II õppeaasta
10
|
Austria muusika.
|
V.Gljuk, J.Haydn, A.Mozart
|
11
|
Klassitsism muusikas.
Sümfooniline looming, instrumentaalne muusika. Viini klassikute stiil.
|
J.Haydn- kontsert klaverile koos orkestriga D-duur (1 osa), Sonaat nr 52, Es-duur (3 osa), jt; A.Mozart – Väike öömuusika, sümfoonia nr 36 С-duur (1 osa), jt;
L.Beethoven „Egmont”, „Fidelio”, sonaadid.
|
12
|
Pransuse muusika.
J.Lully’st kuni Edith Piafini.
|
F.Couperain, L.Kerubini, G.Bizet, G.Berlioz, M.Ravel, G.Asnavour, E.Piaf – kuuslad šansoonid.
|
13
|
Romantism muusikas.
Romantika heliloojate stiil.
|
F.Schubert – Lõputu sümfoonia”, muusikaline moment nr 3 (teos 94), „Ave Maria”, R.Schumann – „Karneval” („Shopain”, „Arlekiin”), F.Shopin – valsid, nokturnid, „Soov”, etüüd c-moll.
F.Liszt – „Pöialpoisside koor”, Metsakohin” – kontsertetüüd; E.Grieg – „Kevad” (teos 31), Sonaat nr 2 viiulile ja klaverile.
M.Glinka, A.Dargomõžskii, A.Skrjabin, S.Rahmaninov, jt.
|
14
|
Ungari muusika.
|
F.Liszt, Ungari rapsoodiad – ungari stiil,
B.Bartok, Z.Kodaja
|
15
|
Poola muusika.
|
F.Schopin, S.Monjuško.
|
16
|
Itaalia muusika. Instrumentaalne kontsert.
Ülemaailmselt tuntud viiulimeistrid.
Itaalia – kõrgeima laulukultuuri maa.
|
D.Monteverdi, D.Rossini, A.Vivaldi, A.Korelli, D.Puccini, D.Verdi
|
17
|
Impressionism muusikas.
|
K.Debussy – alusepanija, Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (seos Monet’ maalidega), „Pilved” – nokturn; M.Ravel – „Hispaania rapsoodia”; „Peegel”, „Peegeldus”, K.Šimanovskii, A.Hatšaturjan.
|
18
|
Ameerika muusika.
Spirituaalne, blues, jazz, muusikal.
|
Paul Robson jt. D.Gershwin, F.Lou – „Minu veelev leedi”
L.Bernstein „Westside Story”.
|
Kontrollivorm – iga veerandi lõpus on kokkuvõttev arutelu.
|
III õppeaasta
Eesti muusika ajalugu.
19
|
Algus – rahvalaul, tants, muusikalised instrumendid.
|
Rahvuslik muusika etnoansamblite esituses.
|
20
|
Harrastuslik koori- ja instrumentaalmuusika. Laulupeod – üldrahvalikud sündmused. Eesti juhtivad dirigendid – laulupidude osalised.
|
А.Kunileid, F.Sebelmann, M.Lüdig, A.Hermann, G.Ernesaks
|
21
|
Esimesed professinoaalsed heliloojad – koorilaulude loojad.
|
J.Kapell, M.Härma, K.Türnpu,
|
22
|
20 sajandi alguse eesti muusika eredeimad tegijad.
Eesti ooperi sünd.
|
R.Tobias – oratoorium, А.Tamm – prof. laulja, А.Kapp – organist-virtuoos, sümfonist, M.Lüdig – teosed koorile.
E.Aav
|
23
|
Püüe rahvusliku stiili poole koorimuusikas.
|
М. Saar, K. Kreek
|
24
|
G.Ernesaks – kooridirigent ja helilooja.
|
G.Ernesaks
|
25
|
V.Tormis – eredate rahvuslike väljenduslike külgedega helilooja.
|
V.Tormis „Eesti kalendri laulud”, „Sügisvaated” – tsükkel naiskoorile,
„Ballaad Maarjamaale” - meeskoorile.
|
26
|
Arvo Pärt – helilooja avangardist.
|
Arvo Pärt
|
27
|
Raimo Kangro – optimistliku aktiivse rütmiga muusika looja
Erkki-Sven Tüür – uusima muusikalise keele autor
|
Raimo Kangro – kantaat „Inimene ja...” (1992) jt.
„Reekviem” (1994) jt.
|
28
|
Populaarne eesti muusika. Valsist svingini (1900-1950) – kujunemisaastad. G. Otsa looming
|
Artur Rinne – laulja, helilooja Paul Tammeveski. Georg Ots
|
29
|
Kuldse ja optimistlikud 60-ndad.
70-90-ndate aastate estraad.
|
U.Naissoo, A.Rjabov, I.Linna, T.Mägi
|
30
|
Endine ja praegune estraad ja rokkgrupid
|
|
31
|
Jazz Eestis. Jassifestivalid.
|
|
32
|
Ida-Virumaa kultuurielu – juhtivad kollektiivid, festivalid, konkursid
|
|
Kontrollivorm – iga veerandi lõpus on kokkuvõttev arutelu.
|
Kolmanda õppeaasta lõpus toimub kollokviumi vormis arvestus „Muusikaloo” tähtsaimate teemade kohta.
Hindemisel arvestatakse:
1 - teoreetilisi teadmisi materjalist.
2 - muusika teadmine, oskus eristada stiili, ajastut.
3 - kontsertide külastamist.
Kolmanda õppeaasta koguhinne pannakse kirja ka kooli lõputunnistusse.
4.4. Klaveri ainekava
Ainekava maht tundides – 420 tn.
Klaverimängu õpetamise ainekava on seotud teiste muusikalis-teoreetilise tsükli õppeainetega: solfedžo, muusikakirjandus, koor.
Ainekava aluseks on järjepidevuse, individualisatsiooni ja hariduse diferentseerituse põhimõtted.
Kõikide õppeaastate jooksul toimub NKKL-s õppijatele klaverimängu õpetamine järgmistes suundades:
-
tutvumine muusikariistaga;
-
helivõtmise oskuste omandamine:
-
erinevate stiilide ja laadidega heliteoste õppimine;
-
loominguliste oskuste arendamine;
Klaveritunni sisu hulka kuulub:
-
õpperepertuaari omandamine
-
helistike omandamine
-
muusikaliste terminite omandamine
-
noodilugemine
-
ansamblimäng
-
saade
-
vormi lühianalüüs
-
transponeerimine
-
valik kuulmise järgi
Käesoleva ainekava realiseerimise tulemusena kujundatakse ja arendatakse õppija muusikalised võimed. Paljude õppijate puhul leiab muusikariista käsitsemise oskus praktilist rakendust ka peale NKKL lõpetamist.
Eesmärgid ja ülesanded:
-
klaverimängu praktiliste oskuste õpetamine
-
esitustehnika arendamine
-
helivõtmise ja pedaalide kasutamise oskuse omandamine
-
õppijate loominguliste oskuste arendamine
-
muusikalise hariduse ja oskuse, kasutada saadud teadmisi iseseisvas töös heliteosega, arendamine
-
muusikaliste võimete arendamine: rütmitunnetus, muusikaline mälu, ansamblimängu oskustekujundamine
-
oma tegevusele hinnangu andmise õpetamine
I klass
Õppesisu
|
Tutvumine pianiino ja tiibklaveri eripäraga, nende kõla ja ehitusega, helivõtmise võimalustega.
Muusikalise hariduse alusteadmised.
Asend, käte asend.
Käte ja sõrmede liikumise koordinatsioon, klaviatuuri tunnetus.
Töö õpilase oskusega kuulata ja esitada meloodilist liini non legato, seejärel õppida helipikkust (legato).
Õppeaasta jooksul peavad õppijad omandama 12-16 erinevas vormis ja laadis muusikalist heliteost, kaasaarvatud etüüdid ja ansamblid.
Tutvumine helistikega C-duur, G-duur, akordidega, arpedžoga.
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
IV veerand - 2-3 erisugust pala
|
Kontsert-arvestus
|
II klass
Õppesisu
|
Esimese õppeaasta jooksul saadud oskuste kinnistamine. Õpilase repertuaar peab olema sisult, stiililt, vormilt ja faktuurilt mitmekülgne. Ainekavasse tuleb sisse viia polüfoonia elementidega heliteoseid, teisel poolaastal võib tutvustada sonaatvormi või variatsiooni lihtsamaid vorme.
Positsioonilise järjestikkusega etüüdid, sõrmede allaasetusega, vaheldamisega ja käte ristiasetamisega.
Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt
8-10 erisuguse vormi ja laadiga muusikalist heliteost:
2 polüfooniat, 4 etüüdi, 4 muusikapala
Helistikud: (2-4 oktaavi) C-duur, a-moll; G-duur, e-moll; F-duur, d-moll
Mažoor – otse ja lahku liikumisega
Minoor – ainult otse liikumisega (harmooniline ja meloodiline)
Lühikesed arpedžod (3-4 tooni), kolmkõla
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
I veerand – 1- 2 etüüdi
(1 etüüd kindlas õppekavas olevas tehnikas)
|
Tehnika arvestus
|
II veerand – Diees-helistikud, noodilugemine, muusikaterminite tundmine
1 pala
|
Kontrolltund
Arvestus
|
III veerand – Bemoll-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
|
Tehnika arvestus
Märts
|
IV veerand – Polüfoonia
1-2 erisugust pala
|
Arvestus
Mai
|
III klass
Õppesisu
|
Oskuste kinnistamine.
Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 12-14 erisuguse vormi ja laadiga muusikalist heliteost: 1-2 polüfooniat, 1-2 suurvormi (sonaati või variatsiooni), 4 pala, 4 etüüdi
Helistikud: (2-4 oktaavi) D-duur, h-moll; A-duur; B-duur; g-moll,
kromaatiline helistik
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
I veerand - 1- 2 etüüdi (1 kindlas tehnikas)
|
Tehnika arvestus
|
II veerand – Diees-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
1 pala
|
Kontrolltöö
Arvestus
|
III veerand – Bemoll-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
|
Tehnika arvestus
|
IV veerand - 1 variant - suurvorm või Polüfoonia,
2 erisugust pala (etüüd)
2 variant – Polüfoonia, 1-2 pala
|
Arvestus
|
IV klass
Õppesisu
|
Oskuste kinnistamine.
Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 12-16 erisuguse vormi ja laadiga muusikalist heliteost:
1. variant - 2 polüfooniat, 1-2 suurvormi, 4-6 muusikapala, 4-6 etüüdi, 2 . variant - 2 polüfooniat, 1 suurvorm, 2-4 pala, 2-4 etüüdi
Etüüdide õppimise osas täiustada akordide, arpedžode esitamise oskuseid. Arvestuse etüüd peab kindlasti olema esitatud selles tehnikas
Helistikud: (2-4 oktaavi) D-duur, h-moll; A-duur, B-duur, g-moll,
pikad arpedžod
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
I veerand - 1-2 etüüdi (1 etüüd kindlas tehnikas)
|
Tehnika arvestus
|
II veerand – Diees-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
1 pala
|
Kontrolltund
Arvestus
|
III veerand - Suurvorm
Bemoll-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
|
Arvestus
Tehnika arvestus
|
IV veerand – Polüfoonia, Pala või etüüd
|
Arvestus
|
V klass
Õppesisu
|
Oskuste kinnistamine.
Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 12-14 erisuguse vormi ja laadiga muusikalist heliteost (neist mõned palad tutvumise korras):
Etüüdide õppimise osas tuleb täiustada helistiku võtmisel sõrmede võimalikku väledust.
