatidega x=6512632 ja y=504802; sealt mööda RMK Raplamaa metskonna kvartalite MM352 lääne-, MM352, MM353 ja MM354 lõunapiiri kvartali MM354 kagunurgani ja seejärel mööda Rumba peakraavi Vigala jõeni; edasi mööda Lihula valla Rumba küla Õilme maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0139) kirdepiiri ristumiseni Kirbla-Rumba-Vana-Vigala kõrvalmaanteega; sealt mööda Lihula valla Rumba küla Lihula metskond 185 maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0138) kirdepiiri ristumiseni Velise jõega; sealt mööda Velise jõge ristumiseni kraaviga punktis koordinaatidega x= 6510593 ja y=509144; seejärel mööda Lihula valla Rumba küla Tuha (katastritunnus 41103:002:0131) , Vaablase (katastritunnus 41103:002:0133), Männe maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0132), nimeta maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0241) ja Lihula metskond 50 maaüksuse (katastritunnusega 41103:002:0171) idakülge punktini koordinaatidega x=6509045 ja y=508609; seejärel mööda RMK Läänemaa metskonna kvartalite HS203, HS202, HS201, HS205 ja HS204 ida- ja kagupiiri punktini koordinaatidega x=6505861 ja y=507004; edasi mööda RMK Vändra metskonna kvartali HA013 loodepiiri ristumiseni Allika jõega; edasi jätkudes mööda Aasakaasiku kraavi punktini koordinaatidega x=6504425 ja y=505281; sealt mööda RMK Vändra metskonna kvartali HA012 kirde-, loode- ja HA011 ning HA010 loodepiiri ristumiseni Vanamõisa jõega; seejärel mööda Vanamõisa jõge RMK Vändra metskonna kvartali HA191 põhjapiiri, HA189 ida- ja kirde- ning HA188 kirdepiiri ristumiseni Rootsi ojaga; seejärel mööda Rootsi oja ristumiseni Soku kraaviga, jätkudes mööda Soku kraavi Koonga valla Kaarli maaüksuse (katastritunnus 33401:001:0076) loodenurgani; sealt mööda Lihula valla Parivere küla Metssea maaüksuse (katastritunnus 41102:002:0105) ida- ja kagupiiri ning mööda sama küla Kadaka maaüksuse (katastritunnus 41102:002:0270) idapiiri ristumiseni Pärnu-Lihula tugimaanteega; edasi Pärnu-Lihula tugimaanteed mööda Koonga valla Sookatse maaüksuse (katastritunnus 33401:001:0132) piirini; jätkudes mööda Sookatse maaüksuse piiri kuni Riisa kraavini; mööda Riisa kraavi Sookatse maaüksuse põhjanurgani ja sealt mööda Sookatse maaüksuse piiriks olevat kraavi ristumiseni Pärnu-Lihula tugimaanteega; edasi mööda Pärnu-Lihula tugimaanteed Lihula linna piirini ning mööda Lihula linna lõuna- ja idapiiri ristumiseni Palumetsa teega; seejärel mööda Palumetsa teed ristumiseni Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteega; Lihula linna piiri ja Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee ristumiskohast mööda Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteed Lihula-Kloostri-Kirbla kõrvalmaanteeni; mööda Lihula-Kloostri-Kirbla kõrvalmaanteed ristumiseni Penijõe jõega ning seejärel mööda Penijõe jõge kuni Kasari jõeni; Kasari jõe ja Penijõe jõe ristumiskohast mööda Kasari jõge lätte suunas kuni ristumiseni Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteega.

4. Kinnitan Lihula jahipiirkonna kaardi (lisatud).


5. Käskkiri jõustub keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 32 “Lääne maakonna rendijahipiirkondade ümberkorraldamine” § 1 punkti 4 ja § 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamise jõustumisest.
6. Teha käskkiri Lihula  jahipiirkonna kasutajale teatavaks posti teel seitsme päeva jooksul otsuse tegemisest.

7. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonil:


7.1. Teavitada Lihula jahipiirkonna kasutajat täiendavalt käskkirja jõustumise kuupäevast seitsme päeva jooksul keskkonnaministri 14.06.2001 määruse nr 32 § 1 punkti 4 ja § 2 punkti 4 kehtetuks tunnistamise Riigi Teatajas avaldamisest.
7.2. Korraldada jõustumismärkega käskkirja avaldamine Keskkonnaameti veebilehel.
7.3. Viia mõistliku aja jooksul Lihula jahipiirkonna kasutusõiguse luba kooskõlla käesoleva käskkirjaga.
Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide käskkirja andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Andres Onemar

Peadirektor

Saata: Lihula jahipiirkonna kasutaja Lihula Jahiselts (Kirbla küla, Lihula vald, 90201, Lääne maakond )

Jaotuskava: Keskkonnaministeerium, metsaosakond, Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja

Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon (valve@kki.ee)

Ivar Marlen

Hiiu-Lääne-Saare regiooni



jahinduse spetsialist


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət