Ana səhifə

Põhikooli tütarlasteosakonna koori õppekava. Eesmärgid


Yüklə 404.07 Kb.
səhifə1/4
tarix27.06.2016
ölçüsü404.07 Kb.
  1   2   3   4

KINNITATUD

Narva Koorikooli direktori käskkirjaga

24.Aprill.2008.a. nr 1-15/29c


Põhikooli tütarlasteosakonna koori õppekava.
1. Eesmärgid:

1.1 muusikalis-loominguliste oskuste arendamine: mõtlemise, tähelepanu, mälu, emotsionaalse osavõtlikkuse, maitse, huvide arendamine;

1.2 muusikalise kuulmise arendamine: meloodilise, harmoonilise, vokaalse, rütmilise, dünaamilise kuulmise ning laaditunnetuse arendamine;

1.3 lauluhääle arendamine: laulmisaparaadi osade ja funktsioonide tiheda vastastikuse seose kompleksne arendamine;

1.4 vokaal-tehnilise oskuste omandamine;

1.5 kollektiivse töö oskuste omandamine, koorikollektiivi loomine;

1.6 akadeemilise koorilaulu traditsioonide säilitamine ja arendamine.
2. Õppe kestus

Põhikool

Noorem aste

Vanem aste

V – VIII õppeaastani

I – IV õppeaastani





3. Õppeainete loendi


    1. koor

    2. solfedžo

    3. muusikalugu

    4. pill

      1. klaver või

      2. akordion või

      3. flööt

    5. valikule lisaained (milles osalemine ei ole kohustuslik ja need tunnid võimaldatakse juhul, kui koolil on võimalus)

      1. kooripartituuride lugemine (KPL)

      2. kompositsiooni alused

      3. dirigeerimise alused

      4. soololaul

      5. orel

      6. kitarr

      7. saksofon, klarnet




  1. Ainekavad


4.1 Koori ainekava

Ainekava maht tundides – 1120 tn.


Kooriklassi juhendaja ülesanne on sisendada õppijaile armastust koorilaulu vastu, kujundada vajalikud oskused ja luua vajadus kollektiivse laulmise järele.

Tundides tuleb aktiivselt kasutada teadmisi noodiharidusest ja solfedžeerimise oskuseid, kuna noodist laulmine, seejärel ka kooripartituuri järgi, aitab õppijatel muusikateoseid teadlikult omandada. Noodist laulmine tuleb kindlasti ühendada kuulmise järgi laulmisega, kuna just kuulmise järgi laulmine aitab kaasa muusikalise mälu arendamisele.

Kõigi õppeaastate jooksul peab pedagoog jälgima vokaal-kooriliste oskuste kujunemist ja arenemist (hingamine, toonijuhtimine, ansamblis, reas, diktsioon), muutes pidevalt ülesandeid raskemaks, laiendades laste laulmisvõimaluste heliulatust.

Erilist tähtsust omab töö sõnaga, muusikalise ja poeetilise fraasiga, kogu heliteose ja selle üksikute osadega.

Töövormideks on tund, loomingulised esitused ja arvestused.

Tunnid viiakse läbi kasutades järgmisi väikevorme:



  1. laulmine häälte kaupa (kooripartiide kaupa)

  2. laulmine kooriansambli koosseisus

  3. laulmine ühendkooris

Õppeaasta jooksul on kavandatud mitu loomingulist esitust: lõpu- ja jõulukontserdid (II ja IV veerandi lõpus), esinemine eelkooliealiste asutuste kasvandikele; esinemised lastevanemate koosolekutel; esinemised kooli traditsioonilistel üritustel; osavõtt koorikonkurssidest, festivalidest, laulupidudest.

Arvestused on õppija õppedukuse kontrolli ja arvestamise vormid. Õppeedukuse arvestamine toimub:


  1. protsessihinnete alusel;

  2. koorpartiide teadmistekontrolli tulemuste alusel

  3. koorikollektiivi esinemistest osavõtu tulemuste alusel.

Õppeaine „koor” tegevuse korraldamiseks on loodud järgmine organisatsiooniline struktuur:


I - noorem aste

I klassi koor

III-IV klassi koor

II klassi koor




Mudilastekoor

II - vanem aste



V-VI klass

Kandidaatkoor

VII-VIII klass

Vanem koor


V-VIII klass



Kontsertkoor

Organisatsiooniline ülesehitus peab olema paindlik. Õpilaste üleviimine ühelt astmelt teisele või ühest koorist teise on võimalik vaid arvestades iga lapse võimeid ja võimalusi, st põhineb õpetamise diferentseeritud lähenemisel õppeprotsessile.


Vokaal-koorilise õpetamise eripäraks on kõikide põhiliste õppeülesannete määramine õppeprotsessi alguses, raskendades ja laiendades neid edasises protsessi käigus mitmekesisemaks ja raskemaks repertuaariks.
Õppeaine „koor” sisu ja ülesanded.
1. Hääleseade ja hingamine

Noorem aste



  • koorilaulja õige asend (keha, pea asend) laulmise oskus istudes ja seistes;

  • töö hingamisega;

hingamine enne laulmise algust; samaaegne sissehingamine ja laulu algus; erinev hingamise iseloom enne laulu algust vastavalt heliteose iseloomule; hingamise vahetus laulmise käigus, erinevad võtted (lühike ja aktiivne kiires tempos, rahulik ja aktiivne aeglases). Tsesuurid, tutvumine "ahelhingamise” oskustega.

Vanem aste



  • nooremas astmes saadud oskuste kinnistamine;

  • hingamise kinnipidamine;

  • ahelhingamise oskuste täiendamine


2. Toonijuhtimine ja hääldus

Noorem aste



  • vaba, loomulik heli, karjumise ja pingutamiseta (forsseerimiseta), heli pehme rünnak;

  • vokaalide ümardamine, nende kujundamise erinevad võimalused erinevates registrites;

  • laulmine non legato ja legato;

  • varjundid mf, mp, p,f;

  • hääldusoskuste arendamine: täishäälikud ja kaashäälikud, nende roll laulmises; täishäälikute ja kaashäälikute omavaheline seos laulmises; täishäälikute viimine järgmisesse silpi sõna sees.

Vanem aste

  • nooremas astmes saadud oskuste kinnitamine;

  • artikulatsiooniaparaadi vabaduse ja liikuvuse arendamine huulte ja keele aktiveerimise kaudu;

  • täishäälikute aktiivse ja puhta hääldusoskuse väljatöötamine; hääldusoskuste arendamine kiiretes ja aeglastes tempodes; p ja pp nüansside puhul diktsiooni aktiivsuse säilitamine;


3. Ansambel ja kooskõla

Noorem aste



  • aktiivse unisooni arendamine;

  • rütmilisuse, püsivuse arendamine mõõdukates tempodes lihtsamate pikkustega;

  • teksti hääldamisel dünaamilise ühtluse jälgimine;

  • ülesannete järkjärguline laiendamine: intoneerimine heliteose mažoori ja minoori laadides, rütmiline püsivus kiiremal tempol ja raskemate rütmijoonistel puhul;

  • raske saatega ühehäälse laulmise intoneerimine;

  • saatega kahehäälse laulmise oskused;

  • kergete kahehäälsete laulude laulmine saateta.

Vanem aste

    • nooremas astmes saadud oskuste kinnitamine;

    • kooskõla täiustamine erineva raskusastmega heliteoste ning erinevate muusikakeele vahendite puhul;

    • puhta intonatsiooni väljatöötamine kahe-kolmehäälse laulmise puhul;

    • saateta laulmise oskuste omamine


4. Töö esinemisoskuste kujundamisel

Noorem ja vanem aste



  • sõnalise teksti ja selle sisu analüüs;

  • veatu noodist lugemine partiide ja partituuride kaupa;

  • tonaalse plaani, laadistruktuuri, harmoonia arutamine;

  • motiivideks, perioodideks, lauseteks, fraasideks jaotamine; vormi määramine; muusikalisest ja tekstilisest sisust tulenev fraseering;

  • dünaamika erinevad vormid; heliteose esitamise agoogiliste võimaluste mitmekesisus: laulmine rangelt mõõdukas tempos, kahe tempo kõrvutamine, heliteose keskel aeglustamine või kiirendamine, fermaatide erinevad vormid;

  • dirigendi žestist arusaamise oskuste õpetamine.


Lõppnõudmised

Noorem aste



I klass


Õppeaasta jooksul peavad õppijad omandama 10-12 ühehäälset laulu, kaasaarvatud rahvalaulud ja klassika klaveri saatel.

Kontrolli vorm

Esinemised: - Koorilauljaks pühitsemine

- Jõulukontsert

- Kontserdid lasteaedades

- Lõpukontsert

Kontrolltund: - viisiväljend (a’capella)

- ühe laulu esitamine soolona (vabal valikul)



oktoober

detsember

veebruar, märts

aprill


mai










II klass


Õppeaasta jooksul peavad õppijad omandama 10-12 heliteost, kaasaarvatud rahvalaulud ja klassika. Ligikaudne ulatus: do(1)-re(2).

Ühehäälne laulmine koos lihtsamate mitmehäälsete vormidega (väljapeetud ühes häältest; meloodiline ostinato ühes häältest, lihtsaimad alahääled)

Laulmine klaveri saatel, a’capella laulmisega tutvumine.


Kontrolli vorm

Esinemised: - Koorilauljaks pühitsemine

- Jõulukontsert

- Kontserdid lasteaedades

- Lõpukontsert

Kontrolltöö: - viisiväljendi laulmine (a’capella)

- ühe laulu esitamine soolona (vabal valikul)



oktoober

detsember

veebruar, märts

aprill


mai










III-IV klass


Õppeaasta jooksul peavad õppijad omandama 10-12 heliteost, kaasaarvatud rahvalaulud ja klassika.

Põhirepertuaar – kahehäälsed partituurid, valitud vastavalt omandatavatele tehnilistele raskustele.

A’capella esitamisega heliteoste lülitamine repertuaari.


Kontrolli vorm

Arvestused - kooripartiide teadmiste individuaalne kontroll

Esinemised: - Jõulukontsert

- Lõpukontsert

- osalemine konkurssidel, festivalidel, pidudel



iga veerandi lõpus

detsember

aprill

vastavalt kooli plaanile


Vanem aste



Vanem- ja kontsertkoor

Õppeaasta jooksul peavad õppijad omandama 10-12 heliteost.

Repertuaari aluseks on kolme-neljahäälsed partituurid, mis on valitud vastavalt püstitatud eesmärkidega.

A’capella esitatavate heliteoste kohustuslik lülitamine repertuaari.


Kontrolli vorm


Arvestused: - kooripartiide teadmiste individuaalne kontroll

Esinemine: - Koorilauljaks pühitsemine

- Jõulukontsert

- Lõpukontsert

- linna üritused

- vabariiklikud ja rahvusvahelised

konkursid ja festivalid

Eksam: 1.ühe kooripartituuri esitamine ansambliga

a’capella

2.kooripartituuriga töö esitamine (vastavalt

kooripartituuride lugemise kava nõuetele)


iga veerandi lõpus

oktoober


detsember

aprill


vastavalt kooli plaanile
VIII klass


Ligikaudne repertuaar

I klass

1.Vene rahvaviisid (12)

