Ana səhifə

Põhikooli tütarlasteosakonna koori õppekava. Eesmärgid


Yüklə 0.56 Mb.
səhifə3/4
tarix27.06.2016
ölçüsü0.56 Mb.
1   2   3   4

Lõpuarvestuste ligikaudsed eeskavad

Klass

I variant

II variant

I klass Hedike. Etüüd la-minoor Schytte. Etüüd komp. 108 nr 17

Levidova. Pala Händel. Menuett d-moll

Roubach. „Varblane”

Tšaikovski „Kirikus”


II klass Krieger. Menuett a-moll Sans-Luke. Burree

Cherny-Hermer. Etüüd nr 15 Cherny. Etüüd nr 16


Berkovitš. Variatsioonid teemal Kabalevskij. Öösel jõel

„Vo sadu li, v ogorode”


III klass Cherny-Hermer. 1 vihik nr 21 Lashgorn. Etüüd komp. 65 nr 11

Böhm. Menuett Persell. Aaria

Sviridov. „Leebe palve” Schumann „Julge ratsanik”


IV klass Lemoin. Etüüd komp. 37, nr 10 Cherny-Hermer. 1. vihik, nr 29

Mozart. Allegretto Bach. Väike prelüüd do-minoor

Aljabjev. Muusikapala sol-minoor Mozart. Sonatiin si-bemoll mažoor
V klass Hedike. Etüüd komp. 47, nr 15 Lemoin. Etüüd komp. 37, nr 35

Cippolli. Menuett süidist nr 4 Goldenweiser. Komp. 11: fugett mi-minoor

Cimarossa Sonatiin re-minoor Prokofjev. Komp. 65: Muinasjutt
VI klass Bach. Väike prelüüd do-mažoor Mjaskovskij. 2-häälne fuuga re-minoor (2. osa) Webber. Sonatiin do-mažoor, 1.osa Haydn. Sonaat sol-mažoor nr 11, 1.osa

Peterson „Laine laine järel" Kossenko. Skerzino, komp. 15


Lõpueksami ligikaudsed kavad.
VII klass Lashgorn. Etüüd komp. 66, nr 9 Cherny. Komp. 299 nr 1,2

Ljadov. Komp. 34: Kaanon sol-mažoor Händel. Väike fuuga do-mažoor


Beethoven. Kerge sonaat, do-mažoor, 2.-3. osa Haydn. Sonaat re-mažoor nr 7, 3. osa

Mendehlson. Komp. 72: Sоl-mažoor Šostakovitš. Prelüüd sol-minoor (komp. 34)




4.5 Akordioni ainekava

Ainekava maht tundides – 420 tn.


Praegused nõudmised õppeaine „akordion” omandamiseks on arvestatud seitsmeaastase õppekavaga.

Õppija edukaks arenemiseks on väga tähtis tingimus materjali pidev raskenemine üleviimisel klassist klassi. Seetõttu peavad konkreetsed soovitused klasside kaupa olema vastavalt õpilase võimalustele õpetaja poolt korrigeeritud.


Eesmärgid ja ülesanded:

  • Õpilaste loominguliste võimete areng akordionimängu õppimisel

  • Esitamise ja kontsert-loomingulise tegevuse huvi kasvatamine

  • Muusikalise hariduse ja oskuse arendamine kasutada saadud teadmisi iseseisvas töös muusikalise teosega

  • Enda tegevuse hindamise teadmiste kasvatamine

Õppeaine „akordionimängu õppimine” tundide sisuks on järgmised osad:

  • õppematerjali omandamine

  • heliredeli omandamine

  • muusikalise terminoloogia omandamine

  • muusikalise heliteose vormi lühianalüüs

  • töö loominguliste teadmiste arendamisel

„Loominguliste teadmise arendamine” - õpetatava osa sisuks on:

  • valik kuulmise järgi (arendab meloodilist, harmoonilist, sisemist kuulmist)

  • transponeering (arendab muusikalist kuulmist, annab klaviatuuri valdamise vabaduse)

  • noodi lugemine (arendab tähelepanu ja keskendumist, mis on vajalikud esinemiseks)

  • saate valik

  • kadentside mäng (arendab loomingulist kujutlusvõimet, harmoonilist kuulmist)


I klass

Õppesisu


Tutvumine muusikariistaga. Muusikahariduse algelemendid. Lihtsamad mänguliigutused. Kuulamismeetod algetapi õpetamisel: tuttavate meloodiate valik, laulude mängimine kuulmise järgi, mäng õpetaja hääle järgi või „kätelt”. Pikkused: täis, pool, neljandik. Tempo: aeglane, mõõdukas. Tehnika: legato, non legato, staccato. Heliteose maht: 4-8 takti

Helistikulised järjestused kvindi piires. Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 12-15 erineva vormi ja sisuga heliteost (etüüdid, laste- ja rahvalaulud, laulu ja tantsu iseloomuga palad, ansambel õpetajaga)

Heliredelid: C-duur, G-duur (parema käega tutvustamine)

Muusikaline terminoloogia









Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


IV veerand - 1 variant - 1 etüüd, 2-3 erineva iseloomuga pala

2 variant - 3 erineva iseloomuga pala (soolos või ansambliga)

Kontsert-arvestus


II klass

Õppesisu


I klassis saadud teadmiste kinnistamine.

Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 12-14 erineva vormi ja sisuga heliteost: etüüdid, laste- ja rahvalaulude töötlused, vene ja välismaa heliloojate palad (erineva viimistlusastmega mõlema käega, soolos ja vabalt valitud ansamblitüübiga)

Noodist lugemine:Minimaalse raskusastmega heliteosed (eraldi kätega)

Kestused: kaheksandikud

Tempod: adagio, moderato

Heliteoste maht: 8 või rohkem takti

Kõikide tehnikate kasutamine.

Agoogilised nüansid: ritenuto, accelerando

Peamised dünaamilised nüansid: p, mf, f .

Mäng vasaku käega: lisandub minoorsete akordide mäng

Helistik: C-duur, G-duur, F-duur

Muusikaline terminoloogia









Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


I veerand - 1 etüüd

Tehniline arvestus

II veerand - 1 heliteos

Arvestus

III veerand – Helistikud eraldi kätega. Arpedžo. Noodist lugemine. Muusikaliste terminite tundmine.

Tehniline arvestus


IV veerand - 1 variant: 1 etüüd,1-2 erinevat tüüpi

heliteost



2 variant: 3 erinevat tüüpi heliteost (1 võib

olla koos ansambliga, mõlema käega)



3 variant: 2-3 erinevat tüüpi heliteost

(1 võib olla koos ansambliga, mõlema käega)



Arvestus


III klass

Õppesisu


Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 12-14 erineva vormi ja sisuga vene, eesti, välismaiste heliloojate heliteost, sealhulgas 3-4 etüüdi.

Mäng ansamblis teiste õpilastega või õpetajaga (1-2 pala)

Kuulmise järgi valik (2-3 laulu).

Transponeerimine (2-3 pala erinevas tonaalsuses)

Noodi lugemine ühe käega (edasijõudnud õpilastele – mõlema käega aeglases tempos 1. klassi ainekavast)

Helistikud: C-duur,G-duur,D-duur,F-duur mõlema käega (legato, non legato) a-moll,e-moll, d-moll (harmooniline, meloodiline) eraldi kätega.

Pikad arpedžod kahes oktaavis.

Kolmekõlalised akordid eraldi kätega vabas tempos.

Kadentside mäng T-D-T, T-S-T valsi, marsi, polka rütmis (mažooris kogu esitatavas mahus)

Muusikaline terminoloogia









Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


I veerand - 1-2 etüüdi

Tehniline arvestus

II veerand - 1 heliteos, 1 ansambel

Arvestus

III veerand – helistikud, noodist lugemine,

kadentside mäng, muusikalise

terminoloogia tundmine


Tehniline arvestus

IV veerand - 1 variant - 1 etüüd, 2 erineva

iseloomuga heliteost (1 võib olla

ansamblis)

2 variant – 1 etüüd, 1 heliteos



Arvestus


IV klass

Õppesisu


Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 10-12 erineva vormi ja sisuga heliteost: 2-4 etüüdi; 2 polüfoonilist heliteost (või polüfoonia elementidega); 4-6 vene, eesti, välismaiste heliloojate heliteost; 2-4 rahvalaulude ja –tantsude töötlust; 1-2 suurvormis heliteost; 1-2 ansamblit

Loominguliste oskuste arendamise jätkamine: noodist lugemine parema käega (või mõlemaga) 1.-2. klassi repertuaarist,

Tuttavate meloodiate transponeerimine teistesse tonaalsustesse, valik kuulmise järgi, kadentside mäng T-D-T; T-S-T marsi, valsi, polka rütmis (mažoor, minoor)

Helistikud: duur (kuni 3 märgini), moll (kuni 2 märgini) mõlema käega kahes oktaavis.

Pikad, lühikesed arpedžod mõlema käega kahes oktaavis.

Toonilised kolmkõlad akordidega.

Kaheste nootide, trioolide mäng, tutvumine trillerite esitamisega. Soolomäng vasaku käega (kaheksandik kestusega), tempodes adagio, moderato

Muusikaline terminoloogia









Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


I veerand – 1 etüüd

Tehniline arvestus

II veerand - 1 heliteos, 1 ansambel

Arvestus

III veerand – helistikud (vastavalt programmile),

noodist lugemine, kadentside

mängimine, muusikaliste terminite

teadmine


Tehniline arvestus

IV veerand - 1 variant - 1 etüüd, 1 polüfooniline

heliteos, 1-2 erineva iseloomuga

heliteost

2 variant - 1 heliteos (polüfooniliste

elementidega), 1-2 erineva iseloomuga

heliteost



Arvestus


V klass

Õppesisu


Õppeaasta jooksul peab õpilane läbi võtma vähemalt 10-12 erineva vormi ja sisuga heliteost: 2-4 etüüdi; 2 polüfoonilist heliteost; 2 suures vormis heliteost (variatsioonid, sonatiinid, sonaatide osad); 4-6 vene, eesti, välismaiste heliloojate heliteost; 1-2 ansamblit.

Loominguliste oskuste arendamise edasine töö: laulude meloodia saade harmoonia tähelise märgistusega nootides

Lõõtsa valdamise oskuste kinnistamine (artikulatsioon, lõõtsajuhtimise peamised alused: ühtlane lõõtsa tõmme, kiirendatud ja aeglustatud lõõtsatõmme, lõõtsa tõmbe punktiirjuhtimine ühes suunas, lõõtsatõmmak, lõõtsa tremolo erinevad viisid, vibrato)

Helistikud: duur-kuni 4 märki, moll- kuni 3 märki mõlema käega kahes oktaavis

legato, non legato, staccato kuueteistkümnendik-nootidega; pikad ja lühikesed arpedžod, 4-helilised akordid

Muusikaline terminoloogia









Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


I veerand - 1-2 etüüdi

Arvestus

II veerand - 1 heliteos, 1 ansambel

Arvestus

III veerand – diees ja bemoll helistikud, noodist

lugemine, muusikaliste terminite

teadmine, saade meloodiale


Tehniline arvestus

IV veerand - 1 variant - 1 etüüd, 1 polüfooniline,

heliteos, 1 suurvorm, 1 heliteos

2 variant - 1 heliteos (polüfoonia

elementidega), 1 suurvorm (sonatiin või

teema variatsioonidega), 1 heliteos


Eksam


VI klass

Õppesisu


Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 10-12 erineva vormi ja sisuga heliteost: 2-4 etüüdi; 2 polüfooniat; 2 suurvormis heliteost (teema – 2 või rohkem variatsiooni, sonatiini, sonaatide osa); 4-6 erineva iseloomuga heliteost; 1-2 ansamblit.

Loominguliste oskuste arendamise jätkamine.

Iseseisev heliteoste valik I-II raskusastmes

Helistikud: duur- kuni 4 märki; moll- kuni 3 märki mõlema käega kahes oktaavis; kromaatiline helistik; pikad, lühikesed arpedžod; 4-helilised akordid.

Muusikaline terminoloogia








Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


I veerand - 1 etüüd

Tehniline arvestus

II veerand - 1 heliteos

Arvestus

III veerand – noodist lugemine, meloodia

saade, muusikaliste terminite

tundmine


Tehniline arvestus


IV veerand - 1 variant - 1 polüfooniline heliteos,

1 suurvorm, 1 heliteos

2 variant - 1 etüüd, 1 heliteos

3 variant - 2 erineva iseloomuga

heliteost


Arvestus


VII klass

Õppesisu



Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 8 erineva vormi ja sisuga heliteost: 1-2 etüüdi; 1 polüfooniline heliteos; 1 suurvormis heliteos; 2-3 erineva iseloomuga heliteost; 1-2 ansamblit

Töö loominguliste oskuste arendamisel

Helistikud: duur- kuni 5 märki, moll- kuni 4 märki; pikad ja lühikesed arpedžod; 4-helilised akordid (piisavalt kiires tempos, kasutades instrumendi kogu helilaiust).

Muusikaline terminoloogia









Kontrolli vorm

Lõppnõudmised


II veerand - eksamikava

1 kuulamine

III veerand - eksamikava

2 kuulamine

3 kuulamine



IV veerand - eksamikava

1 variant: - etüüd, polüfoonia, heliteos

(virtuoosne)



2 variant: - etüüd, 2 erineva iseloomuga

heliteost



3 variant: - 3 erineva iseloomuga

heliteost (võimalik ansambli lisamine,

kahel käel)


Eksam


Muusikalise terminoloogia üldnõuded.

7-aastase akordionimängu kursuse jooksul peavad õppijad omandama peamised muusikaterminid vastavalt ainekavale, samuti kõik õppematerjalis esinevad muud terminid.



I klass

II klass

III klass

piano

pianissimo

Largo

forte

fortissimo

Presto

mezzo piano

aktsent

Vivo

mezzo forte

accelerando

Vivace

crescendo

ritenuto

cantabile

diminuendo

tempo I

sostenuto

legato

simile

leggiero

non legato

FERMAAT

scherzando

staccato

dolce

poco a poco

Andante

Allegretto

molto

Moderato

Andantino

Da capo al fine

Lento

Adagio

Melismid

Allegro







IV klass

V klass

VI klass

grave

espressivo

agitato

graziozo

morendo

animato

maestozo

tranguillo

con anima

marcato

con brio

assai

sempre

sonore

appassionato

subito

una corda

tenuto

rallentando

tre corda

rubato

non troppo

tutti

rizoluto

piu mosso

con moto

sopra

meno mosso

ritmico

sotto

pesante

Muusikaline vorm: rondo, variatsioon, sonaat-allegro, polüfoonia, inventsioon

solo







senza







capricciozo

VII klass

Kõigi õppekavas olevate muusikaterminite teadmine.
Lõpuarvestuste repertuaaride nimekirja näidis:

Klass

I variant

II variant

I klass



Vene rahvalaul „Kak pod gorkoj”

Eesti rahvalaul „Igal ühel oma pill”

W.A.Mozart „Aabits”

V.Rebikov „Linnuke”

G.Ernesaks „Rongisõit”

N.Tšaikin „Marss”


II klass


D.Türk „Väike ballett”

Vene rahvalaul „Ja na gorku šla”

A.Gurilev „Lauluke”

J.Haydn „Lauluke”

L.Knipper „Väljake-väli”

Tirooli polka


III klass

Eesti rahvalaul „Kägu”

Vene rahvalaul „Pojdu li ja, võidu li ja”

A.Dorenski „Ema valss”

I.Kozlovskij „Starinnõj”

L.Leptšikov „Väike madrigal”

A.Schteilbert „Sonatiin”




IV klass

Ameerika rahvalaul „Mul onn mägedes on”

H.Rebane seades



Tšehhi rahvalaul „Ahi kukkus” V.Buhvostovi seades

N.Titov „Valss”

Graupner „Allegro”

Schmitz „Värten”

J.Vanhall „Sonatiin”




V klass



Palmer-Hages „Emilia polka”

Vene rahvalaul „Tštoij-to zvon”

Gilbert „Ramona”

Gershwin „Hällilaul”

J.Vanhall „Sonatiin”

V.Buhvostov „Väike süit”




VI klass


Stige „Päikesevalgus”

A.Dorenskij „Prelüüd”

Scwartzmeier „Marss-polka”

A.Gretšaninov „Marss”

A.Dorenskij „Sonatiin”

V.Pavin „Prõg-skok”

Lõpueksami repertuaari loetelu näidised:


VII klass


Vene rahvalaul „Hodila mladešenka” Korelli „Prelüüd”

Itaalia rahvalaul „Santa Lucia” V. Londonovi seades

Geller „Etüüd”

Bach „Aaria”

Ahvenainen „Polka”

B.Tihhonov „Etüüd”




Kubanek „Roosid Riost”