1. variant - 2 polüfooniat, 1-2 suurvormi, 4-6 pala, 4-6 etüüdi
2. variant - 2 polüfooniat, 1 suurvorm, 2-4 pala, 2-4 etüüdi
Helistikud: kuni 4 märgini + tertsi ja deetsimi helistikud, D-akord
pikkade arpedžodega
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
I veerand - 1-2 etüüdi (1 etüüd kohustuslikus tehnikas)
|
Tehnika arvestus
|
II veerand – Diees-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
1 pala
|
Kontrolltund
Arvestus
|
III veerand – 1.variant - Suurvorm
2.variant - Suurvorm (tutvumine)
Bemoll-helistikud, noodilugemine,
kadentsi väljendite mäng kahe käega
T-D-T, T-S-T marsi, polka rütmis
mažoor)
|
Arvestus
Kontrolltund
Tehnika arvestus
|
IV veerand – Polüfoonia, Muusikapala või etüüd
|
Eksam
|
VI klass
Õppesisu
|
Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 10-12 erisuguse vormi ja laadiga muusikalist heliteost (neist mõned palad tutvumise korras): 2 polüfooniat, 1-2 suurvormi, 4 muusikapala, 4 etüüdi erinevates tehnikates; helistikud: kuni 5 märki + D7 lühikeste arpedžodena
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
I veerand - 2 etüüdi (1 etüüd vabas tehnikas)
|
Tehnika arvestus
|
II veerand – diees-helistikud, noodilugemine,
muusikaterminite tundmine
1 muusikapala
|
Kontrolltund
Arvestus
|
III veerand – 1. variant - Suurvorm
2. variant - Suurvorm (tutvustav)
bemoll-helistikud, noodilugemine,
kadentsi väljendite mäng kahe käega
T-D-T; T-S-D; T-D-T-T-S-I64-D-T
marsi, valsi, polka rütmis (mažoor,
minoor), heli transponeerimine tertsi
|
Arvestus
Kontrolltund
Tehnika arvestus
|
IV veerand – polüfoonia, muusikapala või etüüd
|
Arvestus
|
VII klass
Õppesisu
|
Õppeaasta jooksul peab õpilane omandama vähemalt 6-8 erisuguse vormi ja laadiga muusikalist heliteost (neist 1-2 ansambliseadet või saadet tutvumiseks): 1 Polüfoonia, 1 suurvorm, 2 erisugust pala, 1-2 etüüdi; helistikud: V klassi õppekava järgi
Muusika alane terminoloogia
|
|
|
Kontrollivorm
|
Lõppnõudmised
|
II veerand - eksami eeskava
|
1. kuulamine
|
III veerand – eksami eeskava
eksami eeskava
|
2. kuulamine
3. kuulamine
|
IV veerand – 1.variant – polüfoonia, suurvorm,
muusikapala, etüüd
2.variant - Polüfoonia või suurvorm
2 erisugust pala
3.variant - Polüfoonia või suurvorm
1 pala
|
Eksam
|
Muusika alase terminoloogia üldnõuded.
Seitsmeaastase klaverimängu kursuse jooksul peavad õppijad omandama peamised muusikaterminid vastavalt ainekavale, samuti kõik õppematerjalis esinevad muud terminid.
I klass II klass III klass
piano
|
pianissimo
|
Largo
|
forte
|
fortissimo
|
Presto
|
mezzo piano
|
aktsent
|
Vivo
|
mezzo forte
|
accelerando
|
Vivace
|
crescendo
|
ritenuto
|
cantabile
|
diminuendo
|
tempo I
|
sostenuto
|
legato
|
simile
|
leggiero
|
non legato
|
Fermaat
|
scherzando
|
staccato
|
dolce
|
poco a poco
|
Andante
|
Allegretto
|
molto
|
Moderato
|
Andantino
|
Da capo al fine
|
Lento
|
Adagio
|
Melismid
|
Allegro
|
|
|
IV klass V klass VI klass
grave
|
espressivo
|
agitato
|
graziozo
|
morendo
|
animato
|
maestozo
|
tranguillo
|
con anima
|
marcato
|
con brio
|
assai
|
sempre
|
sonore
|
appassionato
|
subito
|
una corda
|
tenuto
|
rallentando
|
tre corda
|
rubato
|
non troppo
|
tutti
|
rizoluto
|
piu mosso
|
con moto
|
sopra
|
meno mosso
|
ritmico
|
sotto
|
pesante
|
Muusikaline vorm: rondo, variatsioonid, sonaat-allegro, polüfoonia, inventsioon
|
solo
|
|
|
senza
|
|
|
capricciozo
|
VII klass
Kõigi ainekavas olevate muusikaterminite tundmine.
|