2. Eesti rahvalaul „Kägu”

3. P.Tšaikovskij „Kevad”, „Minu aiake”

4. C.Kyie „Uhke kass”, „Pärnapuude all”

5. J.S.Bach „Jõe ääres väike maja”

6. J.Podgaits „Öökontsert”

7. O.Gritsan „Hallid küülikud”

8. G.Struwe „Meiega, sõber”

9. A.Saluveer „Lähme lapsed”

10. K.Hermann „Kevadpidu”
II klass

1. Kahehäälsed viisiväljendid

2. Vene rahvalaul „Tantsisin mina sääsega”, „Sääseke”

3. Ukraina rahvalaul „Kõndis sokuke”

4. J.Limanskaja. Kuus laulu vene rahvaluule ainetel M.Bulatovi töötluses:

5. P.Tšaikovskij „Napoli lauluke”

6. W.А.Моzart „Laste mängud”

7. R.Glier „Rohi rohetab”

8. V.Каlinnikov „Männid”

9. R.Boiko „Räästad tilguvad”

10. S.Smirnov „Hällilaul”, „Ema”

11. V.Kozulina „Ahnepäts”

12. P.Pajusaar „Sambalõhnaline laul”

13. R.Kangro „Kaerajaan”

14. K.Hunt „Üksteist peab hoidma”
III-IV klass

1. Vene rahvalaul „Rohelisel aasal”. „Juba kulda mina matan”

2. Vene rahvalaul A.Dumtšenko töötluses „Meie vanaema sokuke”

3. Eesti rahvalaul „Sokukene”

4. C.Kyie „Pestes end koidikul”, „Kuu särab”

7. А.Gretšaninov „Kella kaja”, „Sokk Vaska”

8. L.Cerubini „Tertsett mažoorse helistiku ülistamiseks”

9. М.Glinka „Lõoke”

10. А.Dargomõžskij kolm koori ooperist „Russalka”

11. F.Chopin „Soov”

12. Nunu Gabunia „Ave Maria”

13. R.Rodgers „Edelweiss”

14. B.Chilcott „Can you hear me”

15. G.Struwe „Muusika"

16. J.Podgaits „Hommikumuusika”, „Mida ütles meile känguru”

17. S.Smirnov „Ära nuta, naerata ja laula”

18. R.Rannap „Pisike puu”

19. Raivo Kõrgemagi „Kui tuju on mõnus”

20. Hans Hindpere „Ole viisakas”

21. Olav Ehala „Buratino laul”

22. F.Saebelmann „Ellerhein”
V-VIII klass

1. Vene rahvalaul J.Slavinskij töötluses „Nagu tamme otsas”

2. Vene rahvalaul J.Tugarinovi töötluses „Kask kasvas aasal”

3. Iisraeli rahvalaul M.Goldmani seades „Hava nageela”

4. Rahvaluule Tõnu Kõrvits „Karjase laul”

5. S.Tanejev „Õhtulaul”

6. P.Tšaikovskij „Ööbik”

7. A.Vivaldi „Gloria”

8. F.Mendelson-Bartoldi „Laudate pueri”

9. O.di Lasso „Eco”

10. B.Britten „Missa brevis in D”

11. F.Shubert „Missa G-dur” – „Kyrie”

12. S.Leek „Ngana”

13. I.Berlin „Puttin on the Ritz”

14. G.Gershwin „Fidgety feet”

15. Ü.Vinter „Majakene mere ääres”

16. P.Rips „Ei tahagi minna”

17. M.Lüdig „Koit”




4.2 Solfedžo ainekava

Ainekava maht tundides – 490 tn.


Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes muusikalist kirjaoskust ja analüüsivõimet.

I klass

Põhiülesandeks on rütmiõpetus, laaditaju arendamine, duur ja moll.