    1. Flööti ainekava

Ainekava maht tundides – 420 tn.
Repertuaari valik on seotud püstitatud eesmärkide saavutamisega – flöödimängu oskuste ja avaliku esinemisoskuse omandamine. Ainekava pakub esitamiseks erineva raskusastmega muusikalisi heliteoseid, mis võimaldab õpetamise puhul kasutada diferentseeritud lähenemisviisi õpilaste osas, kes erinevad oma üldettevalmistuse poolest. Ainekava algab viiulivõtmega noodijoonestiku, elementaarse rütmi kirjutamise ja sopran-plokkflöödil lihtsate meloodiate esitamise õpetamisega. Teadmiste ja ainematerjali omandamise arenedes hakkavad õpilased õppima renessansiajastu ja barokiajastu repertuaari sooloesinemisteks ja ansambliga esinemiseks. Parimatel õppuritel avaneb võimalus mängida ansamblis ka teistel flöötidel – alt-, tenor-, bassflööt ja võimalusel ka suurel flöödil
Õppeülesanded:

1. Muusikalis-kuulmisoskuste arendamine

2. Huulteseade ning esitluse hingamise seade

3. Täpse intonatsiooni väljatöötamine

4. Noodilugemisoskuse arendamine

5. Ansamblis mängimisoskuse arendamine, saatebändiga esinemine


I klass

Õppesisu

  • tutvumine muusikariista ajalooga, selle ehitusega, käsitsemise reeglitega;

  • huulteseade ning hingamise seade esitamise ajal;

  • mäng heliulatuses e1- e2,

  • muude tehnikatega tutvumine: legato ja non legato;

  • hingamise valitsemine lihtsatel vältustel;

  • õppida ühelt noodilt teisele üleminekul tegema sõrmede vahetamisega täpselt keelerünnakut;

  • pikkuse kasutamine – täis-, pool-, neljandiknoot;

  • taktimõõdu 2/4; 3/4 kasutamine.

  • õppeaasta jooksul õpilasele pakutakse omandada: 2-4 etüüdi, 8-10 heliteost.

Lõppnõudmised

2 erisugust heliteost

Eksam

IV veerand


II klass

Õppesisu

Laiendada heliulatust e1- g2. Heliulatuse laiendamine tugevdab huulte lihaseid teise oktaavi helide hoidmiseks. Helistiku esitamine aitab täpselt nelja heli ulatuses tehnikas non legato hingamist jaotada. Kergemate heliteoste noodilugemine aeglases tempos. Täis-, pool-, neljandik-, kaheksandiknootide kasutamine. Taktimõõdu 2/4; 3/4; 4/4 kasutamine.

Tehnika legato ja non legato kasutamine. Võimalusel mäng duettidena.

Õppeaasta jooksul on õpilasel võimalik õppida: helistikud G-duur, F-duur, e-moll aeglases tempos; 4 etüüdi, 8 heliteost, 2 duetti.


Lõppnõudmised

Variandid:

  1. 2 erisugust heliteost või

  2. heliteos ja etüüd või

  3. heliteos ja ansambel

Arvestus

II veerand


  1. etüüd,

  2. helistikud (non legato) ja tooni kolmkõlad:

G- duur, F- duur, e- moll

Arvestus

III veerand

2 erisugust heliteost.

Eksam

IV veerand


III klass

Õppesisu

Laieneb esitluse heliulatus c1 - a2; kasutatakse tehnikaid: legato, non legato, staccato, detashe. Fraseerimine 4-st taktist legato arendab hingamist. Artikulatsioon staccato eeldab õpilaselt täpset keeleliigutuste artikuleeritust.

Õppeaasta jooksul on võimalik õppida: 4 etüüdi, 7-8 heliteost, 2 duetti. Helistikud, toonilised kolmkõlad tonaalsustes – G-duur, F-duur, D-duur, e-moll, d- moll artikulatsiooniga staccato, detashe



Lõppnõudmised

2 erisugust heliteost.

Arvestus

II veerand

  1. etüüd,

  2. helistikud (non legato) ja toonilised kolmkõlad: G- duur, F-duur, e-moll

Arvestus

III veerand


2 erisugust heliteost.

Eksam

IV veerand


IV klass

Õppesisu

Õpitakse ansamblimängu ja tutvutakse teiste flöötidega. Tehniliste oskuste arendamine. Suuremat tähelepanu pööratakse eraldada helijuhtimist ja intonatsiooni, oskust lugeda lihtsate heliteoste ja ansamblipartiide nooti.

Aineaasta jooksul on võimalik õppida: 4 etüüdi – erinevate artikulatsiooni laadidega (legato, non legato, staccato, detashe), 6-7 heliteost, 2-4 duetti või ansambliesitust; helistikud – B-duur, D-duur, g-moll, h-moll artikulatsiooniga staccato, detashe



Lõppnõudmised

2 erisugust heliteost.

Arvestus

II veerand

  1. etüüd,

2) erinevate artikulatsiooni laadide (legato, non legato, staccato, detashe) helistikud ja toonilised kolmkõlad: B-duur, D-duur, g-moll, h-moll

Arvestus

III veerand

2 erisugust heliteost.

Eksam

IV veerand



V klass

Õppesisu

Muusikariista kogu heliulatuse kasutamine, tutvumine erinevate ilustusmeetoditega: trillerid, mordendid.

Mäng ansamblis, tehniliste oskuste parandamine, töö heliõpetuse ja intonatsiooniga.

Aineaasta jooksul on võimalik õppida: 4 etüüdi, 6- 7 heliteost, 2 suurt vormi (osa sonaadist, variatsioonist, süidist); helistikud: A- duur, E- duur, fis- moll; mäng ansamblis (erineva koosseisuga).


Lõppnõudmised


Variandid:

  1. 2 erineva laadiga heliteost või

  2. 1 heliteos ja suurvorm (osa sonaadist) või

  3. 1 heliteos ja mäng ansamblis.

Arvestus

II veerand


  1. etüüd,

  2. erinevate artikulatsiooni laadide (legato, non legato, staccato, detashe) helistikud ja tooni kolmkõlad: A-duur, E–duur ,fis-moll

Arvestus

III veerand

Variandid:

  1. 2 erisugust heliteost või

  1. 1 heliteos ja suurvorm (osa sonaadist) või

  1. 1 heliteos ja mäng ansamblis.

Eksam

IV veerand


VI klass

Õppesisu

Mäng ansamblis, töö intoneerimisega, täpse artikuleerimisega, heliõpetus, tehniliste oskuste ja helipuhtuse täiustamine, viiside esitamine kõikides tehnikates (legato, non legato, staccato, detashe), iseseisev heliteoste valik, mäng kahel erinevat tüüpi flöödil.

Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama: 2-3 etüüdi, 3-4 heliteost, 1 suurvormi (osa sonaadist, variatsioonist, süidist), duetid ja erineva koosseisuga ansamblid.



Lõppnõudmised


Variandid:

  1. heliteos või mäng ansamblis.

Arvestus

II veerand

Variandid:

  1. heliteos või

  2. suurvorm või

  3. mäng ansamblis

Eksam

IV veerand



VII klass

Õppesisu

Töö eksami eeskavaga

Lõppnõudmised


Variandid:

  1. heliteos või

  2. ansambel

eksami eeskava I kuulamine


II veerand


Variandid:

  1. kaks heliteost või

  2. heliteos ja ansambel

eksami eeskava II kuulamine



III veerand




Variandid:

  1. kaks heliteost või

  2. heliteos ja ansambel

Eksam

IV veerand



Repertuaari ligikaudne loetelu:


I klass

  1. M.Krasjev „Rebane”

  2. M.Krasjev „Top-Top"

  3. C.Cyui „Lauluke”

  4. D.Kabalevskij „Polka”

  5. W.Mozart „Kaanon”

  6. S.Sarojan „Päikesejänku”

  7. J.Lully „Lauluke”

  8. L.Beethoven „Trio”

  9. Šveitsi rahvalaul „Käoke”

  10. J.Bartok „Lugu”


II klass

  1. I.Stankevitš. Etüüdid nr 5-10.

  2. W.Conrad „Kurb laul”

  3. A.Muha „Laul pääsukesest”

  4. N.Bellmann „Hällilaul”

  5. K.Hermann „Süda tuksub”

  6. A.Ostrovskij „Aabits”

  7. J.Haydn „Lauluke”

  8. L.Beethoven „Ümiseja”

  9. A.Vladimirov „Jutustus”


III klass

  1. I.Stankevitš. Etüüdid nr 10-20

  2. W.Mozart „Mai laul”

  3. W.Mozart „Karjase laul”

  4. J.Šaporin „Hällilaul”

  5. L.Beethoven „Saksa tants”

  6. H.Händel „Menuett”

  7. R.Schumann „Looke”

  8. W.Mozart „Laste mäng”

  9. E.Grieg „Menuett”

  10. J.S.Bach „Menuett”

IV klass

  1. I.Stankevitš Etüüdid nr 20-25

  2. H.Händel „Menuett”

  3. A.Korelli „Sarabanda”

  4. J.S.Bach „Menuett”

  5. J.Haydn „Bubare”

  6. W.Mozart „Adagio”

  7. H.Telemann „Menuett”

  8. J.Haydn „Saksa tants”

  9. G.Pursell „Aaria”

  10. N.Baklanova „Masurka”


V klass

  1. I.Stankevitš Etüüdid nr 25-30

  2. J.Loye. Sonaat F-duur

  3. J.Loye. Sonaat C-duur

  4. W.Mozart. Aaria (ooperist „Võluflööt”)

  5. J.S.Bach. Adagio

  6. J.Lully. Gavott

  7. N.Baklanova. Ringmäng

  8. A.Vivaldi. Katkend väikesest sümfooniast

  9. G.Pursell. Burret

  10. G.Pursell. Marss


VI klass

  1. A.Keller. Etüüdid nr 16

  2. G.Garibaldi. Etüüdid nr 4

  3. A.Boccerini. Menuett

  4. J.S.Bach. Gavott inglise süidist nr 6

  5. P.Tšaikovski. Itaalia lauluke


VII klass

  1. A.Keller. Etüüdid Nr 68

  2. G.Garibaldi. Etüüdid Nr 8

  3. N.Platonov. Etüüdid

  4. H.Telemann. Partita

  5. G.Bononchini „Süit”

  6. J.Pepush. Sonaat G-duur, B-duur

  7. A.Vivaldi. Largetto


4.7 Kooripartituuride lugemise (KPL) ainekava

Ainekava maht tundides – 70 tn.


Kooripartituuride lugemine on valikule lisaaine ja eeldab praktiliseks tegevuseks – kooris laulmiseks, vajaliku kooripartituuride lugemisoskuse arendamist.
Eesmärgid:

  • õppijate muusikalise kuulmise ja kujundliku ettekujutuse kujundamine ja arendamine

  • tutvumine erinevate ajastute ja stiilide vene ja välismaa heliloojate loominguga

  • tutvumine parimate rahvalaulu loomingu traditsioonidega



Ülesanded:

  • iseseisva töö oskuste omandamine kooripartituuridega

  • õpitava heliteose analüüsi õpetamine (tonaalsus, taktimõõt, vorm, faktuur, intervallid, akordid, fraseering)

  • kooripartituuride häälte laulmise õpetamine

  • klaveripartituuride mängimise õpetamine

  • kooripartituuride noodist lugemise õpetamine

  • teoreetiliste aluste tundmine ja nende kasutamine praktikas

Õppeaine „kooripartituuri lugemine” on õppekava järgi mõeldud vanema astme tütarlastekoori osakonnale.
I õppeaasta

Õppesisu


2-3 kooripartituuri analüüs (kolmehäälsed)

Töö kolmehäälse partituuriga:



  1. kolmehäälse partituuri mängimise oskuste omandamine

  2. üksikute häälte häälejuhtimises legato esitamine

  3. häälemäng (kahehäälne)

  4. häälte laulmine taktilöömisega 2/4, 3/4, 4/4

  5. üldmõisted: heliteose analüüs (andmed helilooja kohta, tonaalsus, taktimõõt, heliteose iseloom, tessituur, koori üldine hääleulatus, jne)

  6. vanema astme koori repertuaari kooripartiide teadmiste kontroll

Lõppnõudmised

IV veerand

Kontroll-tund


II õppeaasta

Õppesisu


Vanema astme koori repertuaari 5-6 partituuri analüüs.