Nõuded teooriale:

1. meetrum ja rütm: rõhuline ja rõhutu taktiosa; takt ja taktijoon; taktidesse jaotamine, lõpujoon; kordamismärk; taktimõõdud 2/4, 3/4 ja 4/4=C, taktiviipamise skeemid; noodivältused ja pausid; tervenoot ja -paus; poolnoot ja -paus; veerandnoot ja -paus; kaheksandiknoot ja -paus;

2. noodikirja algteadmised. Mõisted: noodijoonestik ja abijooned; nootide asukohad noodijoonestikul, noodivarre õigekiri; pauside kirjutamine; viiulivõti; noodinimetused: silp ja/või tähtnimetused; alteratsioonimärgid (diees, bemoll, bekaar); tempo ja dünaamika mõiste;

3. helistikud: laadid (duur ja moll); astmed ja astmetaju arendamine; helistikud: C, F, G duurid ja a-moll loomulik kuju; paralleelsed helistikud; toonika kolmkõla; juhtheli.

Nõuded kuulamisele: duuri ja molli heliredel; duuri ja molli kolmkõla.
Nõuded diktaadile: rütmidiktaat 2-4 takti; ettevalmistused meloodiliseks diktaadiks.
Nõuded laulmisele: heliredel duuris ja loomulikus mollis; I astme kolmkõla duuris ja mollis; eakohased ühehäälsed harjutused ja kaanonid.
Nõuded rütmikale: liikumisega (rütmika, tants, pantomiim jms) seotud mõisted ja vastavate võtete harjutamine; muusika kuulamine ja analüüs.
II klass

Põhiülesandeks on molli kolm liiki; intervallid p.1, p.4, p.5, p.8.


Nõuded teooriale:

1. rütm ja taktimõõt: punkt noodi järel; kolmelöögiline noot; punkteeritud rütm;


kuueteistkümnendiknoot ja -paus; eeltakt;

2. nõuded helistikule: helistikud kahe märgini (D-h, B-g, d- ja e-moll); toon ja pooltoon; heliredeli ehitus; ebapüsivad ja püsivad astmed;

3. nõuded intervallile: tutvumine puhaste intervallidega p.1, p.4, p.5, p.8;

4. nõuded kuulamisele: duuri ja molli heliredel; T ja t kolmkõla põhikuju (meloodiliselt ja/või harmooniliselt); õpitud intervallid (meloodiliselt ja/või harmooniliselt);

5. nõuded diktaadile: lihtne suuline ja kirjalik diktaat 2-4 takti duuris; rütmidiktaat kuni neli takti;

6. nõuded laulmisele:duuri js loomuliku molli heliredel; T ja t kolmkõla; lihtsad harjutused koos taktiviipamisega.


III klass

Põhiülesandeks on lihtintervallid ja akordiõpetuse algus.


Nõuded teooriale:

1. rütm ja taktimõõt: punkteeritud rütm (ta-i-ti); varemõpitu kordamine ja kinnistamine;


helistikud: minoori kolm kuju; helistikud kolme märgini;

2. intervallid: v.2, s.2, v.3, s.3; intervallide suurus toonides; ehitamine antud noodist üles ja alla;

3. akordid: toonika kolmkõla pöörded.

Nõuded kuulamisele: õpitud intervallide eraldamine meloodiliselt ja/või harmooniliselt; duuri, loomuliku, harmoonilise ja meloodilise molli heliredelid.


Nõuded diktaadile: suuline ja kirjalik meloodiline diktaat, neli takti; rütmidiktaat kuni neli takti.
Nõuded laulmisele: duuri ja molli kolmkõla pööretega; duuri ja loomuliku molli heliredel.

IV klass

Põhiülesandeks on akordide ehitamine; toonika kolmkõla pööretega duuris ja mollis; põhikolmkõlad duuris ja mollis.


Nõuded teooriale:

1. taktimõõt 3/8;

2. helistikud: nelja märgiga mažoorid ja minoorid;

3. intervallid: v.6, s.6, v.7, s.7; duuri ja molli toonika kolmkõlade ehitamine ja pööramine; põhikolmkõlade ehitamine duuris ja mollis.