Töö kolme-neljahäälse partituuriga:



  1. partituuri legato esitamine helijuhtimises

  2. häälte laulmine taktilöömisega

  3. heliteose analüüs:

  • muusika ja teksti autor

  • tonaalne plaan (kõrvalekalded, modulatsioon)

  • tempo, heliteose peamised terminid

  • heliteose vorm

  • harmooniline analüüs (peamiste funktsioonide ja akordide määramine)

  • faktuur

  • koori tüüp ja liik

  • koori hääleulatus tervikuna

  • heliteose iseloom (dünaamilised varjundid)

  1. kooripartituuride tundmise kontroll (laulmine kolme-neljahäälsete ansamblitena)

Lõppnõudmised

II veerand

Arvestus

IV veerand

Eksami nõuded:



  1. kooripartituuri laulmine ansamblis

  2. partituuri mängimine noodist

  3. häälte laulmine (noodist, a’capella, taktilöömisega)

  4. heliteose analüüs

Eksam



Soovitatav repertuaar

  1. M.Roiterstein „Meie isa”

  2. P.Tšaikovski „Ööbik”

  3. S.Tanejev „Õhtulaul”

  4. A.Vlassov. G. Kovalevi „Bahtšisaraj lossi purskkaevule” töötlus

  5. A.Uškarjev „Tuisk”

  6. Orlando di Lasso “Eco”

  7. B.Britten „Missa brevis in D”

  8. Michael Head “Ave Maria”

  9. Javier Busto “Zai itxoiten”

  10. A.Vivaldi “Gloria in excelsis deo” (“Gloria RV589 – 1 osa”)

  11. Francis Poulenc “Ave verum corpus”

  12. Riho Päts „Õhtu ilu“ (Rahvaluule)

  13. Mihkel Lüdig „Koit“


4.8 Kompositsiooni aluste ainekava

Ainekava maht tundides – 175 tn.


Koorikooli programmis pakutakse õppeainet „Kompositsiooni alused” vanema astme õppijatele valikainena (individuaalne lisaaine). Ainekava on arvestatud viiele õppeaastale.

Õppeaine põhieesmärgid:



  • osalejate loominguliste võimete arendamine

  • muusikalis-haridusliku mõtlemise arendamine

  • heliloome annete arendamine

  • musikaalse analüüsi oskuste arendamine

Õppeprotsessi käigus peab õpilane tutvuma peamiste muusika žanrite ja vormidega, kui ka muusikaajaloo peamiste suundadega – klassikalisest kuni nüüdismuusikani.

Õpetamise tähtsaimaks põhimõtteks peab olema – mitte segada õpilast.

Pedagoog ei tohi õpilasele peale suruda enda vaateid ühe või teise muusikalise kujundi või selle arengu suhtes. Pedagoog peab pigem korrigeerima, suunama õpilase fantaasiat, tuginedes professionaalsete heliloojate muusikanäidetele.

Õppimise esimestel aastatel on algajate heliloojate puhul loomulik kalduda vokaalse ja programmilise muusika suunas.

Sellel õpetamise etapil on algajale heliloojale iseloomulik improviseerimine, määratlematus. Seetõttu tuleb kohe esimestest tundidest harjutada õpilast enda musikaalseid mõtteid nootidena kirja panema.
I õppeaasta

Teoreetiline materjal: meloodia elemendid: motiiv, fraas.

Lihtsaimad muusikalised ülesehitused: lause, periood.

Üheosaliste ja kaheosaliste muusikaliste vormide omandamine.

Üheosaline vorm kujutab endast perioodi 8 või 12 takti. Vormilt on periood kinnine ja sisaldab endas kaht lauset: küsimus - vastus.

Kaheosaline vorm: A B, kus A on esimene osa, B – uue muusikalise materjaliga teine osa. A A1, kus A on esimene osa, A1 – esimese osa arengul põhinev teine osa.

Kaheosalisest vormist on kõige levinum kupleevorm: A B, kus A (eeslaul) on esimene osa; B (refrään) on teine osa. Vokaalmuusikas eelistatakse kupleevormi.

Praktilises töös (heliloomingus) tuleb õpilase tähelepanu juhtida A ja B intonatiivsele lähedusele.

Aasta lõpus sooritavad osalejad läbitud teemade kohta arvestuse.

II õppeaasta

Teoreetiline materjal:


Kolmeosaline vorm A B A on kinnisem ja täiuslikum kõigist lihtsaimatest muusikalistest vormidest. Kinnisuse annab talle esimese osa kordamine finaalis.

Heliloomingut luues tuleb selgeks õppida mõned kolmeosalise vormi laadid:

A B A, kus teine osa B põhineb uuel materjalil.

A R A, kus teine osa R1 põhineb esimese osa A1 töötlemisel.

A R A1, kus kolmas osa A1 kordub töötlemise tulemusena mõnevõrra muutunud kujul.

Üheosaline, kaheosaline ja kolmeosaline vorm on kasutusel peamiselt instrumentaalmuusikas.

Siinkohal kerkib esiplaanile programmiline muusika, st muusika, mis on seotud kindla muusikalise kujundiga.

Sageli ühendab erinevaid programmilisi heliteoseid ühine mõte, olgu need loodusnähtused või olme- ja olustikustseenid; sünnib suur tsükliline heliteos – programmiline süit, mille aluseks on suured tsüklilised heliteosed: sonaat, sümfoonia, kontsert jt.

Aasta lõpus sooritavad osalejad läbitud teemade kohta arvestuse.
III õppeaasta

Teoreetiline materjal:


Variatsioon on enimlevinud musitseerimise vorm. Eristatakse mitmeid variatsiooni liike: meloodilised, harmoonilised, rütmilised, žanrilised. Antud materjali omandamisel tuleb õpilase tähelepanu pöörata sellele, et variatsiooni vormis muusikalised teosed ei põhine puht meloodilistel või harmoonilistel variatsioonidel. Tavaliselt kasutatakse kõiki variatsiooni vorme.
IV õppeaasta

Teoreetiline materjal:


Vorm - rondo.

See on unikaalne muusikaline vorm, kuna sisaldab nii süitide, variatsioonide kui ka sonaadi omadusi.

Rondo kaks peamist vormi: viieosaline rondo – A B A C A ja seitsmeosaline rondo – A B A C A D A.

A on refrään; B C D on episoodid.

Õpilase tähelepanu tuleb juhtida sellele, et refrään on pidevas arengus ja kordub muutunud kujul pärast igat episoodi.

Aasta lõpus sooritavad osalejad läbitud teemade kohta arvestuse.


V õppeaasta

Teoreetiline materjal: Sonaatvorm. Sonaat allegro.

Sonaatvorm on kõrgeim muusikaline vorm. Sonaatvormis on kirjutatud ja kirjutatakse kõik suured tsüklilised muusikalised heliteosed - sonatiinid, sümfooniad, kontserdid jne.

Tänapäeval on sonaatvorm kardinaalselt muutunud, kuid sonaadi põhimõte, kahe muusikalise sfääri vastandamine ja täiendamine, on jäänud (vastandite ühtsus ja võitlus).

Materjali omandamisel tuleb juhtida õpilase tähelepanu pea- ja kõrvalpartiides (PP ja KP) sisalduvate muusikaliste kujundite kontrastsusele. See ei pruugi tingimata konflikt olla, see võib olla tuju: lõbus - kurb; žanriline kontrast; laul - tants jne. Aasta lõpus sooritavad õppijad läbitud teemade kohta arvestuse.
Kokkuvõte

Kogu teoreetilise materjali omandamine peab toimuma koos praktilise tööga ehk loomega.

Siinkohal ei tohiks eeldada, et kogu õpitav materjal on selgesti aastate kaupa süstematiseeritud ja selle kasutamine on ranges vastavuses kavandatuga. Tuleb arvestada õppija individuaalsete võimetega ning aktiivselt kasutada diferentseeritud lähenemisviisi.


4.9 Dirigeerimise aluste ainekava

Ainekava maht tundides – 35 tn ühes õppeaastas.


Dirigeerimiskursuse aine arvestatav kestus on 1-2 õppeaastat. Iga õppeaasta lõpus on arvestus. Neljandal veerandil toimub praktiline töö kooriga. Teine õppeaasta on soovitav õppijatele, kes soovivad jätkata muusikalist haridust.
I õppeaasta

Esimesel õppeaastal vormitakse dirigendi asend (keha-, käte-, peahoiak), omandatakse dirigendi liigutuste-žestide põhimõtted (täpsus, rütmilisus, selgus ja muu), „organiseeritakse” käelabad, arendatakse nende plastilisust. Omandatakse käte liigutused lihtsaimate dirigendiskeemide korral, „dirigendi punkt” (takti alguse ja lõpu moment), sissejuhatuse ja lõpetamise võtted.

Heliteoste valik on suunatud järgmiste oskuste arendamiseks:


  • dirigendi skeemide omandamine taktimõõtudes ¾, 4/4 ja 2/4 (soovitatav on just selline järjekord)

  • dirigeerimine mõõdukas ja mõõdukas-kiires tempos

  • dirigeerimine toonijuhtimises legato ja non legato

  • dirigeerimine eelistatavalt dünaamikas mf, f ja p.

  • sissejuhatuse näitamine erinevaist takti osadest, sealhulgas peale põhilist meetrilist osa (niinimetatud tükeldatud sissejuhatus),

  • kombineeritud žesti oskus (mahavõtmine on samaaegselt ka hingamine)

  • kätefunktsioonide eristamine ning lihtsaimate pikendusmärkide näitamine


Näidisrepertuaar:

  • F.Mendelsohn-Bartoldi „Mälestus”

  • „Paju” Muusika M.Antsev, sõnad F.Tjutšev.

  • Sõnad ja muusika H.Koval „Öö saabub”

  • Soome rahvalaul „Hall linnuke”, V.Sokolovi töötluses


II õppeaasta

Teise õppeaasta peamisteks ülesanneteks on: vasaku ja parema käe funktsioonide laiendamine (vasaku käe iseseisev roll nüansside näitamisel, erinevate häälte, hoitud helide jt. sissetoomine); sissejuhatuse näitamine peale põhilist meetrilist osa („tükeldatud” sissejuhatus); laiema helilaiuse tempode (aeglane tempo, tempovahetused – piu mosso, meno mosso, accelerando, ritenuto, stringendo, allargando) ja dünaamiliste nüansside (crescendo, diminuendo, subito forte, subito piano, pianissimo,fortissimo) näitamine; dirigeerimine staccato.