Nõuded kuulamisele: duuri ja molli (kolm kuju) heliredelid; duuri ja molli kolmkõlad.
Nõuded diktaadile: suuline ja kirjalik meloodiline diktaat (neli takti); rütmidiktaat (kuni neli takti)
Nõuded laulmisele:duuri ja molli kolmkõlad pööretega, duuri ja harmoonilise molli heliredel.

Üleminekueksam

Kirjalik eksam:

1. diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus; 4 takti; kuni kahe märgiga helistikes; astmeline ja kolmõla liikumine;

2. rütmidiktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus; 4 takti;

3. kuulamine: meloodilised lihtintervallid; T ja t kolmkõla; duuri ja molli (kolm kuju) heliredel;

4. ehitamine: helistiku määramine võtmemärkide järgi; antud intervalli määramine; heliredeli ehitamine (duur ja molli kolm kuju); antud helistikus toonika kolmkõla ehitamine ja pööramine; antud helistikus põhikolmkõlade ehitamine.

Suuline eksam: duuri heliredeli laulmine kuni kahe märgiga helistikes; toonika kolmkõla pööretega ja/või põhikolmkõlade laulmine kuni kahe märgiga duurides; õpitud harjutuse laulmine duuris.
V klass

Põhiülesandeks on dominantseptakord lahendusega ning s.2, v.7 ja s.7 lahendustega.


Nõuded teooriale:

1. rütm, taktimõõt: triool; 6/8 taktimõõt;

2. helistikud: kuni viie märgiga duurid ja mollid;

3. intervallid: lihtintervallide ehitamine antud noodist üles ja alla; v.7 lahendustega duuris (s.3, s.6) ja mollis (v.3, v.6); s.7 lahendusega p.8; s.2 lahendusega duuris (v.3., v.6) ja mollis s.3, s.6);

4. akordid: D7 põhikujus duuris ja mollis; toonika kolmkõla pöörete ehitamine helistikus (duuris ja mollis); subdominandi ja dominandi kolmkõla pööramine duuris ja mollis.

Nõuded kuulamisele: D7 lahendusega; s.2, v.7, s.7 lahendustega; kolmkõla ja pöörded duuris ja mollis;


Nõuded diktaadile: 2/4 või 3/4 taktimõõdus 4-8 takti duuris, 4 takti mollis;
Nõuded laulmisele: kõik õpitu; jõukohased harjutused.
VI klass

Põhiülesanne: põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis


Nõuded teooriale:

1. rütm ja taktimõõt: taktimõõt 6/8; triool; sünkoop;

2. helistikud: 6 märgiga helistikud;

3. intervallid;

4. akordid: kõikide põhikolmkõlade pöörete ehitamine (duuris ja mollis).

Nõuded kuulamisele: D7 lahendusega duuris ja mollis;duuri ja molli kolmkõlad ja nende pöörded; intervallid.


Nõuded diktaadile: 2/4 ja 3/4 taktimõõdus 4 takti.
Nõuded laulmisele: D7 lahendusega duuris ja mollis; intervallid.
VII klass

Põhieesmärk: akordid VII astmelt.


Nõuded teooriale:

1. rütm ja taktimõõt: sünkoop; vahelduv taktimõõt;

2. helistikud: 7 märgiga duurid ja mollid;

3. intervallid.

Nõuded diktaadile: 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti; 4/4 taktimõõdus 4 takti.
Nõuded laulmisele: oskus rakendada teoreetiliselt õpitut.
Nooditeksti analüüs: õpitud helistikes.
Lõpueksam

Kirjalik eksam:

1. diktaat: 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti; 4/4 taktimõõdus 4 takti. Kuni kahe märgiga helistikes;

2. kuulamine: intervallid ja akordid meloodiliselt ja/või harmooniliselt, duuri ja molli kolmkõlad põhikujus ja pööretena, dominantseptakord lahendusega duuris ja mollis;

3. ehitamine: õpitud intervallide ja akordide ehitamine ja lahendamine antud helistikus või antud noodist; intervallide ja akordide määramine; soovi korral harmoonilise või meloodilise molli ehitamine või laadi määramine;

4. rütmidiktaat: 4 takti, õpitud rütmidel.

Suuline eksam:

1. õpitud harjutuse laulmine;

2. molli heliredeli laulmine;

3. põhikolmkõlad duuris ja mollis



4.3 Muusikalugu ainekava

Ainekava maht tundides – 105 tn.


Õppeaine eesmärgid:

1. õppijate emotsinaalse kompetentsi täiustamine, muusikalise, kunstilise ja esteetilise maitse kasvatamine, huvi ja armastuse muusika vastu kasvatamine, aktiivse kuulaja ning esitaja kasvatamine

2. õppijate analüüsioskuse loomine ja arendamine, oskus pidada dialoogi muusikalisest heliteosest

3. omandatud teadmiste kasutamise oskus ühiskonnas, isiklikus loomingus, enda elus ja vabal ajal.


I õppeaasta




Teema nimetus

Heliloojate näidisloend

1

„Laste” muusika - muusika lastele ja lastest

„Lastealbum” – P.Tšaikovski, „Lastele” – M.Mussorgski, R.Schumann - klaveritsüklid.

2

Muusika – helide kunst. Kõla reaalsus (muusika väljenduslikud vahendid näidete varal)

„Metsakohin” R.Wagner (muusikalisest draamast „Siegried”), „Meri” K.Debussy,

„Šeherasaad”, N.Rimski-Korsakov, S.Prokofjev, G.Bizet, jt.



3



Vene muusika

1) Vana-vene muusika, vaimulikud laulud – vahelduv viisipruuk (notatsioon).

Esimesed professionaalsed koorid (15 saj.

Koorikontsert.

2) 18 sajand – Euroopa mõjud.

„Ooperimaja” S.-Peterburis

(1736 a.),

Kolmehäälne laul-kant

3) Romanss

* võimalik on korraldada õpilaste-vokalistidega romansiõhtu.

4) Vene rahvusliku kooli stiil -

Sümfoonia, ooper, ballett, heliteosed koorile.

5) 19-20 sajand – uued šanrid, uus kõla.


V.Titov, D.Bortnjanski.

D.Bortnjanski, E.Fomin, V.Paškevitš.


А.Aljabjev, A.Gurilev, A.Varlamov.

M.Glinka, P.Tšaikovski, M.Mussorski, A.Dragomõškii, A.Borodin, V.Kalinnikiov.,
S.Rahmaninov, A.Skrjabin, S.Prokofjev, A.Hatšaturjan, G.Sviridov, R Šedrin, V.Gavrilin.


4

Antiik muusika ja vana maailma muusika.

Kreeka müüdid ja nende väljendus muusikas.



V.Gljuk – „Orpheus ja Euridica”, S.Tanejev „Oresteia”, A.Skrjabin – sümfooniline poeem „Prometheus”

5

Keskaegne laul. Šonglöör, trubaduur, minnesinger.

Gregoriaani koraal jt.

6

Suure renessansiajastu muusika(14-16 sajandil). Lauto.

O.Lasso, D.Palestrina jt.

7

Barokk – kunsti stiil. (Maal, arhitektuur).

Barokk muusikas. Oratoorium, fantaasia.



F.Händel, J.Bach jt.

8

Inglise muusika – algusest kuni „Beatles’ini”.

G.Persell, R.Williams, B.Brittain, „Beatlite” heliloome.

9

Saksa muusika. Spielmanid, Martin Luter

(reformatsioon), koraal.



F.Händel, J.Bach, R.Schumann, R.Wagner, J.Brahms, P.Hindemit, K.Orff.

Kontrollivorm – iga veerandi lõpus on kokkuvõttev arutelu.


  1   2   3   4


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©atelim.com 2016
rəhbərliyinə müraciət