Suuremat tähelepanu pööratakse fermaatide esitamisele (võetavad hääle pikendusmärgid loo alguses, keskel ja lõpus; pikendusmärgid pausil teose keskel; mittevõetav pikendusmärk). Teisel poolaastal lisanduvad repertuaari suhteliselt lihtsad kooriteosed ja 6/8 ja 6/4 taktimõõdus teosed, mida dirigeeritakse kuue- ja kaheosaliste skeemide järgi ning sünkoopide ja rõhkudega teosed.

Dirigeerimisoskuste täiustamisel esimesel õppeaastal tuleb suurt tähelepanu pöörata lihtsate liigutuste väljaarendamisele kiirendatud tempos keskmise helitugevuse juures.

Teoste valik peab olema suunatud dirigeerimisoskuste ja võtete arendamiseks:


  1. Vasaku ja parema käe funktsioonide arendamine. Sissejuhatuse näitamine peale takti põhilist meetrilist osa.

  2. Tempo. Fermaadid.

  3. Dünaamika. Sünkoobid. Staccato.

  4. Kuueosaline taktimõõt.


Näidisrepertuaar

  • Rubinstein „Öö” koor ooperist „Deemon”

  • Kadri Hunt (1964) „Üksteist peab hoidma”

  • Rein Rannap(1953) “Need ei vaata tagasi” tekst Ernst Enno

  • S.Tanejev, sõnad A.Fet „Serenaad”

  • P.Tšesnokov „Jedinorodnõj Sõne”

  • Lotti „Miserere”

Nõudmised dirigeerimise arvestusel

1. Partituurimäng

Ilmekalt esitada kooripartituur


  • pehme ja tihe heli väljavõtmine (mitte kasutada pedaali);

  • tehnika peab vastama teose iseloomule;

  • musikaalsed fraasid;

  • dünaamilised nüansid;

  • partituuri peast esitamine.

2. Partituuri häälte laulmine

Hääl esitatakse horisontaalselt:



  • intonatsioon;

  • teksti täpne hääldus;

  • vokaalesitus;

  • esitamine teose laadis;

  • dünaamilised nüansid;

  • häälte laulmine peast.

3. Kooripartituuri analüüs

  • teadmised helilooja loomingust;

  • stiili iseärasused;

  • heliteose ülesehitus;

  • iseloom;

  • heliteose tonaalne plaan;

  • taktimõõt;

  • heliulatus;

  • tessituuri raskused;

  • raskused esitamisel.

4. Koori partituuri dirigeerimine

  • kontakt kooriga;

  • heli sissetoomise ja väljaviimise näitamine;

  • pikendusmärkide, pauside näitamine;

  • žest vastavalt heliteose iseloomule;

  • žest vastavalt heliteose dünaamilistele varjunditele.

4.10 Soololaul

Ainekava maht tundides – 35 tn ühes õppeaastas.

Soololaul on valikule lisaaine.

Koorikoolis toimub soololaulu õpetamine 1-st 8-nda klassini.

Võimalik on ka õppe viimine ettevalmistavasse tasemesse.

Õppeaine „soololaul” on eriti tähtis just koorikoolis, kuna see on omavahel seotud koori, vokaalansambli, solfedzo õppeainetega.

Soololaulu individuaalne tegevus tunnis arendab õpilase vokaalset võimetkust, laps õpib ennast kuulama ja õigesti kasutama saadud laulmisoskuseid.

Vokaalheliteosega töötamisel on hädatarvilik:



  • arvestada õpilase vokaal-musikaalse ettevalmistustatust

  • valida repertuaar vastavalt raskusastmele

Noorema astme õpilastega töötades tuleb arvestada, et selles vanuses võib hääleaparaat töötada nii falsett- kui rinnarežiimil.

Vanema astme õpilased jätkavad põhiliste vokaalsete oskuste arendamit, laieneb helilaius ning tekivad erinevused hääle tämbrilises väljenduses.



Õppetöö eesmärk:

  • hääleseade ja areng;

  • vokaalse kuulmise kasvatamine;

  • vokaalkultuuri kasvatamine

Õppetöö ülesanded:

  • õige laulmishingamise seade;

  • artikulatsiooni aktivatsioon, diktsiooni täiendamine;

  • kuulamisoskuste vormimine ja oskuse muusikalise teose esitamise vormimine

Õppetöö sisu:

  • õige laulmishingamise teadmiste saamine, laulmishingamise treenimine laulmise ajal;

  • oskuse enda häält valitseda õpetamine, saamaks ilus, täisvokaalne heli;

  • sooloesituse ja tsitaatide esitamise oskuse omandamine;

  • üldkultuurilise ja muusikalis-haridusliku mõtlemise arendamine;

  • kogu helilaiuses hääle kõla võrdsuse arendamine;

  • kõrge vokaalse positsiooni ja täpse intoneerimise säilitamine;

  • diktsiooni oskused, täpne ja selge artikulatsioon;

  • orfoeepilised oskused kõnelises ja laulvas kõnes;

  • järgnevate ning individuaalsete tegevuste abil hääleaparaadi lihaste arendamine;

  • hääleaparaadi ehitusest ja hoidmisest teadmiste omandamine

Lõppnõuded:

  • õigesti valida hääle seadet ning kasutada laulmishingamist;

  • kasutada aktiivset artikulatsiooni;

  • oskus jälgida intonatsiooni puhtust;

  • oskus kasutada loomulikku vokalisatsiooni;

  • omada elementaarseid teadmisis hääleaparaadi ehitusest ja häälehügieenist;

  • oskus laulda harjutusi, mis sisaldavad mašoorseid, minoorseid kolmkõlased, vokalisme, helilaiuseid, arpedžosid legato, staccato

  • osata vallata väljenduslikku laulmise kõla;

  • osata sooloteoste esitamisel artistlikkuse elemente;

  • oskus analüüsida häälejuhtimise kvaliteeti
1   2   3   4


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət